Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saaksin isalt veel mingit toetust taotleda, kui olen 21-aastane ja õpin ametikoolis?08.11.2016

Tere
Kas mul on mõtet proovida mingit toetust saada isa käest veel, kui olen 21 a ja õpin? Isa lõpetas alimentide maksime kui sain 18 ja peale seda on kõik kulud tasunud ema üksinda ja isa on ainult lubanud, et toetab.
Olen elanud 7 aastat soomes peale vanemate lahutust ja lõpetanud siin ühe ametikooli ja hetkel õpin teises ametikoolis elektrikuks. Kas mul oleks võimalik isa vastu midagi veel teha, varem omast lollusest ei oskanud neid asju uurida ja lugeda aga nüüd olen veidikene lugenud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt lõpeb vanema ülalpidamiskohustus õppiva lapse suhtes lapse 21-aastaseks saamisel, seega antud hetkel Teil PkS § 97 punkti 2 kohaselt enam isalt õigust ülalpidamist nõuda ei ole.

Kui Teil ei esine muidu põhjuseid, mis ei võimalda Teil endale sissetulekut teenida (nt raske terviserike), ei ole Te abivajavaks perekonnaliikmeks ka PkS § 97 punkti 3 kohaselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimumpalka?07.11.2016

Tere, Minu mees elab ja töötab Rootsis, elan ka ise oma lapsega seal (olen ise üksikvanem) ja meie õpime, minu lapsel isa puudub seega oleme meie kaks minu mehe ülal pidada. Mehel on eelmisest kahest kooselust kolm last, kahe erineva naisega, kes elavad Eestis ja kellele ta maksab ka alimente. Lugesin, et uuel aastal 2017 tõuseb jälle makstav summa, mis on aga liiga suur, kuna elamiskulud ka meil siin Rootsis suured ja mehel ka eelnevatest kooseludest võlgasid maksta. Laste emadel mõlemal uued elukaaslased ja kõik käivad tööl. Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimum palka. Mees mul igati tubli, lapsed käivad Rootsis aastas mitu korda ja suvel puhkuse aja veedame terve kuu tema lastega, alimentide suurenedes aga kaob laste isal võimalus teha lastele väljasõite ja kohtuda nendega aastas mitu korda. Saame aru, et laste peale kulub raha aga kuidas peab meie pere hakkama saama, kui igal aastal alimendid kasvavad ? Mis me saaksime ära teha, kas on üldse võimalik, et alimendid jääksid paarisaja euro kanti kuus ühele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Asjaolu, et faktiliselt peab mees üleval ka Teid ja Teie last, elatise vähendamiseks alust ei anna, sest seaduse mõttes tal teie suhtes ülalpidamiskohustust ei ole. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et laste emadel on uued elukaaslased, kes teenivad sissetulekut – lapse ülalpidamise eest peavad hoolitsema esmajärjekorras tema bioloogilised vanemad.

Teoreetiliselt võiks elatise vähendamiseks olla alust seetõttu, et mehel on kolm ülalpeetaavat last ja ta ei ole võimeline maksma kõigile elatisraha miinimummääras, kuid siin saavad määravaks paljud asjaolud, nagu näiteks mehe varanduslik olukord ja tema enda põhjendatud vajaduste suurus, samuti laste emade varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean abikaasa nõudmisel tema võetud kiirlaenust pool tagasi maksma?04.11.2016

Tere. Abikaasa võttis abielu ajal kiirlaenu. Nüüd, kui oleme lahus aga mitte veel lahutatud, nõuab ta et mina pean pool laenust kinni maksma. Kas tal on õigus küsida ja kas mina pean seda ka maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere,

Abikaasad vastutavad ühiselt vaid nende kohustuste eest, mis on võetud perekonna huvides. Kui abikaasa võttis laenu isiklike vajaduste rahuldamiseks, vastutab ta laenu tagasimaksmise eest isiklikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasal on õigus nõuda lahutusel teiselt poolelt nimest loobumist?02.11.2016

Tere!
Kas abikaasal on õigus nõuda lahutusel teiselt poolelt nimest loobumist? Või on see ikkagi lahutaja enda otsus millise perekonnanimega ta soovib edasi elada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, kas kanda peale lahutamist edasi sama perekonnanime, on isiku enda otsustada, teine lahutatud abikaasa nimemuutmist kuidagi nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigust lapsevanemal nõuda elatise maksmist teiselt vanemalt kuni kooli lõpetamiseni?02.11.2016

Lahutatud lapsevanem kasvatab last, kes sai täisealiseks (18-aastane), kuid õpib kutsekoolis. Kas on õigust lapsevanemal nõuda elatise maksmist teiselt vanemalt kuni kooli lõpetamiseni? Kas 18-aastaseks saanud isik peab ise elatise hagi esitama? Kas juba 18-aastaseks saanud isikule saab nõuda elatist tagantjärele 1 aasta ulatuses (kui jah siis kes, kas laps või lapsevanem), kuna siiani pole elatusraha nõuet esitatud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on saanud 18-aastaseks, kuid tal on endiselt õigus oma vanematelt ülalpidamist saada ja vanem vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb lapsel ise kohtusse pöörduda. Täisealisel lapsel on vajadusel võimalik esitada ka tagasiulatuv elatisnõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse isa ei maksa alimente ja teenitud raha varjab naise kontol?01.11.2016

Tere
Alimendid läbi kohtu pandud lapse isale, lapse isa viimasel ajal keeldub maksmisest, lapsega ta ei tegele, ei suhtle ja kasvatamisest osa ei võtta üldse. Mida sellises olukorras teha? Suheldes aru ta ei saa, kokkulepele me ei jõua, nagu tean, tööl ametlikult ta ei käi, sest igal pool kontod kohtutäituritega kinni pandud. Aga töötab mustalt, palk ja kõik muud rahad mis kätte saab, läheb ta naise arvele.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks jääb ebaselgeks, kas olete lapse isa suhtes algatanud täitemenetluse – kui mitte, peaksite seda kindlasti tegema. Kui lapse isalt ei ole võimalik elatisraha kätte saada ka läbi täitemenetluse, on võimalik tema suhtes kohaldada erinevate lubade ja õiguste piiramist.

Lisaks eeltoodule võib kaaluda lapse isa suhtes elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu kriminaalmenetluse algatamist, sellel võib olla lapse isale distsiplineeriv mõju.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse emal on õigus küsida alimente kui elavad lapsega minu korteris, mille kulud maksan ka mina?01.11.2016

Minu endine elukaaslane elab lapsega minu korteris kus ei maksa ta ühtegi korteriga seonduvat kulu, pluss maksan iga kuu lapse lasteaiatasu. Kas tal on õigus minult veel nõuda alimente? Kui jah siis mis ulatuses? Ise ta tööl ei käi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest võib lahus elav vanem lapse ülalpidamises osaleda ka vahetult kulutusi tehes, kattes näiteks lapse eluasemekulusid ja makstes lasteaiatasu. Kas lapse emal oleks lisaks Teie poolt tehtud kulutustele õigus lapse ülalpidamiskulude katmiseks elatist nõuda, oleneb sellest, kui suured on lapse igakuised püsikulud ja kui suur osa nendest on Teie poolt kantud. Kui Teie rahaline panus moodustab kogusummas poole lapse igakuistest püsikuludest, ei tule Teil täiendavalt elatist tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaks isa tegema, et vabatahtlikult makstav elatisraha oleks ametlikult vormistatud ja ema ei nõuaks lisaraha juurde?31.10.2016

Tere.
Jutt käib isast, kes maksab iga kuu korrektselt elatist praegu riigi poolt kehtestatud miinimumsummas ilma kohtumääruseta. Tekkinud on aga olukord, kus ema ei võimalda isal lapsega kohtumist, kui isa ei ole nõus kuu jooksul kandma veel täiendavaid summasid lisaks elatisele. Kulusid lapsele otseselt nendega ei kaeta ja ema kasutab raha omavoliliselt. Mida peaks isa tegema, et asi oleks seaduste silmis korrektne ja ta saaks regulaarselt lapsega koos olla ja aega veeta? ( isa soovib osaleda lapse elus pidevalt)

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete seisukohal, et lapse vajadused on poole ulatuses kaetud miinimummääras makstava elatisrahaga ja lapse ema ei esita vastupidist kinnitavaid argumente/tõendeid, ei tule Teil igakuiselt makstavale elatisrahale täiendavalt lapse ülalpidamiseks kulutusi teha.

Kui lapse ema ei ole nõus igakuiselt makstava elatisraha suurusega, tuleb tal elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda, lapse isal antud juhul kohtusse pöördumiseks alust ei ole.

Kui emal ja isal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõuda, peaks oma murega esmalt pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui ka tema vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saan elatist tagasi nõuda, kui selgus, et laps ei ole minu oma ja olen 13 aastat elatist maksnud?31.10.2016

Millisele õiguslikule alusele tuginedes ei saa elatist tagasi nõuda? Minu lapse põlvnemise test oli minu jaoks negatiivne, see tähendab, et mina ei ole lapse vanem. Igakuiselt olen aga tasunud elatist juba 13 aastat ning sellega on ju teine lapsevanem alusetult rikastunud. Peale selle ei ole mina lapsega juba aastaid kohtunud, kuna väidetavalt laps ei soovi seda.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kohustus maksta lapsele elatist, kuid elatist maksnud isikul ei ole õigust tagasi nõuda juba makstud elatist. Lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt ja kuni vanema kande ebaõigeks tunnistamiseni tuleb isikul täita lapse suhtes ülalpidamiskohustust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas ma peaksin käituma, et kiirelt asi laheneks ja saaksin mehe käest elatisraha?27.10.2016

Tere,
Läksin hiljuti oma elukaaslasest lahku kellega on mul kaks last. Tema aga ütles, et ma tema käest ei saa rohkem küsida, isegi kohtu kaudu, kui 200 eurot kahe lapse pealt kokku. Mina aga uurisin, et saan küsida lapse eest 215 eurot. Kumb see siis õigem on? Ja veel ähvardas ta mind, et tahab minult vanemat tütart enda juurde saada, kuigi tal omal on alkoholiga probleeme ja ise ei taha ka nendega tegeleda eriti. Ta ütles, et mul ei ole vastavaid tingimusi, et lapsed saaksid minu juures elada, temal aga pole kindlat elukohtagi. Minu lastel aga olemas see, mitte küll minu nimel, aga maja, kus me elame, on mu isa nimel ja tema tahab, et me siin elaksime. Kuidas ma peaksin nüüd edasi käituma, et asi kiirelt laheneks ja saaksin kiiremas korras tema käest ka elatusraha ja mida ma peaksin veel tegema, et ta ei saaks minu käest lapsi võtta, sest tema ei ole selleks vastutuseks valmis? Mainin elamise koha pealt veel ära, et ta on minu isa majja sisse kirjutatud.
Ette tänades, et võtate aega minu murega tegeleda

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Igakuise elatisraha miinimummäär on pool alampalka ühe lapse kohta – kuivõrd 2016. aastal on alampalga suuruseks 430 eurot, on elatise alammäär käesoleval aastal 215 eurot ühe lapse kohta. Reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda. Elatisraha on võimalik nõuda maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses, esitades maakohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.

Kui vanemad ei jõua hooldusõiguse teostamise osas omavahel kokkuleppele, võib kumbi vanem kohtu kaudu nõuda hooldusõiguse osalist või täielikku üleandmist. Asja lahendamisel arvestab kohus kõikide asjas tähtsust omavate asjaoludega, sealhulgas sellega, milliseid elamistingimusi saab vanem oma lastele pakkuda. Kui laste isal puudub kindel elukoht, on väga ebatõenäoline, et kohus annaks laste hooldusõiguse osaliselt/täielikult laste isale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand