Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kalle loal või korraldusel saaks suvel kooli juures lubada suuremat sõidukiirust?26.02.2013

Tere,
Kelle loal ja korraldusel saab kiirust piiravaid märke ajutiselt sulgeda, st. kinni katta. Mõte oleks selles, et maakohas 50 km/h märk väikse kooli juures suvi läbi suhteliselt mõttetu, lapsi ju pole ja bussitasku läheb niigi eraldi ja kergliiklustee ka olemas. Aastaid siin elanuna näen, ega suvel sellest 50 eriti kinni ei peeta, kooli ajal teine asi. Tänades

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Selle ettepanekuga tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.
 

Küsimus: Kas liiklusrikkumine takistab abipolitseinikuks saamist?26.02.2013

Tere.
Kui olen saanud trahvi kiiruse ületamise eest ja tehakse kiirmenetlus, kas siis on võimalik veel saada abipolitseinikuks või peab ootama kunas registrist otsus kustub? Ületasin kiirust tol korral, kuna olin teel tulehäirele hooldusravikeskusesse ja sain seetõttu 10 trahviühikut.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

 

Küsimus: Kui ma ei ole nõus süüdistusega, kas politsei peab mulle näitama oma videosalvestust?26.02.2013

Kui ma olen politsei arvates seadust rikkunud, aga ma ei ole sellega nõus ja nõuan politsei videosalvestist näha, siis kas nad peavad mulle seda näitama?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Teil on õigus tutvuda väärteotoimikuga kohtuvälise menetleja juures 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest (VtMS § 69 lg 6).
 

Küsimus: Kuidas pean käituma, kui inimene andis allkirja ning nüüd süüdistab mind võltsimises ja valedokumendi esitamises?26.02.2013

Tervist. Mulle helistati Kriminaalpolitseist. Olen saanud süüdistuse andmete võltsimises, valedokumendi esitamises Linnavalitsusele.
Paluti ka vestelda minu elukaaslasega. Elukaaslasele telefoni teel eriti infot ei jagatud, kui vaid, et minu suhtes on kahtlused olemas küll. Uurisime oma linnavalitsusest, et milles probleem seisneb ning kas nad on teadlikud. Jah, nad olid. Seal töötav naisterahvas oli käinud ütlusi andmas juba. Lugu selline, et mööduval nädalal kolisin mina oma alaealise lapsega oma elukaaslase juurde elama. Vahetades seega ka linna. Selleks oli vaja esitada avaldus linnavalitsusse sissekirjutuse saamiseks. Kõik klappis, oli vaja ka teise korteriomaniku nõusolekut. Anti blankett kaasa ning teine omanik (elukaaslase endine naine) kirjutas sinna alla, ilma suurema jututa. Meid pani see imestama, kuna naine on igapäevaselt meid laimanud, proovinud nö välja süüa ning kasutanud ka oma lapse suhtlusportaali kontot avalike labasuste tarvis.
Linnavalitsusest öeldi meile, et nende juures oli käinud närviline naisterahvas ning nõudnud dokumente ja infot. Selle saades, oli ta ärritunud töötaja peale, et ta ei teagi asjast midagi. Selle peale, et tema allkiri on seal kirjas, lubas ta pöörduda politseisse meie kõigi suhtes. Ning seda ta tegigi. Kuidas käituda sellise juhtumi puhul, kui inimene on vaimselt ebakindel ning lükkab oma öeldud oma tujude järgi tagasi. Ning eriti valesüüdistuse puhul, kus minu meelest on asjaolu ületanud igasuguse piiri.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Teid kutsutakse eraldi välja ja kuulatakse üle, seega on Teil võimalus anda omapoolsed ütlused, millega saategi selgitada, et ei ole allkirja võltsinud.
 

Küsimus: Mida teha kui tuleb telefonile ähvarduskõnesid?20.02.2013

Tere.
Mure siis järgmine.
Oli siin juhus, kuidas internet ja tutvused tekitasid peres probleemid millega oleks ka pere lõhki aetud, aga sai asjad ikka head teed aetud ja kõik lahenes. Aga see teine inimene, kes sai pika nina, nüüd vihane ja helistab järjepidevalt. Oli siin pea 1 kuu vaikus, aga nüüd asi tõsisemaks läinud, helistab eranumbrilt, ähvardab mind maha lasta ja mida iganes veel teha sama ka mu kaasaga. Algul oli ähvardaja tema, siis hakkasid tal sõbrad helistama ja ähvardama, lubati maja ette tulla ja kärjääri viia. Algul oli see isik ise, kes andis asja politseisse ja esitas avalduse, et teda ähvardatakse jne. Aga kui tunnistaja käis kohal ja ta ära kuulati siis enam sealt mingit kutset mulle ei tulnud, seega arvan asi on lõpetatud. Ja sellepärast ta nii julgelt helistab ja ajab taga minu nr ja ähvardab kuuli anda mulle ja igasuguseid asju veel. Olen saanud mitu kõne lindistada ja kus käib ka tema nimi läbi ja olen saanud sõbralt lindistuse, kus sama isik on ka teda ja ta peret ähvardanud. Enam ei teagi lihtsalt mida teha, helistab, kui on joogine nati ja sõbrad kah tal, et kas tasub pöörduda politse poole või ajada asju enda moodi. Muidu ise ei pelgaks, aga peres ka on 2 väikelast ja need ähvardused liigagi tõsised vahel ja kunas ennast kodus päeval pole ja kaasa lapsega kodus, siis kardan ka nende pärast. Mida peaksin tegema ja kuhu pöörduma, lootes, et asi saaks selguse ja pärast poleks ohtu, et ilmuvad ja teevad ikkagi midagi. Tänud

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui Teil on teada menetleja nimi, saate teha järelpärimise selle kohta, kui kaugel menetlus on ja kuidas Te uute ähvarduste korral käituma peaksite. Vastasel juhul tuleks seda selle piirkonna kriminaaltalituse juhilt küsida. Samuti on Teil õigus esitada uus avaldus tõenditega uute rikkumiste, ähvardamiste kohta. Omakohust kindlasti ei soovita. Kriminaalmenetlus on aeganõudev, seega see, et midagi pole muutunud, ei tähenda veel seda, et muutust ei tulegi. Kui menetlus lõpetatakse, antakse sellest Teile teada.
 

Küsimus: Kuidas ma peaks käituma kui süüdistatakse mind ja samas süüdistan mina ka neid samasuguses teos?20.02.2013

Kuidas ma peaks käituma kui süüdistatakse mind ja samas süüdistan mina ka neid samasuguses teos (vargus/omandamine)?
Nimelt süüdistati mind telefoni varguses ja mina süüdistan neid minu käekoti varguses, kus olid sees nii dokumendid kui ka muud vajalikud tarbeesemed?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Politsei menetleb üldiselt iga juhtumit eraldi. Selle kirjelduse järgi tundub, et need on kaks eraldi tegu, mis pandi toime erinevate isikute poolt. Kui need teod tõendatakse ära, saavad mõlemad karistada. Karistuse määramisel võetakse arvesse teo toime pannud isiku eelnevad karistused.
 

Küsimus: Kuhu pöörduda, kui politseinikust lapsevanema lekitatud info tekitab koolis probleeme?20.02.2013

Tere.
Pöördun teie poole kui mures kodanik ning lapsevanem. Nimelt on mul selline juhus, kus laps varastas koolis kaasõpilaselt mobiiltelefoni. Jäi vahele tehtud teo eest ja sai karistada politsei poolt. Õppis vigadest ning kahetses tehtut. Kuid siis juhtus selline asi, et poisi klassikaaslane hakkas teda kiusama ning vargaks sõimama. Jah eks oli õigus selleks, kuid keegi ei teadnud sellest välja arvatud klassijuhataja ja politsei. Klassijuhataja rääkis ka, et sellest vargusest ei tea mitte keegi, see jäi kaamera peale. Ühesõnaga last hakati koolis kiusama, mida tehakse siiani, kuna tema klassikaaslase lapsevanem töötab politseis ja rääkis sellest oma lapsele. Mind huvitab, kas siis politseil on õigus oma infot avaldada? Minuteada peaks politsei eetikakoodeksis olema punkt, kus nad ei tohi oma tööalast informatsiooni avaldada. Kas minul kui tavakodanikul on õigus tema vastu avaldus teha? Ja kuidas ma selle avalduse peaksin vormistama? Peaks pöörduma otse politseisse või tegema avalduse arvuti teel? Kas mul on mingi võimalus enda lapse eest seista?

Ootan huviga vastust.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui politsei poolt määratud trahv oli väiksem kui 200 eurot, siis see info ei ole avalik ja seega on politseinik rikkunud oma ametiga seoses teada saadud info avalikustamise keeldu. Selle kohta Teil on mugavam esitada avaldus sisekontroll@politsei.ee aadressile. Kiusamise teemal kindlasti paluge koolilt tuge ja abi.
 

Küsimus: Kui annaksin oma tüütaja kohtusse, mis karistuse ta saaks?13.02.2013

Üks inimene tüütab mind vahelduva eduga juba 5 aastat, kuigi olen algusest peale öelnud, et ei soovi temaga suhelda. Ta helistab ega räägi midagi, kirjutab e-maile, kommenteerib mu profiile avalikult. Tean, et tal on vaimse tervisega probleeme. Seega kui annaksin ta kohtusse, mis karistuse ta saaks? Mul on salvestatud kõik tema kirjad ja sõnumid ja kommentaarid. Tekst nendes ei ole halvustav, pigem armuavaldused ja luuletused, kuid on ka paar solvangut.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Taolisel juhul on võimalik pöörduda maakohtusse avaldusega lähenemiskeelu kohaldamiseks võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Antud juhul võib olla tegu seaduses viidatud eraelu puutumatuse rikkumisega. Trahvi määrata tsiviilkorras ei saa, välja arvatud sel juhul, kui isik juba kohaldatud lähenemiskeeldu eirab.

Kui on kahtlus, kas isik on süüdiv st kas ta saab oma tegudest aru ja suudab oma käitumist juhtida, siis selle selgitab välja kohus juba vastava ekspertiisi määramisega.
 

Küsimus: Mis saab peale liiklusõnnetust hukkunute isiklike asjadega nagu rahakott, dokumendid?13.02.2013

Tere,
Mis saab peale liiklusavariid hukkunute isiklike asjadega, rahakott, dokumendid?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

On kaks võimalust, kas esemed lähevad kiirabiautoga haiglasse (kui isikut loodetakse veel päästa) või sündmuskohal tegutsev politseinik võtab need hoiule vormistades selle kohta vastava dokumendi. Politsei peab tagama sündmuskoha puutumatuse ja seega ka tagama hukkunu vara kaitse. Esimesel võimalusel püütakse need nii haigla kui politsei poolt tagastada hukkunu lähedastele.
 

Küsimus: Kui naaber eirab koerapidamise ja kortermaja ühiselu reegleid, kas abi saab politseist või kohtust?08.02.2013

Tere!
Elan kortermajas ja jagan naabriga ühiskoridori. Probleeme mitu. Naaber paigaldas üldkoridori omavoliliselt kapid, nüüd on liikumiseks vaba ruumi umbes 90 cm laiune riba, takistatud on lastega liikumine, suuremaid esemeid ma enam oma korterist sisse ega välja viia ei saa (näiteks diivan). Lisaks sellele, et tal seal nüüd kapid, siis sageli avatud tema korteri uks ja mina oma korterist välja ei pääse ilma, et vastu tema ust ei kolksaks või uksevahelt talle ei hüüaks, et soovin väljuda. Lisaks sellele on vabalt pääs lahtisest uksest ka naabri suurel koeral. On ette tulnud, kus koer mu koolist tulevat last ehmatab või ma ise olen jällegi sunnitud naabrit paluma, et võta oma koer ära - tahan oma koju minna. Asja tipuks paigaldas naaber ühiskoridori valvekaamera, mis võimaldas jälgida minu korterisse sisenemisi ja väljumisi.
Olen naabril palunud kapid eemalda, pidama kinni loomapidamise eeskirjadest ja eemaldama valvekaamera, naaber keeldus. Palusin abi KÜ esimehelt, kes naabril palus sama, mida mina olin palunud - naaber keeldus. KÜ kirjalikul nõudmisel eemaldas naaber valvekaamera, aga kappe ei eemalda ja koer käib endiselt vabalt rihma ja suukorvita ühiskoridoris. Mida teha? Kas avaldus politseisse või hagi kohtusse?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ühisalade kasutamine saab olla vaid ühiskokkulepete alusel. Keegi ei saa ühisala arvelt enda korterit ebaseaduslikult suurendada. Seega, kui ühistu soovil seda ebaseaduslikku kappide ala puhtaks ei tehta, tuleb ühistul pöörduda tsiviilkohtusse.

Valvekaameral peab olema konkreetne eesmärk ja samuti kooskõlastus ühistuga, kuna jällegi, see asub ühisruumis. Hea, et ta sellele soovile reageeris ning kaamera eemaldas.

Lahtiselt ei tohi ükski koer mööda ühisala ringi jalutada. Olenevalt Teie elukohast tuleks selle kohta esitada avaldus kas politseile või KOVile (näiteks Tallinnas on see selgelt munitsipaalpolitsei lahendada, vt http://tallinn.munitsipaalpolitsei.ee/?p=12).