Politsei

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas see on peatumismärguanne, kui politsei sõidab eravärvides autoga mulle järgi ja sisse on lülitatud ainult sinine vilkur?07.02.2013

Minuteada loetakse peatumismärguandeks sinist ja punast vilkurit, kui nad põlevad korraga. Kas see on peatumismärguanne, kui politsei sõidab eravärvides autoga mulle järgi ja sisse on lülitatud ainult sinine vilkur? Kas see on peatumismärguande eiramine kui erariietes politseinik karjub natuke eemalt, et tule rolleri pealt maha, minu poole joostes, ennast tutvustamata ja enne kui ta minuni jõuab sõidan ma minema?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Peatumismärguanne antakse tõesti sini-punase vilkuriga. Kuid seda võib teha ka käega või valjuhääldi kaudu.
Erariides küsimus vajab täpsemaid detaile. Teie info põhjal saite Te aru, et tegemist on politseiametnikuga. Kindlasti ei ole "tule rolleri pealt maha" peatumismärguanne. Pigem võib tegemist olla korraldusega. Aga täpse vastuse andmiseks napib informatsiooni.
 

Küsimus: Kas 17-aastasel peavad rolleriga sõiduks load olema?07.02.2013

Tere
Olen 17-aastane, 1995 a sündinud. Sain politseilt trahvi, kuna sõitsin rolleriga ilma lubateta, kas mul peavad olema load? Trahvi summat ei teadnud mina ja ei osanud seda ka maksta, nüüd pani kohtutäitur konto kinni, kas tal oli selleks õigus?

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

LS § 94 (2) AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mis tahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne 1993. aasta 1. jaanuari. AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ei nõuta isikutelt, kes olid käesoleva seaduse jõustumisel 16–17-aastased, kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.

Seega nõutakse Teilt alates käesolevast aastast AM-kategooria või mõne muu kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust mopeedi juhtides.
Trahvisumma teada saamiseks pidite minema väärteoprotokollil märgitud kuupäeval järgi oma trahviotsusele politseijaoskonda.
 

Küsimus: Kas politseil on õigus kuu aega hiljem alaealisele suitsetamise eest trahvi teha?07.02.2013

Kas politseil on õigus kuu aega hiljem alaealise suitsetamise eest trahvi teha? Täna viis politsei poisi politseijaoskonda ja koostas talle protokolli selle eest, et 01.01.13 olevat politsei näinud, kuidas poiss suitsu tõmbas. Poiss küll vaidles vastu, et ta ei teinud suitsu ja nad võivad ema käest küsida (ta oli vanematega koos teel koju) mille peale öeldi, et sinu ema käest pole mõtet midagi küsida.

Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee

Tere

Väärteo toimepanemisest alates on väärteo aegumise tähtaeg 2 aastat. Teie jutu põhjal võib oletada, et kohapeal koostati väärteoprotokoll ja 30 päeva hiljem väljastati trahviotsus. Väärteomenetluse käigus üldmenetluse korras koostataksegi trahviotsus 30 päeva jooksul peale väärteoprotokolli koostamist.
Kui Te leiate, et Teie/teie poja õigusi on rikutud (teie poeg ei ole väärtegu toime pannud) siis on Teil õigus trahviotsus maakohtus vaidlustada.
 

Küsimus: Kas munitsipaalpolitsei tehtud trahvid (piletita sõidu eest) aeguvad?06.02.2013

Tere!
Sooviks teada, kas munitsipaalpolitsei tehtud trahvid (siinkohal just piletita sõidu eest) aeguvad või lõpuks tuleb need ikkagi kinni maksta koos viivistega?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Maksmata munitsipaalpolitsei poolt tehtud trahv edastatakse kohtutäiturile ja selle trahviotsuse täitmine aegub 4 aastat pärast trahviotsuse jõustumist. Samas, kohtutäitur teeb selle nelja aasta jooksul kõik, et trahvimaksmisest kõrvale hoidev isik tabada ning trahv koos kohtutäituri tasuga sisse nõuda.
 

Küsimus: Mida teha trepikojas suitsetava naabriga?04.02.2013

Tere,
Naaber, kes elab üleval korrusel, käib peaaegu aasta läbi trepikojas suitsetamas, mõnikord isegi akenta lahti tegemata, nii et korteris tapeedid haisevad suitsulõhnaga. Mitu korda trepikoja vanem on rääkinud sellest ja ka KÜ esimees, kuid paari nädala pärast kõik kordub taas. Minu teada maja trepikoda on avalik koht ja teised elanikud ei pea kannatama suitsuhaisu, aga kuidas käituda selles olukorras? Tänan

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Tubakaseaduse § 29 punkt 19: suitsetamine on keelatud korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis. Sellest tulenevalt võite Teie ise või KÜ teha avalduse kohalikule konstaablile suitsetava naabri kohta. Selleks oleks vaja kellaajaliselt üles märkida need ajad, mil keegi teda suitsetamas on näinud. Maksimaalne trahv selle eest on 80 eurot. Kui vestlemisest ei ole abi, siis tulebki kasutada muid viise.
 

Küsimus: Mida teha, kui inimene on Facebooki postitanud minu kohta laimu, et olen mingi mõrva organiseerija?04.02.2013

Tere.
Selline küsimus siis, et kui inimene on FB kirjutanud laimu minu kohta. Et ma olen mingi mõrvade tellija, organiseerin kellegi mõrva, mida ma tegema peaksin? Postitus oli mitu päeva üleval ja sama isiku poolt postitatud, kes seda ka mõtles. Sai salvestatud enne kui ta selle ära kustutas, aga mind häirib see, et ilma tõenditeta ja ilma põhjuseta postitas selle avalikult. Ja sellega seoses on see ka solvang ja laim minu kohta.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kui keegi levitab Teie kohta laimu ja valeinfot, siis enda hea nime kaitseks Te saate pöörduda hagiga tsiviilkohtusse. Sellise laimamisega paneb isik toime võlaõigusseaduse § 1046 kirjeldatud teo ehk isiklike õiguste kahjustamise. Teist oli väga õige sellest kommentaarist pilt teha, kuna sel juhul on olemas ka konkreetne postituse sisu, mille saate hagile juurde lisada.

Samas võite ühendust võtta selle kirjutajaga ja anda teada, et selline nali on lubamatu ja karistatav. Võimalik, et sellest ka piisab ja isik rohkem taolist rumalust korda ei saada.
 

Küsimus: Kas kiiruskaamera trahv on seaduslik, kui selle elektritoitekaablitele pole väljastatud kasutusluba?04.02.2013

Tere!
Kas kiiruskaamera, mis asub koos vastava rajatisega küll riigimaanteel, kuid mille tööks vajaliku elektritoitekaablitele pole kohalik omavalitsus väljastanud kasutusluba, alusel tehtud trahv on seaduslik?

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Kiirusekaamerate omanik on Maanteeamet ja selle küsimusega tuleks nende poole ka pöörduda. Küsimusest võib aimata, et mingi kaameraga taoline probleem on ja kui see vastab tõele, tuleks olukord kiiremas korras lahendada. Kas selle kaamera trahvid kuuluksid tühistamisele või mitte, see jääb juba juristide pärusmaaks. Lihtne loogika ütleks, et kui elekter, mis toitekaablist tuleb, vastab kõikidele nõuetele ega pole seega saanud mõjutada kiiruskaamera tööfunktsioone, siis juba määratud trahvid põhinevad korrektsel infol. Samas, kasutusloata elektritoitekaablite kasutamine on rikkumine. Jätan seisukoha võtmata ja loodan, et küsimus oli pigem hüpoteetiline kui reaalsel infol põhinev.
 

Küsimus: Kui vanalt võib seaduslikult ööläbi väljas olla?04.02.2013

Ma olen korduvalt kuulnud vanemate isikute käest väidet, et pärast kella 23.00 on alaealistel avalikes kohtades liikumine keelatud. Samas teab minu tutvusringkond, et vähemalt 16-aastastele isikutele see enam ei kehti. Ma isegi olen öösel politseipatrulli juurest lahkunud vaid väites, et ma olen 16-aastane, kuid olen kuulnud ka juhtumitest, kus 17-aastaseid on koju transporditud sellesama liikumiskeelu alusel. Niisiis sooviks ma teada, kui vanalt võib inimene seaduslikult ööläbi väljas olla.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ütleb, et alla 16-aastastele kehtib öisel ajal liikumisvabaduse piirang avalikes kohtades ilma saatjata. Kohalikule omavalitsusele on antud õigus seda piirangut kellaajaliselt ajutiselt lühendada, kuid vanusepiiri neil õigus vanemaks nihutada ei ole. Seega, 16-aastane noor võib ilma saatjata iga kell väljas viibida. Kommenteerida, miks 17-aastaseid noori on koju viidud, on juhtumit teadmata keeruline, kuid tavaliselt on selleks põhjuseks süüteo (ennekõike siis alkoholi tarbimise) toime pannud alaealise üleandmine lapsevanemale.
 

Küsimus: Kas keskkonnainspektoril on õigus minu auto läbi otsida?04.02.2013

Oletame, et olen olnud kalal, mõni hetk hiljem peatatakse minu auto või siis tullakse auto juurde ja kästakse pakiruum lahti teha, et kalu kontrollida. Või tahetakse veekogust eemal minu seljakotti vaadata. Kas olen kohustatud neile seda võimaldama?
Küsimus siis nii keskkonnainspektorite, politsei ja piirivalvurite kohta.

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Keeluajal püüdmine, alamõõduliste kalade püüdmine on väärteod ja nende menetlemise pädevus on politseil ja keskkonnainspektsioonil. Mõlema pädevus on seotud riigipiiri, mitte kalapüügikohaga. Kui isik keeldub koostööst, siis lähtuvalt väärteomenetluse seadustikust saab isiku kinni pidada ja politseijaoskonda toimetada sellel alusel, et isik võib jätkuvalt süütegu toime panna. Vormistatakse kinnipidamise protokoll, mille käigus kirjeldatakse isikult ära võetud esemeid ja nende tunnuseid. Kui selgub, et ongi keelatud või alamõõdulised kalad, siis on vastaval ametnikul õigus alustada menetlust. Kui ei ole, siis vabandatakse viisakalt ja lubatakse inimesel lahkuda.
 

Küsimus: Mida peaks tegema kui minu aadressil tulevad kirjad ja kohtuteated täiesti võõra inimese kohta?04.02.2013

Tere,
minul on selline küsimus, et eelmisest sügisest saadik laekub minu kodusele aadressile inkassoteateid, võlanõudmisi ja täna hommikul (reedel, 25.jaanuaril) käis postiljon kohtutäituri tähitud kirja edastamas. Kõik need teatised tulevad inimese nimele, kes pole mu kodus "kunagi" elanud (kasutan seda KUNAGI mõistet viimase kümne aasta kontekstis, mis ma oma praeguses kodus elan).
Probleem on siis selles, et ühest küljest taolised võõrale inimesele adresseeritud teated risustavad minu postkasti ja raiskavad aega ning teisest küljest pole minul isiklikult justkui ka mingit kohustust nende võlateatiste säilitamiseks või hoiustamiseks. Ehk siis küsimus on tegelikult selles, et mingi firma andis kellelegi laenu (veendumata selle isiku elukohas või siis õiguses KONKREETSELT sellele aadressile kirju saata). Ametliku elukoha mõistes. Ja kui ma ka kirjad tagasi saadan, siis tulevad varsti jälle uued ja uued kirjad samadelt firmadelt, kuhu juba olen tagasi saatnud.
No ja rääkides nüüd täna varahommikusest postiljonist, kes kohtutäituri kirja edastamas käis (mida loomulikult vastu ei võtnud), tekkis mul küsimus, et mida teha antud olukorras. Minul pole ei võlgniku ega võlausaldajatega ju millestki kõnelda (nagu pole ka korteriomanikul, sest antud võlgnik pole korteris elanud). Ja isegi kui oleks, siis ei puutu kellegi võlad absoluutselt ju teistesse (pean silmas SMS-laenuvõlglasi). Neil kiirlaenudel pole ju isegi tagatist nõutud ehk siis neid laene väljastatakse ilma igasuguste tagatisteta.

Teine küsimus oleks see, et kuidas saaks vaadata, kes on minu elukohta ametlikult sissekirjutatud ja mida see minu või korteriomaniku suhtes annaks. Või ka kust saaks vaadata seatud või seatavate hüpoteekide kohta mingile korterile.

Praegusel juhul on ju tegelikult sedasi, et ühed väidavad, et mingi võlgnik elab kuskil ja teised väidavad, et ei ela. No ja elab või ela, polegi ju ka oluline, sest isegi kui üürnik võtaks laenu kuskilt, mida tagasi ei maksa, siis ju üürileandja omandi kallale nagu ka minna ei tohiks (eriti kui pole kirjalikku käendust).
Praegusel juhul oleks küsimus veel ka selles, et laen väljastati, kuid ei kontrollitud, kas antud laenajal üldse on õigust antud aadressi oma elukohana kasutada. Ehk siis sisuliselt peaks andma kindlasti mingisuguse kelmuse variandi välja ehk siis kas valetati kohtule ja võlausaldajatele, andes TEADLIKULT kontaktaadressiks vale elupaiga.

Või siis oleks tegemist justkui investeerimiskelmusega, kus VÄLJASTATIGI laenu, märkides aadressiks suvaliste inimeste elukoha, mida siis kõikvõimalike teatiste ja nõuetega pommitatakse .

Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee

Ebamugav, kuid sugugi mitte ebatavaline olukord. Siin on kaks lahendust. Esiteks, kohtutäiturile saab alati e-postiga saata info, et vastav isik ei ela, ega pole kunagi elanud antud aadressil. Sel juhul need kirjad enam ei tuleks. Inkassodega on sama lugu.

Teine lahendus on enda korterisse registreerimine, mida saab teha kohalikus omavalitsuses. Täpsem info https://www.siseministeerium.ee/11843/ . Võimalik on ka registripidajale teada anda, et vastaval isikul, kelle nimele post tuuakse, pole antud aadressiga mitte mingit seost. Seega saab registriandmed korda.

Samas ei välista see olukorda, et ikkagi keegi Teie aadressi ära kasutab. Taolise nahhaalsuse vastu mingit kindlat kaitset ei olegi.

Kui nüüd näiteks inkassofirmad leiavad, et neid on aadressiga petetud, siis kindlasti on lepingus mingi punkt sees "kinnitan, et esitatud andmed on õiged". Sellega on rikutud lepingut ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Kui seal taga on mingi petuskeem, siis sellest annavad nad ka politseile teada. Teie antud juhul avaldust teha ei saa.