Perekonnaõigus
Küsimus: Kas on õigus isal, kes maksab elatist 215 eurot kuus lapsele, nõuda sealt 100 eurot tagasi korteri üüri eest maksmiseks?17.10.2016
Tere,
Minu 17 a tütar asus õppima. Kuna ta ühiselamus ei taha elada, läks isa juurde, kes üüris toohetk 3-toalist korterit. Tänaseks on lapse isa tagasi kolinud oma elukaaslase juurde. Meie ühine laps jäi üksi 3-toalisesse üürikorterisse, mille üüri maksab isa. Paar kuud tagasi käskis isa hakata lapsel ka panust andma üürirahasse. Maksime lapsele mõlemad kuus 215 eur arvele+riided ja muud tarvikud ostan lisaks mina.
Nüüd laps maksab isale tagasi igakuu 100 eurot. Samas tegi laps ettepaneku isale, et ta nõus ka tema perega koos elama, et kulusi kokku hoida. Isa keeldus (märgin, et isa heal järjel kolme firma omanik).
Kas on õigus isal, kes maksab elatist 215 eurot kuus lapsele, nõuda sealt 100 eurot tagasi üürirahaks.
Ette tänades
Minu 17 a tütar asus õppima. Kuna ta ühiselamus ei taha elada, läks isa juurde, kes üüris toohetk 3-toalist korterit. Tänaseks on lapse isa tagasi kolinud oma elukaaslase juurde. Meie ühine laps jäi üksi 3-toalisesse üürikorterisse, mille üüri maksab isa. Paar kuud tagasi käskis isa hakata lapsel ka panust andma üürirahasse. Maksime lapsele mõlemad kuus 215 eur arvele+riided ja muud tarvikud ostan lisaks mina.
Nüüd laps maksab isale tagasi igakuu 100 eurot. Samas tegi laps ettepaneku isale, et ta nõus ka tema perega koos elama, et kulusi kokku hoida. Isa keeldus (märgin, et isa heal järjel kolme firma omanik).
Kas on õigus isal, kes maksab elatist 215 eurot kuus lapsele, nõuda sealt 100 eurot tagasi üürirahaks.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul tuleb vanematel lapse ülalpidamisse võrdselt panustada, kuid seejuures võib vanem ülalpidamiskohustust täita nii vahetult kulutusi kandes kui ka elatist makstes. Kui lapse isa tagab lapsele elamispinna, teeb ta lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi ja kehtivast elatismiinimumist vastas ulatuse vähem elatise maksmine võib olla põhjendatud (miinimumist väiksemas summas elatise maksmine on sisuliselt analoogne sellega, kui isa soovib lapse käest peale elatise maksmist üürikulude katmist).
Kindlasti tuleks aga tähelepanu pöörata lapse soovile elada vanemaga koos. 17-aastane on siiski alaealine ja alaealise lapse vanematel on nii õigus kui ka kohustus hoolitseda lapse eest – kui laps soovib vanemaga koos elada, tuleks talle seda kindlasti võimaldada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui töötult ja töövõimetult elatise nõudmise hagisse kirjutada kohe ka, et mittemaksmisel võtta ära hooldusõigus?13.10.2016
Kui esitan hagi töötu ja töövõimetu kostja vastu, kas võiksin kirjutada kohe hagisse, et mittemaksmise korral ära võtta hooldusõigus või pean selleks uue avalduse tegema või mitte maksmisel võetakse see ära?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse ülalpidamine ja hooldusõiguse kuuluvus on üksteisest eraldiseisvad asjad ja reeglina lahendatakse need erinevates menetlustes (elatise väljamõistmine toimub hagimenetluses ja hooldusõigusasju lahendatakse hagita menetluses). Seega tuleks kohtule esitada kaks eraldi menetlusdokumenti.
Märgin ära, et lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine ei anna automaatselt alust vanema hooldusõiguse piiramiseks, see oleneb ikkagi konkreetse juhtumi asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealine poeg saab muuta oma perekonnanime, kuna ei taha kanda isa perekonnanime?12.10.2016
Tere. Kas täisealine poeg saab muuta oma perekonnanime, kuna ei taha kanda isa perekonnanime?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimeseaduse kohaselt on perekonnanime muutmine põhjendatud mõjuval põhjusel. Usun, et antud juhul võiks nimemuutmise põhjus olla piisavalt mõjuv, kuid soovitan täpsema informatsiooni saamiseks pöörduda Perekonnaseisuameti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mu vend saab nõuda, et võtaksime ema enda juurde, kuna olen tütar?11.10.2016
Tere!
Kui puudega vanuril on kaks last ja üks hakkab ema ametlikuks hooldajaks, kas siis kogu hooldus ja ema eest vastutus langeb hooldajast lapsele? Kui elan abikaasa juures ja olen koduperenaine, minul sissetulek puudub ja meil ruumi napib, kas siis mu vend saab nõuda, et võtaksime ema enda juurde, kuna olen tütar? Kui ema elaks meil, vabaneb tema tülikast kohustusest.
Ette tänades
Kui puudega vanuril on kaks last ja üks hakkab ema ametlikuks hooldajaks, kas siis kogu hooldus ja ema eest vastutus langeb hooldajast lapsele? Kui elan abikaasa juures ja olen koduperenaine, minul sissetulek puudub ja meil ruumi napib, kas siis mu vend saab nõuda, et võtaksime ema enda juurde, kuna olen tütar? Kui ema elaks meil, vabaneb tema tülikast kohustusest.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abivajaval isikul on kaks last, tuleb lastel üheskoos tema eest hoolitseda. Kui kummalgi lapsel ei ole võimalust ema eest ise hoolitseda, võivad lapsed vastu võtta ka otsuse paigutada ema hooldusasutusse – sellisel juhul tuleb ka hoolduskohaga tekkivad kulud kanda lastel ühiselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas täisealisele lapsele saab ülikooliõpingute ajal elatist nõuda?07.10.2016
Tere!
Mul on kaks last, üks alaealine ja teine täisealine, kuid täisealine käib ülikoolis. Kas on ka õigus minul/pojal nõuda elatisraha isalt, et toetada koolis käimist?
Nooremale lapsele on elatisraha määratud, kuid laste isa ei ole huvitatud maksmast, mida peaksin edasi tegema? Mitu kuud peab mööda minema, et ma elatisraha kas kohtu või kohtutäituri kaudu saaksin nõudma hakata.
Mul on kaks last, üks alaealine ja teine täisealine, kuid täisealine käib ülikoolis. Kas on ka õigus minul/pojal nõuda elatisraha isalt, et toetada koolis käimist?
Nooremale lapsele on elatisraha määratud, kuid laste isa ei ole huvitatud maksmast, mida peaksin edasi tegema? Mitu kuud peab mööda minema, et ma elatisraha kas kohtu või kohtutäituri kaudu saaksin nõudma hakata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui täisealine, kuid noorem kui 21-aastane laps omandab kõrgharidust, on tal õigus saada oma vanematelt ülalpidamist. Kui vanem lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ei anna, tuleb täisealisel lapsel ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Kui elatis on kohtuotsusega välja mõistetud, kuid vanem vabatahtlikult kohtuotsust ei täida, tuleb Teil täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole pöörduda. Täitemenetluse saate algatada kohe, kui elatis on tähtaegselt laekumata, kuid eelnevalt võiksite siiski teist vanemat teavitada, et alustate täitemenetlust – mõnikord on sellel distsiplineeriv mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan loota lastepoolsele abile, kui olen elatisraha maksnud ja kui peaksin invaliidsuse tõttu abi vajama?07.10.2016
Tere,
Olen elatisraha maksnud lastele. Kui jään invaliidsuse tõttu koju, kas täiskasvanud lapsed peavad mind toetama ja hooldekodusse mineku korral hooldekodu maksed tasuma, kuigi olen nende emast ammu lahutatud?
Olen elatisraha maksnud lastele. Kui jään invaliidsuse tõttu koju, kas täiskasvanud lapsed peavad mind toetama ja hooldekodusse mineku korral hooldekodu maksed tasuma, kuigi olen nende emast ammu lahutatud?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 103 lõige 1 sätestab järgmist:
(1) Kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui:
1) ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel;
2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu;
3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
Kui olete laste suhtes ülalpidamiskohustust täitnud ega esine muid PkS § 103 lõikes 1 nimetatud aluseid ülalpidamisnõude piiramiseks, on Teil õigus saada abivajaduse korral oma lastelt ülalpidamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühisvara saab jagada enne lahutust?05.10.2016
Tere! Kas ühisvara saab jagada enne lahutust? Kui ei, mis momendil võib toimuda ühisvara jagamine kõige kiiremini? Kas saame jagada seda kui esitame lahutuse avalduse notarile?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara saab enne lahutust jagada juhul, kui sõlmite abikaasaga abieluvaralepingu, millega määrate abieluvararežiimiks varalahususe. Sellisel juhul lõppeb varaühisuse varasuhe ja saate jagada abielu ajal tekkinud ühisvara.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seaduse silmis olen üksikvanem, kui isa nimi on sünnitunnistusel, kuid pole kordagi lapse vastu huvi tundnud?04.10.2016
Tere
Kas ma olen seadusesilmas üksikvanem, kui isana on sünnitunnistusele nimi kantud aga pole kordagi lapsest huvitatud olnud ega maksa ammugi mingit elatist? Kas sellist asja pole võimalik, et isa andmed kustutada ja võtta end üksikvanemana kirja?
Kas ma olen seadusesilmas üksikvanem, kui isana on sünnitunnistusele nimi kantud aga pole kordagi lapsest huvitatud olnud ega maksa ammugi mingit elatist? Kas sellist asja pole võimalik, et isa andmed kustutada ja võtta end üksikvanemana kirja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünniakti on kantud nii ema kui ka isa, ei ole ema üksivanem ka olukorras, kus isa lapse kasvatuses reaalselt ei osale. Kuigi isa ei ole huvitatud lapse elus osalemisest, tuleb tal siiski lapse ees ülalpidamiskohustust täita. Seda, et suhtlemisest mittehuvitatud isa lapsega kohtuma hakkaks, on keeruline nõuda, kuid elatise nõudmine sellelt vanemalt on üldjuhul võimalik.
Kui tegemist on lapse bioloogilise isaga, ei ole võimalik tema nime lapse sünniaktist kustutada. Kui mees ei ole lapse bioloogiline isa, on iseenesest võimalik tema isadust vaidlustada, kuid isaduse vaidlustamisele on seatud tähtaeg 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui hakata nõudma alimente tagantjärgi, kas seda peab tegema kohtu kaudu?04.10.2016
Tere!
Kui ema paneb isale alimendid peale, siis mis ajast see nö kehtima hakkab, et nt kui täna teeb avalduse, siis millisest ajast see rakendatakse?
Kui nõuda tagant järgi, kas see siis on juba kohtulikult?
Kui ei elata koos, aga ollakse veel abielus, kas see muudab ka midagi?
Tänud ette!
Kui ema paneb isale alimendid peale, siis mis ajast see nö kehtima hakkab, et nt kui täna teeb avalduse, siis millisest ajast see rakendatakse?
Kui nõuda tagant järgi, kas see siis on juba kohtulikult?
Kui ei elata koos, aga ollakse veel abielus, kas see muudab ka midagi?
Tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nõuate kohtu kaudu elatist, mõistetakse elatis välja alates hagiavalduse esitamisest. Kui soovite elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, on võimalik seda taotleda kuni 1 aasta eest enne elatishagi esitamist.
Elatise väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem ei ole lapse ülalpidamises osalenud (või on teinud seda ebaregulaarselt/ebapiisavalt). Kas vanemad on seejuures omavahel abielus või mitte, tähtsust ei oma.
Küsimus: Kas eksabikaasa saab nõuda minule kasutada antud ametikorteri remontimiseks kulutatud rahast osa tagasi?04.10.2016
Tere
Peale lahutust kolib eksabikaasa minu ametikorterist välja. Seoses sellega nõuab ta poolt remondiks kulutatud rahast. Kuna see on ametikorter ja seal remonti tehes saime aru, et võime korterist ilma jääda. Kuid nüüd peale lahutust nõuab ta minult, mitte omanikult ehk siis riigilt raha. Ma saan aru kui oleks korter minu oma, siis jah tuleb maksta, kuid antud juhul on see korter riigi oma ja mina olen seal üürnik. Kas tal on õigus saada nö remondi kompensatsiooni?
Ja veel üks küsimus. Abielu ajal suri ta ema, kelle korteri ta maha müüs ja vennaga raha jagas. Aastaid hiljem ostsime maale korteri, mille eest ta maksis oma arvelt, meil oli kombeks, et mina kannan kõik perekondlikud kulutused ja tema arve oli siis puhkusteks, remontideks jne. Nüüd selgitab ta mulle, et korter osteti nö pärandi raha eest ja see ei ole ühisvara. Kas see on nii?
Peale lahutust kolib eksabikaasa minu ametikorterist välja. Seoses sellega nõuab ta poolt remondiks kulutatud rahast. Kuna see on ametikorter ja seal remonti tehes saime aru, et võime korterist ilma jääda. Kuid nüüd peale lahutust nõuab ta minult, mitte omanikult ehk siis riigilt raha. Ma saan aru kui oleks korter minu oma, siis jah tuleb maksta, kuid antud juhul on see korter riigi oma ja mina olen seal üürnik. Kas tal on õigus saada nö remondi kompensatsiooni?
Ja veel üks küsimus. Abielu ajal suri ta ema, kelle korteri ta maha müüs ja vennaga raha jagas. Aastaid hiljem ostsime maale korteri, mille eest ta maksis oma arvelt, meil oli kombeks, et mina kannan kõik perekondlikud kulutused ja tema arve oli siis puhkusteks, remontideks jne. Nüüd selgitab ta mulle, et korter osteti nö pärandi raha eest ja see ei ole ühisvara. Kas see on nii?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras ei ole endisel abikaasal õigust nõuda Teilt hüvitist ametikorteri remontimise eest, kuna tegemist ei olnud Teie lahusvaraga, millele ta abielu kestel kulutusi tegi.
Kui maale ostetud korter on soetatud täielikult endise abikaasa lahusvara eest (pärandina saadud korteri müügitulu), on tegemist endise abikaasa lahusvaraga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand