Politsei

Tere

Avalduse sisu saate teada siis, kui Teid selles asjas üle kuulama hakatakse. Ülekuulamise käigus saate ka esitada väited, miks avaldaja väited paika ei pea.

Vastates esitatud näidisjuhtumile, siis tõepoolest, enda vestlusest nutitelefoniga tehtud salvestis on tõendusliku väärtusega ja seda saab politsei menetluses kasutada. Seda ka inimestele soovitatakse, keda võidakse või on juba ähvardatud. Kindlasti on see palju parem juhtumist, kus tõendid puuduvad ja on vaid sõna sõna vastu või kui ei mäletata, milles täpselt ähvardus seisnes. On olemas ähvardamisi, mis seaduse mõttes ähvardused ei ole, kuid seda parem on menetlejal otsuseid langetada, kui kõike on võimalik uuesti kuulata. Enda vestlust võib salvestada. Keelatud on teiste isikute omavahelisi vestlusi pealt kuulata ja salvestada, kuna seda loetakse eraviisiliseks jälitustegevuseks.

Tapmisega ähvardamine läheb ähvardamisena arvesse küll ja tegemist on kuriteoga, mille eest on ette nähtud kuni 1 aasta vangistust. Kui Teil nendest tekstidest tulenevalt on hirm oma elu ja ohutuse pärast, tuleks politseisse avaldust kirjutama minna. Need tekstid võtke ka kindlasti kaasa.

Samas oleks arukas enne politseisse tulemist võimalusel välja selgitada, millest taoline vaen on tekkinud. Võib-olla saate selle arusaamatuse ka vestlemise teel lahendada.

Tere!

Alaealisena saadud üksik trahv vales kohas tee ületamise või tubakatoote tarvitamise eest ei takista õppima asumist Politsei- ja piirivalvekolledžisse.
Hariduse nõudeks on vähemalt keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Hinnangu andmiseks on küsimuses liiga vähe informatsiooni. Üldine vastus on see, et politseisse ei peaks kaks korda helistama. Juba esimesel korral pannakse kõik andmed kirja ja need edastatakse valvemenetlejale, kes tuleb korterivarguste korral kohale. Kui palju oli kahe kõne vahel aega, ei ole teada, kuid võimalik, et see aeg oli reageerimiseks liiga lühike (korterivarguse korral ei ole tegemist kiirväljakutsega, kuna edasist ohtu enam ei ole), esimesel korral ei saadud piisavalt täpset informatsiooni asukoha kohta või oli valvemenetlejal mitu juhtumit samaaegselt (sel juhul ta langetab ise otsuse, millises järjekorras juhtumitega tegeleb). Viimane variant on ka kõige tõenäolisem ja tihedamini esinev võimalus. Kuna kõik kõned politseisse salvestatakse ja iga politseitööga seotud info leiab oma tee andmebaasi, siis info korterivarguse kohta ei saa kaduda. Kui nüüd esimesel korral Teile otseselt öeldi, et politsei sellise asja peale kohale ei tule, siis tuleks sellest teada anda politsei sisekontrollile või vastava jaoskonna juhile, kuna taolistele sündmuskohtadele minnakse alati kohale tõendeid koguma.

Kiirmenetlus ja sinna juurde kuuluvad tõendid on olemas kindlasti paberkandjal ja ka seal olevate tõendite põhjal langetatakse otsuseid. Kui Teil on millegi suhtes kaebus, siis peaksite lähtuma sellest toimikust, mis asub politseijaoskonnas. E-toimiku süsteem ei ole veel täielikult rakendunud. Osalt on probleemiks see, et andmebaasid ise ei pruugi alati kõiki andmeid otse sinna üle kanda ja osalt seetõttu, et kuna ta veel 100% alati ei toimi, siis võimalik, et kõiki tõendeid ei ole sisse skännitud ja neid ei olegi võimalik läbi e-toimiku vaadata. Lisaks sellele, e-toimik ei ole kõikidele nähtav, seda saavad vaadata vaid konkreetsed menetlusosalised ja nende esindajad.

Tere

Ei, see ei ole keelatud.

Vanemad ei saa anda lapsele õigust seadust rikkuda, ka siis mitte, kui nad ise kõrval on. Aastavahetuse tähistamisel üldiselt on politsei mõistev, kuid mitte alaealistega seoses. Kui peolt lahkudes ja koju liikudes ikkagi alkomeeter joovet näitas, siis ei olnud tegemist ühe lonksuga. Miks just Teid kontrolliti, seda saate küsida konstaablilt. Õigus seda teha on siis, kui Teie lapsel olid välised joobe tunnused või kui konstaablil oli eelnev info, et alaealine võib olla tarbinud alkoholi või kui oli tegemist mõne alaealistega seotud operatsiooniga. Mina ei pea ahistamiseks seda, kui politsei õiguspäraselt täidab oma teenistusülesandeid ning karistab isikuid seaduse rikkumise korral. Küll oleks aga ahistamisega tegemist siis, kui politsei inimesi alusetult kontrolliks või mis veel hullem, alusetult karistaks.

Ilma igasuguse põhjuseta ei või politsei läbi otsida. Aga Teie puhul ilmselt kohaldati Politsei ja piirivalve seaduse
§ 7-35. Isiku läbivaatus
(1) Politsei võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku keha, kehaõõnsused, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui:
1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida;

Tere!

Politseinike tegevust võib filmida. Aga arvestada tuleb sellega, et filmida ei või näiteks teise isiku kinnipidamist nii, et seal on näha tema nägu - allutatud isik ei tohiks olla äratuntav.
Telesaate puhul ei avaldata ka kõike, ei avaldata näiteks materjale, mille avaldamine kahjustaks menetlust. Üldiselt tuleks näod udustada, kui isik ei soovi avaldamist. Aga see on juba kohtuvaidluse küsimus.