Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saan varajagamise käigus oma poole varast kätte, kui mees ei taha maja müüa ja vaheraha ka ei maksa?08.11.2016

Olin 15 aastat abielus ja lahutasime aasta tagasi. Nüüd probleem ühisvara jagamisel. Ühisvarana on meil maja ja korter ja kaks pangalaenu, millest ühte maksan mina. Abikaasa jäi majja, kuna tema ei olnud nõus majast loobuma ja mina elan korteris. Maja väärtus on hinnatud 72 tuhat eurot ja korter 15,5 tuhat eurot, laenude jääk 10 tuhat eurot ja 14 tuhat eurot. Kokku ühisvara 87,5 ja kohustusi 24 tuh.eur. Seega oleks minu osa (87,5-24)/2 = 31,75 tuh.eur. Mul oleks soov saada kätte oma osa, st siis oleks ma ka võlgadest vaba ja oleksin nõus korteriga. Kuid mees tahab maja ja pole nõus seda müüma ja samas väidab, et tal pole ka raha, et minu osa välja maksta.
Kuidas ma peaks edasi käituma? Mis annab see mulle, et mul on maja osa, kus elavad ja majandavad teised, kuid mina pean maksma laenu ja mõtlema kuidas eluga toime tulla. Tahaks siin ära märkida, et pole naine, kes püüab mehe toel rikkaks saada, pigem on me ühistes investeeringutes minu osa isegi suurem olnud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui endise abikaasaga ei õnnestu ühisvara jagamises kokkuleppele jõuda, tuleb ühisvara jagamise nõudega kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 300 eurot.

Antud olukorras on ühisvara jagamiseks kaks võimalust – ühisvara müüakse, tasutakse müügitulust ühised kohustused ja ülejäänud rahasumma jagatakse võrdselt poolte vahel või jääb ühine kinnisvara ühele või mõlemale endisele abikaasale ja vastavalt sellele tekib hüvitise maksmise kohustus. Kui abikaasa soovib maja endale, peab tal olema võimalik maksta Teile omandi kaotamise eest hüvitist – kui tal seda võimalust ei ole, tuleb maja siiski maha müüa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse isalt on välja nõutud elatis 215 eurot kuus, siis kas ma pean 430 euro eest lapsele asju ostma, aga lasteaia arved?08.11.2016

Tere
Seaduses on öeldud, et mõlemal vanemal on lapse ees võrdsed õigused ja kohustused, kas see tähendab siis seda, et kui lapse isalt on välja nõutud elatis 215 eurot kuus, pean ma 430 euro eest lapsele asju ostma? Kas minu poolt makstavad lasteaia arved ja elamiskulud ei lähe üldse arvesse? Kuna laps on ~8 päeval kuus isa juures, siis nõuab ta minult ka väljasõitude, kinopiletite ja ravimite raha.
Tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa maksab Teile elatisraha 215 eurot, siis peaksite Teie lapse ülalpidamisse samasuguse summaga panustama. 430 euro eest tuleb katta kõik lapse vajadused – söök-jook, elamiskulud, riided-jalanõud, lasteaiatasu, huvitegevuse kulud jms.

Teil tuleb tasuda lapsega seonduvaid püsikulusid ka ajal, mil laps Teie juures ei viibi, seega ei ole põhjendatud elatise vähendamine lapse isa poolt, nõudes Teilt raha selle ajal tehtud ettevõtmiste eest, mil laps temaga viibib.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas saaksin isalt veel mingit toetust taotleda, kui olen 21-aastane ja õpin ametikoolis?08.11.2016

Tere
Kas mul on mõtet proovida mingit toetust saada isa käest veel, kui olen 21 a ja õpin? Isa lõpetas alimentide maksime kui sain 18 ja peale seda on kõik kulud tasunud ema üksinda ja isa on ainult lubanud, et toetab.
Olen elanud 7 aastat soomes peale vanemate lahutust ja lõpetanud siin ühe ametikooli ja hetkel õpin teises ametikoolis elektrikuks. Kas mul oleks võimalik isa vastu midagi veel teha, varem omast lollusest ei oskanud neid asju uurida ja lugeda aga nüüd olen veidikene lugenud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaseaduse kohaselt lõpeb vanema ülalpidamiskohustus õppiva lapse suhtes lapse 21-aastaseks saamisel, seega antud hetkel Teil PkS § 97 punkti 2 kohaselt enam isalt õigust ülalpidamist nõuda ei ole.

Kui Teil ei esine muidu põhjuseid, mis ei võimalda Teil endale sissetulekut teenida (nt raske terviserike), ei ole Te abivajavaks perekonnaliikmeks ka PkS § 97 punkti 3 kohaselt.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimumpalka?07.11.2016

Tere, Minu mees elab ja töötab Rootsis, elan ka ise oma lapsega seal (olen ise üksikvanem) ja meie õpime, minu lapsel isa puudub seega oleme meie kaks minu mehe ülal pidada. Mehel on eelmisest kahest kooselust kolm last, kahe erineva naisega, kes elavad Eestis ja kellele ta maksab ka alimente. Lugesin, et uuel aastal 2017 tõuseb jälle makstav summa, mis on aga liiga suur, kuna elamiskulud ka meil siin Rootsis suured ja mehel ka eelnevatest kooseludest võlgasid maksta. Laste emadel mõlemal uued elukaaslased ja kõik käivad tööl. Kas üldse on võimalik, et alimentide suurus jääks allapoole miinimum palka. Mees mul igati tubli, lapsed käivad Rootsis aastas mitu korda ja suvel puhkuse aja veedame terve kuu tema lastega, alimentide suurenedes aga kaob laste isal võimalus teha lastele väljasõite ja kohtuda nendega aastas mitu korda. Saame aru, et laste peale kulub raha aga kuidas peab meie pere hakkama saama, kui igal aastal alimendid kasvavad ? Mis me saaksime ära teha, kas on üldse võimalik, et alimendid jääksid paarisaja euro kanti kuus ühele lapsele?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina kohtud elatisraha alla miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Asjaolu, et faktiliselt peab mees üleval ka Teid ja Teie last, elatise vähendamiseks alust ei anna, sest seaduse mõttes tal teie suhtes ülalpidamiskohustust ei ole. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et laste emadel on uued elukaaslased, kes teenivad sissetulekut – lapse ülalpidamise eest peavad hoolitsema esmajärjekorras tema bioloogilised vanemad.

Teoreetiliselt võiks elatise vähendamiseks olla alust seetõttu, et mehel on kolm ülalpeetaavat last ja ta ei ole võimeline maksma kõigile elatisraha miinimummääras, kuid siin saavad määravaks paljud asjaolud, nagu näiteks mehe varanduslik olukord ja tema enda põhjendatud vajaduste suurus, samuti laste emade varanduslik olukord.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean abikaasa nõudmisel tema võetud kiirlaenust pool tagasi maksma?04.11.2016

Tere. Abikaasa võttis abielu ajal kiirlaenu. Nüüd, kui oleme lahus aga mitte veel lahutatud, nõuab ta et mina pean pool laenust kinni maksma. Kas tal on õigus küsida ja kas mina pean seda ka maksma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere,

Abikaasad vastutavad ühiselt vaid nende kohustuste eest, mis on võetud perekonna huvides. Kui abikaasa võttis laenu isiklike vajaduste rahuldamiseks, vastutab ta laenu tagasimaksmise eest isiklikult.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abikaasal on õigus nõuda lahutusel teiselt poolelt nimest loobumist?02.11.2016

Tere!
Kas abikaasal on õigus nõuda lahutusel teiselt poolelt nimest loobumist? Või on see ikkagi lahutaja enda otsus millise perekonnanimega ta soovib edasi elada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, kas kanda peale lahutamist edasi sama perekonnanime, on isiku enda otsustada, teine lahutatud abikaasa nimemuutmist kuidagi nõuda ei saa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on õigust lapsevanemal nõuda elatise maksmist teiselt vanemalt kuni kooli lõpetamiseni?02.11.2016

Lahutatud lapsevanem kasvatab last, kes sai täisealiseks (18-aastane), kuid õpib kutsekoolis. Kas on õigust lapsevanemal nõuda elatise maksmist teiselt vanemalt kuni kooli lõpetamiseni? Kas 18-aastaseks saanud isik peab ise elatise hagi esitama? Kas juba 18-aastaseks saanud isikule saab nõuda elatist tagantjärele 1 aasta ulatuses (kui jah siis kes, kas laps või lapsevanem), kuna siiani pole elatusraha nõuet esitatud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laps on saanud 18-aastaseks, kuid tal on endiselt õigus oma vanematelt ülalpidamist saada ja vanem vabatahtlikult oma ülalpidamiskohustust ei täida, tuleb lapsel ise kohtusse pöörduda. Täisealisel lapsel on vajadusel võimalik esitada ka tagasiulatuv elatisnõue.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida teha, kui lapse isa ei maksa alimente ja teenitud raha varjab naise kontol?01.11.2016

Tere
Alimendid läbi kohtu pandud lapse isale, lapse isa viimasel ajal keeldub maksmisest, lapsega ta ei tegele, ei suhtle ja kasvatamisest osa ei võtta üldse. Mida sellises olukorras teha? Suheldes aru ta ei saa, kokkulepele me ei jõua, nagu tean, tööl ametlikult ta ei käi, sest igal pool kontod kohtutäituritega kinni pandud. Aga töötab mustalt, palk ja kõik muud rahad mis kätte saab, läheb ta naise arvele.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks jääb ebaselgeks, kas olete lapse isa suhtes algatanud täitemenetluse – kui mitte, peaksite seda kindlasti tegema. Kui lapse isalt ei ole võimalik elatisraha kätte saada ka läbi täitemenetluse, on võimalik tema suhtes kohaldada erinevate lubade ja õiguste piiramist.

Lisaks eeltoodule võib kaaluda lapse isa suhtes elatise maksmisest kõrvalehoidumise tõttu kriminaalmenetluse algatamist, sellel võib olla lapse isale distsiplineeriv mõju.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lapse emal on õigus küsida alimente kui elavad lapsega minu korteris, mille kulud maksan ka mina?01.11.2016

Minu endine elukaaslane elab lapsega minu korteris kus ei maksa ta ühtegi korteriga seonduvat kulu, pluss maksan iga kuu lapse lasteaiatasu. Kas tal on õigus minult veel nõuda alimente? Kui jah siis mis ulatuses? Ise ta tööl ei käi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Iseenesest võib lahus elav vanem lapse ülalpidamises osaleda ka vahetult kulutusi tehes, kattes näiteks lapse eluasemekulusid ja makstes lasteaiatasu. Kas lapse emal oleks lisaks Teie poolt tehtud kulutustele õigus lapse ülalpidamiskulude katmiseks elatist nõuda, oleneb sellest, kui suured on lapse igakuised püsikulud ja kui suur osa nendest on Teie poolt kantud. Kui Teie rahaline panus moodustab kogusummas poole lapse igakuistest püsikuludest, ei tule Teil täiendavalt elatist tasuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mida peaks isa tegema, et vabatahtlikult makstav elatisraha oleks ametlikult vormistatud ja ema ei nõuaks lisaraha juurde?31.10.2016

Tere.
Jutt käib isast, kes maksab iga kuu korrektselt elatist praegu riigi poolt kehtestatud miinimumsummas ilma kohtumääruseta. Tekkinud on aga olukord, kus ema ei võimalda isal lapsega kohtumist, kui isa ei ole nõus kuu jooksul kandma veel täiendavaid summasid lisaks elatisele. Kulusid lapsele otseselt nendega ei kaeta ja ema kasutab raha omavoliliselt. Mida peaks isa tegema, et asi oleks seaduste silmis korrektne ja ta saaks regulaarselt lapsega koos olla ja aega veeta? ( isa soovib osaleda lapse elus pidevalt)

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui olete seisukohal, et lapse vajadused on poole ulatuses kaetud miinimummääras makstava elatisrahaga ja lapse ema ei esita vastupidist kinnitavaid argumente/tõendeid, ei tule Teil igakuiselt makstavale elatisrahale täiendavalt lapse ülalpidamiseks kulutusi teha.

Kui lapse ema ei ole nõus igakuiselt makstava elatisraha suurusega, tuleb tal elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda, lapse isal antud juhul kohtusse pöördumiseks alust ei ole.

Kui emal ja isal ei õnnestu lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõuda, peaks oma murega esmalt pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui ka tema vahendusel ei õnnestu kokkulepet sõlmida, pöörduma suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand