Politsei
Küsimus: Kas peo korraldaja vastutab peol olevate alaealiste eest?10.12.2012
Tere,
Taoline küsimus on siit läbi käinud aga täpset vastust ei saanud.
Esiteks tegemist oleks sünnipäevapeoga renditud pinnal ja rentimine on sünnipäevalapse ehk korraldaja nimel. Ilmselgelt on ka rahvas peole tema poolt kutsutud nii alaealisi kui ka täiskasvanuid. Korraldaja poolt pakutakse süüa, muusikat ja pinda aga mitte alkohoolseid jooke, kuid alkohoolsete jookide kaasavõtmine on lubatud ja ilmselt toimub. Siit hakkabki küsimus välja kooruma, et kuna koht peaks iseenesest olema natuke privaatsem, et muusika ja kära suhtes ei tohiks kellelgi kaebusi tulla, seltskond on mõistlik ja on olemas ka nii-öelda turvameheks palgatud isik (mitte ametlik), kes on kaine ja hoiab silma peal, et ei toimuks vägivalda. Aga, kui peaks juhtuma, et politsei kahtlutab, et alaealised on sees alkoholi tarbinud ja tahavad sisse tulla ja selgub, et peol viibivad alkoholi tarbinud alaealised, et siis kas vastutaja on peo korraldaja ehk inimene, kes on inimesed kutsunud ja pinna rentinud?
Ütleks veel üle, et korraldaja poolt ise alkoholi ei pakuta. Kuid kuidas seda saaks hiljem tõestada, kui koht peaks olema alkoholipudeleid täis?
Kas näiteks facebookis ürituse loomine ja seal lisainfoks kirjutamine, et alkoholi ei pakuta ja alkoholi tarbimine omal vastutusel ning kohale tulles te kinnitate, et olete nõus oma vastutusega. Kas sellisest asjast võiks olla abi?
Veel oleks küsimus, et mis asjades võib politsei veel taolise asja puhul peo korraldajat süüdistada?
Taoline küsimus on siit läbi käinud aga täpset vastust ei saanud.
Esiteks tegemist oleks sünnipäevapeoga renditud pinnal ja rentimine on sünnipäevalapse ehk korraldaja nimel. Ilmselgelt on ka rahvas peole tema poolt kutsutud nii alaealisi kui ka täiskasvanuid. Korraldaja poolt pakutakse süüa, muusikat ja pinda aga mitte alkohoolseid jooke, kuid alkohoolsete jookide kaasavõtmine on lubatud ja ilmselt toimub. Siit hakkabki küsimus välja kooruma, et kuna koht peaks iseenesest olema natuke privaatsem, et muusika ja kära suhtes ei tohiks kellelgi kaebusi tulla, seltskond on mõistlik ja on olemas ka nii-öelda turvameheks palgatud isik (mitte ametlik), kes on kaine ja hoiab silma peal, et ei toimuks vägivalda. Aga, kui peaks juhtuma, et politsei kahtlutab, et alaealised on sees alkoholi tarbinud ja tahavad sisse tulla ja selgub, et peol viibivad alkoholi tarbinud alaealised, et siis kas vastutaja on peo korraldaja ehk inimene, kes on inimesed kutsunud ja pinna rentinud?
Ütleks veel üle, et korraldaja poolt ise alkoholi ei pakuta. Kuid kuidas seda saaks hiljem tõestada, kui koht peaks olema alkoholipudeleid täis?
Kas näiteks facebookis ürituse loomine ja seal lisainfoks kirjutamine, et alkoholi ei pakuta ja alkoholi tarbimine omal vastutusel ning kohale tulles te kinnitate, et olete nõus oma vastutusega. Kas sellisest asjast võiks olla abi?
Veel oleks küsimus, et mis asjades võib politsei veel taolise asja puhul peo korraldajat süüdistada?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Peokoha omanik, kui ta ise kohal ei viibi, ei saa seaduse mõttes vastutada lärmi tekitamise eest (avaliku korra rikkumise eest), kuna selle eest vastutab ikkagi lärmi tekitamise eest otseselt vastutav isik (see, kes näiteks karjub või raadiot valjuks keerab). Samuti ei saa teda karistada selle eest, et alaealised ise peole alkoholi kaasa võtavad ja seda siis joovad. Trahvi saavad ikkagi alaealised ise. Üldine reegel ongi see, et peo korraldajat karistatakse nende asjade eest, mida tema ise on teinud.
Kui peo korraldaja teeb FBs üleskutse ja kohale tuleb sada inimest, siis ilmselgelt selline mass tekitab lärmi ja politsei kutsutakse välja. Seega tuleks peo korraldajal läbi mõelda, kuidas teha pidu nii, et see pidu ei häiriks teisi naabreid ning eriti alaealiste puhul, oleks ka alkoholivaba ning turvaline (keegi peaks vastutama külaliste heaolu eest juhul, kui kakeldakse või kui keegi vajab esmaabi). Kokkulepped naabritega, kokkulepped külalistega jne. Vaevalt, et pidulistele meeldib, kui politsei mõnda neist rahatrahviga karistab või vanemad järele kutsub, kuna keegi alaealistest on joobes.
Samas, sellist FB üleskutset ei soovita teha ega üldse suurele inimhulgale mõeldud pidu, kuna pinna üürija (peo korraldaja) peab hiljem maksma kinni kõik tekitatud kahjud ja kui pooled inimesed, kes peole tulid, on tundmatud, siis pole tal hiljem kelleltki ka raha võimalik nõuda. Taolist olukorda tuleb ette päris tihti.
Küsimus: Mida pean tegema, kui inimene on mind politseisse andnud ja ma isegi ei tea, mille eest?08.12.2012
Lugu siis selline, et ühel päeval sai kogemata veidi halvasti (ütleme otseselt, tõde) välja öeldud ühele tütarlapsele (ise olen 18, tema 17). Nüüd on mure selline, et tema ema on (vist) teinud politseisse avalduse minu kohta. Kõigepealt läks ta muidugi ähvardama minu isa (kellega ma koos ei ela), et annab politseisse ja et mina olen tema tütart aastaid terroriseerinud. Tegelikult sai ainult ühe korra natuke valesti öeldud ja ise ei tea, mida tütar oma emale kõik kokku on rääkinud. Mida peaksin tegema, kui tema ema ongi politseisse minu kohta valeväite alusel avalduse teinud? Kas minul on samuti õigus minna kaebama tema kohta, kui see sama tüdruk on eelnevalt peaaegu mulle purjuspeaga kallale tunginud (otse nina ees vehkis rusikatega) ja tema ema läks ähvardama minu vanemat, kuigi mina ise olen täiskasvanud ja elan eraldi? Lisaks veel levitas ta ka laimu minu kohta minu vanemale (et olen ta tütart aastaid terroriseerinud). Mida saaksin teha, et asi oleks õiglane? Või olengi nüüd süüdi sellepärast, et ühe korra tüdrukule halvasti ütlesin?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Edasise tegutsemise osas valige kannatust. Võimalik, et avaldust ei olegi tehtud. Kui on, siis kutsub politsei Teid vajadusel ülekuulamisele. Siis saate ka öelda, et politseile on edastatud valeinfot. Selline teguviis on karistatav. Valeütluste andmise eest politseis menetlejale näeb karistusseadustik ette kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.
Kui avaldust siiski ei tehtud ja isikud jätkavad Teie laimamist, pöörduge avaldusega tsiviilkohtusse.
Küsimus: Kas 16-aastane nooruk võib öö läbi väljas viibida?08.12.2012
Tere,
kas 16-aastane nooruk võib praegusel ajal väljas öö läbi avalikes kohtades viibida, isegi siis, kui vanemad seda ei luba?
kas 16-aastane nooruk võib praegusel ajal väljas öö läbi avalikes kohtades viibida, isegi siis, kui vanemad seda ei luba?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Kas alaealine võib omada kinnist alkoholipudelit või suitsupakki?08.12.2012
Tere, tekkis selline küsimus, et kas alaealine võib omada kinnist alkoholi pudelit või suitsupakki, kui jah, siis mis vanusest alates?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Küsimus: Miks politsei ei suuda mulle tagada öörahu 23.00-7.00-ni?05.12.2012
Tegin sellekohase avalduse lasnamäe linnaosa politseile. Elan ühetoalises korteris. Ülevalt naaber on oma korteri ringi ehitanud nii, et toast on saanud köök ja endisest köögist väike tuba. Vähe sellest, et päevasel ajal pean taluma oma toas köögikombaini müra ja nt liha vasardamist jm. Ülevalt naaber on öise eluviisiga ja ta ise ei kujuta ilmselt ettegi, kuidas ta öises vaikuses tegutsedes kolistab ja mind une pealt üles ajab. Suures tühjas ruumis on väga hea akustika. Ilmselt pole ka mingit vaipa laminaadi peal maas. Lapsel lastakse ka rõõmsalt ringi joosta. Kõik see kestab kusagil 00.30-ni ja samakaua ei saa ka mina magada. Käin päeval tööl ja selline ebapiisav magamine mõjub mu tervisele väga halvasti. Hommikut alustab inimene ikka köögist ja hommikune kolistamine samuti ammu enne kella 7.00. Kolin ja madin kestab vahelduva eduga läbi öö. Politseist sain oma avaldusele vastuse, et rikkumist ei tuvastatud ja mulle selgitati nagu idioodile, et kõik on elulised ja normaalsed kolksud-mütsud-matsud. Võtsin avaldusele alla kirjutanud konstaabliga uuesti ühendust. Rääkisin temaga veelkord. Naaber oli politseile öelnud, et tema läheb üldse kell 22 magama. Vaatamata sellele, et minu avaldus oli lõpetatud ja arhiivis, lubati minu naabriga uuesti rääkida. Tulemus on null. Ma võimalusel ei ööbigi enam kodus, sest mul ei lasta siin magada. Mida teha? Ma ei saa ju ka patrulli kutsuda, sest lärmi ja muusikat ju pole. Trahvimata jätmisega saab inimene ilmselt vaid oma tegutsemisele õigust juurde ja minul pole enam kellegi poole pöörduda.
vastuse eest ette tänades
vastuse eest ette tänades
Vastus: Andero Sepp, veebipolitseinik, Politsei- ja Piirivalveamet, www.politsei.ee
köögikombaini müra ja nt liha vasardamine ongi normaalse elutegevuse raames tekkivad helid. Need tekivad reeglina toidu valmistamiseks vajamineva toormaterjali töötlemisel eesmärgiga neist lõpuks enda ja pere toitmiseks vajalik eine valmistada.
Samuti on normaalne, et laps saab rõõmsalt ringi joosta. Selline ringijooksmine ja mängimine on vajalik lapse normaalse arengu tagamiseks.
Söögi valmistamine ei ole Eestis karistusõiguslik tegu, selle eest ei ole võimalik kellelegi trahvi teha. Sama kehtib ka lapsele tema jooksmisega seoses. Kumbagi tegevust ei ole võimalik politseil ka keelata, ehk siis politsei ei saa keelata inimesel omas kodust ringi liikumist ammugi mitte toitumiseks vajaliku toidu valmistamist.
Soovitaksin Teil parem otse naabriga suhelda ja selgitada rahulikult Teid häirivaid tegureid.
Küsimus: Kas politsei saab alaealisel tuvastatud suitsulõhnade pärast trahvi teha?27.11.2012
Kas politsei saab suitsulõhnade pärast trahvi teha? Kui politsei näeb lalaealise käes suitsupakki ja alaealine ütleb, et see oli tühi pakk ja ta viskas selle minema, kas siis politsei saab trahvi teha?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Suitsulõhnade pärast trahvi teha ei saa. Keegi peab nägema ja andma politseile vastavad ütlused, et alaealisel oli sigaret käes (omamise paragrahv) või suus (tarbimise paragrahv). Tühi pakk võib käes olla. Paljud noored kasutavad oma pisikeste asjade hoidmiseks mokatubaka karpe, kuid nende omamine keelatud ei ole, kui need on tubakatoodetest tühjad. Samas kindlasti äratavad need noorsoopolitseinikes tähelepanu.
Kui politseinik on suitsetamise kohas ja alaealine ütleb, et see oli tühi pakk ja ta viskas selle minema, siis tal on ka võimalik näidata, kuhu ta paki viskas. Politseinik saab kontrollida jutu tõelevastavust. Pole haruldane juhus, kus noored sigaretipakke koos sigarettidega prügikasti peidavad. Kui pakk ongi tühi ja tunnistajaid ei ole, kes oleks alaealist suitsu käes või suus hoidmas näinud, pole võimalik ka paki hoidmise eest trahvi teha, kuna pole tõendatud, et seal tubakatooted sees olid.
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Kui naise eksmees ähvardab mind maha lüüa ja käib juba ukse taga, kas peaksin pöörduma politseisse?27.11.2012
Tere,
Lugu selline, et võtsin 4 kuud tagasi endale naise ja kõik see aeg on lubanud tema eksmees mind maha lüüa. Alguses arvasin, et lihtsalt vihane ja saab üle, aga nii see ei ole. Ta on minu elukoha välja uurinud. Eile tuli ta teisest linnast ja ütles mu naisele, et tuled minuga kaasa või tulevad poisid minu ukse taha ja saan peksa. Kas on mõtet avaldus teha, et mul kaitse ikka oleks ja kas temaga võetakse midagi ette?
Lugu selline, et võtsin 4 kuud tagasi endale naise ja kõik see aeg on lubanud tema eksmees mind maha lüüa. Alguses arvasin, et lihtsalt vihane ja saab üle, aga nii see ei ole. Ta on minu elukoha välja uurinud. Eile tuli ta teisest linnast ja ütles mu naisele, et tuled minuga kaasa või tulevad poisid minu ukse taha ja saan peksa. Kas on mõtet avaldus teha, et mul kaitse ikka oleks ja kas temaga võetakse midagi ette?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Taolise (pideva) ähvardamise kohta tasuks avaldus teha küll. Politsei ei paku kaitset, küll aga tegeleb ähvardajaga, mis tähendab, et viimane äkki loobub oma senisest käitumisest. Ähvardamine on kuritegu ja inimene võib seetõttu ka vangi sattuda, seega taolise võimalusega silmitsi olles osad kurjategijad lõpetavad ähvardamised ära.
Kui see asja ei paranda, siis tuleks kohtult taotleda lähenemiskeeldu. See on tihti mõjusam.
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Mis aja jooksul saab politseile avaldust esitada, kui internetikuulutuse peale maksin raha aga kaupa pole saanud?27.11.2012
Laps andis oma sünnipäeva raha mulle, et ostaksin internetis kaudu talle xbox konsooli, leidsime müüja (soov.ee-st), tegin ülekande (52.69 eurot), leppisime kokku, et smartpostiga saadab, aga kaupa kätte ei saanud ja rohkem ühendust ei võetud. Saime nende sugulase kätte, lubas uurida, et miks sedasi tegi aga vaikus, sellest on kuu möödas. Kas tasub veel politseisse avalduse teha või kui kaua saab üldse sellelaadseid avaldusi esitada?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Teie suhtes on toime pandud kelmus ja Teil on õigus pöörduda politseisse avalduse kirjutamiseks. Kindlasti tasub see avaldus teha, kuna vastasel juhul jääb süüdlane karistamata ja paneb sarnaseid tegusid ka edaspidi toime. Avalduse esitamise tähtaega otseselt olemas ei ole, piiravaks saab vaid see, et teise astme süüteod, nagu ka see siin, aeguvad viie aasta möödudes ja pärast seda aega neid enam menetleda ei saa. Samas, mõistlik oleks esimesel võimalusel politseisse pöörduda, sel juhul saab politsei tegeleda kohe tõendite kogumisega (teatud aja möödudes mõned tõendid kaovad, näiteks videosalvestised kirjutatakse üle) ja ära hoida uusi rikkumisi.
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Kuidas oleks korrektne taotleda korteriühistu juhatuselt valvekaamerate salvestistega tutvumist?22.11.2012
Meie korterelamusse on paigaldatud trepikotta ja koridori jälgimisseadmed. Isikuandmete töötlejaks on KÜ juhatus. Olen neile esitanud avalduse jälgimisseadme salvestistega tutvumiseks. Olen veel täpsustanud, et soovin tutvuda selle jälgimisseadme salvestistega, mis on suunatud diagonaalselt minu korteri uksele. Olen esitanud taotluse üldiselt nt, et soovin selle ja selle kuupäeva seisuga näha jälgimisseadme salvestisi. KÜ juhatus vastab, et ma pean täpselt kellaajaliselt sekunditäpsusega ütlema, et mis kuupäevaga salvestusi soovin näha. Kuidas siis seaduse järgi peab küsima KÜ juhatuselt, et tutvuda jälgimisseadme salvestistega? Kas tõesti peab küsima kellaajaliselt ja sekunditäpsusega salvestiste kohta?
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Turvakaameratel on kindel eesmärk - tekitada turvatunnet ning salvestada koridoris toimuvat. Kui keegi soovib sellest KÜst seda salvestist vaadata, võiks tal olla ka kindel põhjendus, mida täpselt. Näiteks keegi on seina sodinud, keegi käis tülitamas vmt. Niisama vaatamine võib minna vastuollu andmekaitsega, kuid seda võite täpsustada selliselt, et kirjutate www.aki.ee olevale kontaktaadressile kirja.
Üldiselt lepitakse KÜ koosolekutel ka kaamera vaatamise reeglid ja põhimõtted omavahel kokku, et kõik oleksid neist teadlikud. Sekunditäpset küsimist ei ole varem kuulnud, kuid tõenäoliselt teeb see selle inimese töö kergemaks, kes salvestisi välja annab. Kuna salvestised on üldjuhul suure mahuga, siis igasugusest täpsustusest on tõenäoliselt abi.
Kuna tavaliselt mingi aja tagant need salvestised kirjutatakse üle, siis soovitan täpsustada seda kellaaega ja see salvestis selliselt ka küsida enne, kui see päriselt ära kaob.
Meeldivat päeva jätku!
Küsimus: Mida teha, kui endine elukaaslane ei anna mu isiklikke asju tagasi?22.11.2012
Tere,
Mure selline, et läksin 1,5 aastat tagasi lahku elukaaslasest ja kolisin Saaremaale. Olen osa asju kätte saanud ja ainuke asi, mida ma pole saanud, on minu pildialbumid ja karp õnnitluskaarte. Ekselukaaslane ei taha neid asju postiga saata ja kuna mul keeruline Tartu sõita, oli õde nõus asjad ära tooma. Ekselukaaslane aga ei taha asju üle anda. Mis ma teha saaksin, et asjad kätte saada?
Ette tänades
Mure selline, et läksin 1,5 aastat tagasi lahku elukaaslasest ja kolisin Saaremaale. Olen osa asju kätte saanud ja ainuke asi, mida ma pole saanud, on minu pildialbumid ja karp õnnitluskaarte. Ekselukaaslane ei taha neid asju postiga saata ja kuna mul keeruline Tartu sõita, oli õde nõus asjad ära tooma. Ekselukaaslane aga ei taha asju üle anda. Mis ma teha saaksin, et asjad kätte saada?
Ette tänades
Vastus: Maarja Punak, veebikonstaabel, Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakond, www.politsei.ee
Kui on tegemist endiste elukaaslaste ja võimalike ühisvarade jagamisega, siis saab abi tsiviilkohtust.
Antud juhul soovitaksin siiski proovida saavutada kokkulepe oma endise elukaaslasega. Keegi ei saa ka sundida teda neid kaarte kellelegi teisele üle andma. Kõige lihtsam lahendus oleks tõenäoliselt ise asjadele järele tulemine, sest sain kirjast nii aru, et sellise lahendusega on ka teine pool nõus.
Meeldivat päeva jätku!