Perekonnaõigus
Küsimus: Mida teha kui elatis on välja nõudnud kohtu kaudu aga isa maksab ainult poole?01.12.2016
Tere,
Mida teha kui olen elatise välja nõudnud kohtu kaudu ja on määratud välja elatis 200 eurot, kuid mu lapse isa maksab elatist alla selle vaid 100 eurot?
Ette tänades,
Mida teha kui olen elatise välja nõudnud kohtu kaudu ja on määratud välja elatis 200 eurot, kuid mu lapse isa maksab elatist alla selle vaid 100 eurot?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud, kuid lapse isa kohtuotsust ei täida, on Teil võimalik elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus. Selleks tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada vastav avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas järgmisest aastast on elatis ühele lapsele juba 470 eurot?29.11.2016
Vabandan oma pahameele pärast, aga praegune elatise süsteem on lausa vägivaldne. Palun seletage mulle ära, kuidas on loogiline, et elatis tõuseb iga aasta koos alampalgaga? Aga kuhu jääb elatist maksvate vanemate palgatõus? Järgmisest aastast on elatis ühele lapsele juba 470 eurot. Kas iga lapse peale kulub kuus tõesti nii suur summa? Millal tuleb ette piir? Ei tulegi?
Minul tuleb küll piir ette. Olen leidnud enda kõrvale uue inimese, keda väga armastan ja kellega on ka laps, kuid meie perele tuleb piir ette. Ei, ma ei ole see nn rongaisa, kes oma lapsele elatist ei taha maksta. Mina olin see, kes läbis kohtus pika tee selle nimel, et seista enda ja oma lapse õiguste eest. Õiguste eest, mis olid minul kui lapsevanem ja temal kui lapsel nagunii olema, aga mida teine lapsevanem lihtsalt eiras.
Seega, kui kaua jätkub süsteem, mis süvendab olukorda, et elatist ei maksta ning laps jääb ilma teisest vanemast? Süsteem, mis teeb keeruliseks ka elatist maksva vanema olukorra?
Minul tuleb küll piir ette. Olen leidnud enda kõrvale uue inimese, keda väga armastan ja kellega on ka laps, kuid meie perele tuleb piir ette. Ei, ma ei ole see nn rongaisa, kes oma lapsele elatist ei taha maksta. Mina olin see, kes läbis kohtus pika tee selle nimel, et seista enda ja oma lapse õiguste eest. Õiguste eest, mis olid minul kui lapsevanem ja temal kui lapsel nagunii olema, aga mida teine lapsevanem lihtsalt eiras.
Seega, kui kaua jätkub süsteem, mis süvendab olukorda, et elatist ei maksta ning laps jääb ilma teisest vanemast? Süsteem, mis teeb keeruliseks ka elatist maksva vanema olukorra?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti leidub kitsaskohti nii lapse ülalpidamist kui ka lapsega suhtlemist reguleerivates seadustes, kuid mina isiklikult nende regulatsioonide seadusloomes osalenud ei ole ega oska anda ka põhjendusi, miks meie seadused just sellise ülesehitusega on.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui maksan elatusraha lapse kontole, kuid seda kasutab tema ema ja laps ei saa sealt raha?29.11.2016
Tere, Maksan igakuiselt oma 16-aastasele lapsele elatusraha, kes õpib kutseõppekeskuses ja elab ühiselamus. Raha läheb lapse arveldusarvele. Lapse arveldusarvet ja pangaarvet kasutab ema. Laps ja lapse vanaema väidavad, et ema ei anna lapse kuludeks raha. Tegelikuses kasvatab last vanaema (ema-ema). Lapse ema elab eraldi oma emast. Kuna näen lapse kontolt tehtud tehinguid, siis saan ka ise väita, et elatusraha ei kasutata lapse kuludeks. Lapse elukoht on registreeritud ema juurde aga tegelikuses ta pole seal päevagi elanud. Mida peaksin ette võtma, et raha, mis on mõeldud lapse elatusrahaks, läheks lapse hoolduseks mitte ema vajadusteks. Tänud!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegemist on keerulise olukorraga, sest iseenesest on alaealise lapse vanemal õigus nõuda, et lapse elatis makstaks tema pangakontole – siiski sätestab seadus, et elatist tuleb igal juhul kasutada lapse huvides.
Saan aru, et lapse ema lapse ülalpidamises üldse ei osale, kuigi temal tuleks lapse ülalpidamisse panustada samaväärselt kui Teiegi. Äkki annaks lahenduse lapse emalt kohtu kaudu elatise nõudmine - kohtusse peaksite sellisel juhul pöörduma lapse seadusliku esindajana Teie. Üldjuhul nõuab lapse nimel elatist vanem, kelle juures laps alaliselt elab, kuid antud juhul ei ela laps faktiliselt kummagi oma vanema juures, seega võiks lapse emalt elatise nõudmine olla põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab maksma kuni 21-aastaseks saamiseni elatist juhul, kui laps läheb ülikooli?29.11.2016
Tere
Küsimus on, et kas uue perekonnaseaduse järgi on nüüd täisealisel lapsel õigus saada lapsest lahus elavalt isalt elatisraha (215 eur) kuus, kui ta plaanib minna õppima ülikooli?
Ehk laps on juba hetkel 18 täis ja lõpetab 2017 keskkooli ja soovib minna 2017 sügisel ülikooli. Kas peab maksma kuni 21a. saamiseni elatist sel juhul?
Küsimus on, et kas uue perekonnaseaduse järgi on nüüd täisealisel lapsel õigus saada lapsest lahus elavalt isalt elatisraha (215 eur) kuus, kui ta plaanib minna õppima ülikooli?
Ehk laps on juba hetkel 18 täis ja lõpetab 2017 keskkooli ja soovib minna 2017 sügisel ülikooli. Kas peab maksma kuni 21a. saamiseni elatist sel juhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
PkS § 97 punkti 2 kohaselt on lapsel õigus saada oma vanematelt ülalpidamist, kui ta omandab täisealisena kõrgharidust, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samas on täisealise lapse elatis vajaduspõhine ehk oleneb täielikult tema vajaduste suurusest, täisealise lapse elatise puhul alammäära kindlaks määratud ei ole, see kehtib vaid alaealise lapse elatisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ei ole nõus kohtuotsusega, et isa maksab ainult 210 eurot elatist?29.11.2016
Tere. Olen juba aasta laste isast lahus, meil on 3 poega. Eelmisel nädalal oli kohus, kus otsustati, et tema igakuise makse summaks saab olema 210 eur kõigi kolme poisi alimentideks. Kohtus ütles eksmees, et sündimas teise naisega kohe-kohe laps ja sinna raha vaja. Kas selline otsus on õige? Kuidas peaks nüüd edasi toimima, kui ei ole nõus sellise otsusega?
Suured tänud Teile juba ette!
Suured tänud Teile juba ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuotsuse täisteksti nägemata on otsust keeruline kommenteerida, sest mulle ei ole teada asjaolud, mille alusel kohus sellise otsuse langetas. Otsuse põhjendatus sõltub paljudest asjaoludest – nii Teie kui ka lapse isa varanduslik seisund, ülalpeetavate arv jms. Perekonnaseadus annab iseenesest võimaluse elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära, kuid kas see ka antud juhul põhjendatud oli, sõltub eeltoodud asjaoludest.
Kui kohtuotsus tundub Teile ebaõiglane, on Teil võimalik edasikaebamistähtaja jooksul esitada apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda suuremat elatist kui lapse isa on kõrgepalgaline?29.11.2016
Tere,
kasvatan juba üle 10 aasta last ise, lapse isa elab ja töötab välismaal, kohtudes üle paari kuu lapsega valdavalt mõned päevad. Kas mul on õigus nõuda suuremat elatist kui miinimum, teades, et a) lapsega seotud kulud ei mahu kahekordse miinimumi sisse ära; b) lapse isa on kõrgepalgaline; c) panustan lapse ellu oma aega, emotsioone ja tegelikult ka raha jne oluliselt rohkem niigi?
Kas lapse isal on õigus üle paari kuu endale sobival ajal välismaalt naastes meie ellu sisse sõita ja teatada, millal tal on aega lapsega olla või peaks ta arvestama ka meie pere ja lapse plaanidega? Isa argumendiks on see, et ta näeb niigi last harva ja seega on mul/meil kohustus talle laps anda siis, kui temal see võimalik on.
Väga tänulikult
kasvatan juba üle 10 aasta last ise, lapse isa elab ja töötab välismaal, kohtudes üle paari kuu lapsega valdavalt mõned päevad. Kas mul on õigus nõuda suuremat elatist kui miinimum, teades, et a) lapsega seotud kulud ei mahu kahekordse miinimumi sisse ära; b) lapse isa on kõrgepalgaline; c) panustan lapse ellu oma aega, emotsioone ja tegelikult ka raha jne oluliselt rohkem niigi?
Kas lapse isal on õigus üle paari kuu endale sobival ajal välismaalt naastes meie ellu sisse sõita ja teatada, millal tal on aega lapsega olla või peaks ta arvestama ka meie pere ja lapse plaanidega? Isa argumendiks on see, et ta näeb niigi last harva ja seega on mul/meil kohustus talle laps anda siis, kui temal see võimalik on.
Väga tänulikult
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse vajadusi ei kata kehtiva alampalga suurune summa, on miinimummäärast suuremas summas elatise nõudmine põhjendatud. Elatise suurus olenebki lapse vajaduste suurusest ja üldjuhul tuleb mõlemal vanemal panustada lapse ülalpidamiseks poole ulatuses lapse igakuistest püsikuludest.
Suhtlemiskord peab lähtuma eelkõige lapse vajadustest, kuid samuti tuleb arvestada vanemate võimalustega. Teisisõnu ei ole põhjendatud nõuda lapsega suhtlemist suvalisel ajal, etteteatamata ja arvestamata lapse tavapärase elurežiimiga, kuid samas tuleb arvestada sellega, et lapse isa elab välismaal ja tema võimalused lapsega suhtlemiseks on piiratud. Antud olukorras peaks asi toimima selliselt, et lapse isa teatab mõistliku aja jooksul ette, millal soovib last külastada ja Teie teete vastavad korraldused, et laps ja isa saaksid kokkulepitud ajal kohtuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahus elavalt vanemalt on mõistlik küsida lapsele elatist?24.11.2016
Tere
Olen elukaaslasest mitu aastat tagasi lahutatud. Lapse suhtluskorra oleme kokku leppinud, st on lahus elava vanema juures paar nädalavahetust kuus ja ka oleme kokku leppinud vaheaegade jaotuse. Teise vanema panus lapsele (nüüdseks juba koolilaps) asjade ostmisel on olnud nullilähedane ning lapsega seonduvad kulutused muutuvad järjest suuremaks. Kas vanemalt, kes elab lapsest eraldi, on mõistlik küsida lapsele elatist? Kui suur võiks olla see summa mida lahusolevalt vanemalt küsida?
Tänan
Olen elukaaslasest mitu aastat tagasi lahutatud. Lapse suhtluskorra oleme kokku leppinud, st on lahus elava vanema juures paar nädalavahetust kuus ja ka oleme kokku leppinud vaheaegade jaotuse. Teise vanema panus lapsele (nüüdseks juba koolilaps) asjade ostmisel on olnud nullilähedane ning lapsega seonduvad kulutused muutuvad järjest suuremaks. Kas vanemalt, kes elab lapsest eraldi, on mõistlik küsida lapsele elatist? Kui suur võiks olla see summa mida lahusolevalt vanemalt küsida?
Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Elatise eesmärk on tasuda lapse igapäevavajaduste eest, mille alla kuuluvad toit, riided, eluasemega seotud kulud, huvitegevus, kooli-lasteaiaga seotud kulud, transpordikulud jne. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-165-12 öelnud, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest
lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 on sätestatud, et elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Suuremaid või väiksemaid kulutusi lapse ülalpidamiseks tuleb tõendada.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas teha teisele vanemale selgeks, et kui laps tuleb minu juurde, peaks ta panema lapsele vajalikud asjad kaasa?24.11.2016
Minu jaoks on loogiline ja iseenesestmõistetav, et kui lapsvanem tasub lapsele elatist, siis see lapsevanem, kes seda saab, muretseb/ostab lapsele vajaliku. Mina tasun lapsele elatist riikliku miinimumi järgi, praegu siis 215 eurot kuus. Kas on mingit võimalust, kuidas teha teisele lapsevanemale selgeks, et kui laps tuleb minu juurde, peaks ta panema lapsele minu juurde vajalikud riided/asjad kaasa? Kuna meie peres on kasvamas ka uus väike pereliige, siis ei ole minul lihtsalt finantsiliselt enam võimalik enda juurde kõiki asju nö topelt osta. Kui laps käib minu juures, siis on ju nagunii ka minul temaga seoses lisaks elatisele kulutusi. Kui palun lapsele riideid rohkem kaasa panna, siis lihtsalt ei panda. Kui palun lapsele riideid juurde tuua, siis saan vastuseks, et mine osta poest. Ei teagi nüüd, mida sellise olukorraga peale hakata.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Elatise eesmärk on tasuda lapse igapäevavajaduste eest, mille alla kuuluvad esmajoones toit, riided, eluasemega seotud kulud. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-165-12 öelnud, et sõltumata sellest, kui palju aega viibib laps kummagi vanema juures, võivad ühe vanema tehtavad kulutused lapse ülalpidamiseks olla suuremad, kui see vanem katab suurema osa lapse vajadustest (kulutused riietele, huviringidele, kooli- ja lasteaiakulud jne). Seega peab kohus elatise suuruse määramisel tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest
lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures. Kui elatist tasuv vanem tasub suures osas ka riiete kulud, milleks on mõeldud tegelikult teisele vanemale tasutav elatis, siis on õigus arvestada elatise summast maha kulutused, mida teine vanem oleks pidanud tegema talle tasutavast elatisest.Võimalus on kohtult nõuda tasutava elatise summa muutmist, kui asjaolud ülalpidamises on suuremas osas muutunud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas on võimalik loobuda lastest ja lasta lapsed lapsendada?18.11.2016
Kas on võimalik loobuda lastest ja lasta lapsed lapsendada?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lapsendada saab last, kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks.
Perekonnaseaduse järgi ei ole võimalik lapsest lihtsalt loobuda. Lapse osas on võimalik ühel vanemal saada ainuhooldusõigus. Kui PKS § 122 lg 2 järgi lapsevanemad annavad lapse pikemaks ajaks kasuperekonna hooldada võib kohus lapse hoolduse asjade vanemate või last hooldava isiku taotlusel anda otsustusõigus üle last hooldavate isikule. Õiguste üleandmiseks last hooldava isiku (kasuvanem) taotlusel on vaja vanemate nõusolekut. Üleantud õiguste ulatuses on kasuvanemal erieestkostja õigused ja kohustused.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean maksma eksabikaasale korteri poole laenumaksetest, kuigi ise seal ei ela ja pean üürima korterit?17.11.2016
Tere päevast!
Olen lahutatud ning eksabikaasaga on soetatud abielu ajal korter kodulaenu abil, samuti on liisingus auto, mille kaasomanik olen mina. Läks nii, et mina olin sunnitud raskete suhete pärast välja kolima meie ühisest korterist ning mees jäi sinna ise elama, sest polnud nõus ise lahkuma. Samuti jäi auto tema kasutusse. Hetkel on nii, et korter ja auto on müügis. Mina maksan iga kuu eksmehele pool kodulaenust, sest tema arvelt läheb see maha. Oleksin soovinud küsida, et kas selline poole laenu temale maksmine on õige, kuigi ainult tema elab seal korteris sees? Või oleks võimalik kuidagi teisiti see korraldada. Sest mul hakkab käima üle jõu omal üürikorteri eest maksmine ja veel pool laenust. Mees proovis ka korteri oma nimele vormistada ja mulle pool korteri summast maksta, kuid tal oleks see väga raske variant ja ei saaks hakkama. Pangad soovisid suurt tagatist temalt mida tal pole. Meil on ka laps, kes on pool aega minu juures ja pool aega eksmehe juures, seega alimente ma talle ei määranud.
Jään ootama Teie tagasisidet.
Lugupidamisega,
Olen lahutatud ning eksabikaasaga on soetatud abielu ajal korter kodulaenu abil, samuti on liisingus auto, mille kaasomanik olen mina. Läks nii, et mina olin sunnitud raskete suhete pärast välja kolima meie ühisest korterist ning mees jäi sinna ise elama, sest polnud nõus ise lahkuma. Samuti jäi auto tema kasutusse. Hetkel on nii, et korter ja auto on müügis. Mina maksan iga kuu eksmehele pool kodulaenust, sest tema arvelt läheb see maha. Oleksin soovinud küsida, et kas selline poole laenu temale maksmine on õige, kuigi ainult tema elab seal korteris sees? Või oleks võimalik kuidagi teisiti see korraldada. Sest mul hakkab käima üle jõu omal üürikorteri eest maksmine ja veel pool laenust. Mees proovis ka korteri oma nimele vormistada ja mulle pool korteri summast maksta, kuid tal oleks see väga raske variant ja ei saaks hakkama. Pangad soovisid suurt tagatist temalt mida tal pole. Meil on ka laps, kes on pool aega minu juures ja pool aega eksmehe juures, seega alimente ma talle ei määranud.
Jään ootama Teie tagasisidet.
Lugupidamisega,
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Ühise varasuhte puhul on abikaasadel endal õigus pärast abielu lõppemist jõuda kokkuleppele vara jagamise osas. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega, kui vara jagamise osas muud kokkulepet ei ole, tuleb Teil eksabikaasaga tasuda võrdselt abielu ajal võetud laenukohustusi ning Teil on õigus saada pool abielu ajal soetatud varast või hüvitist vastavalt vara väärtusele.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Kirsimaa
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee