Perekonnaõigus

Tere!
Minu elukaaslane (UK kodanik) ja mina (Eesti kodanik) läksime lahku juulis 2014. Elasime UK's ja meil on kaks alaealist last. Lastel on Eesti ja UK kodakondsus, sissekirjutus on mõlemal lapsel sünnist saadik olnud Eestis, kuna enamuse aega olime lastega eestis kui nad väikesed olid. Juuli 2014 kolisin lastega päriselt eestisse. Laste isa ei ole siiani kordagi lapsi tagasi nõudnud ja viimase aasta jooksul on ta eestis lastel regulaarselt külas käinud (u korra kahe kuu jooksul). Elatisraha hakkas ta maksma aug 2015. Sellele eelneva aasta eest ta keeldub maksmast ja nagu ma aru sain, siis ei saa ma selles osas midagi teha ka enam. Ühtegi kehtivat lepingut meil temaga ei ole, kus oleks kirjas lastele kuus makstav summa, külastusajad, jne. Ma soovisin, et me allkirjastaks notariaalse lepingu, kus oleks kirjas, et lapsed elavad Eestis, käivad siin koolis ja lasteaias ning kus oleks kirjas kuus lastele makstav elatisraha summa. Lepingu aitas mul valmis kirjutada advokaat ja päris mitu emaili on lapse isaga lepingu tingimuste osas saadetud. Lõpuks nõustusime mõlemad lepingu tingimustega ning pidime lepingu notari juures allkirjastama aga ta ei ole nüüd enam nõustunud seda tegema.
Küsimus on järgmine: Kas e-mailiga talle saadetud leping, mille tingimustega ta on nõustunud, on kehtiv isegi kui seda pole allkirjastatud või mitte? Viimased kuud on ta elatist lastele maksnud selle leping järgselt, mis näitab, et ta on sellega nõus? Nüüd soovib ta maksta €50 vähem kui me kokku olime leppinud ja soovib, et mina saadaks talle sellekohase emaili kus ma kinnitan, et olen sellega nõus.
Kas ma pean pöörduma kohtusse, kus pannakse paika laste elukoht, elatisraha lastele, kes otsustab laste igapäevatoimingutega seotud asju jne. Või on praegusel kujul allkirjastamata leping ka kehtiv?

Ma olen oma lapse emast lahus. Mulle väga ei taheta näidata last ja kui näen, siis kuus korra ja tund aega, mis on väga vähe. Lapse ema on lapsega käinud minu loata Soomes. Sooviksin, et kas kohtu kaudu on võimalik paika panna, et kaua mul on võimalik last näha ja millal ning mis tehakse selle rahaga, mida mina saadan lapse jaoks? Kuhu pean pöörduma jne.

Tere!

Olete 2014 aasta Postimehe artiklis kirjutanud, et

"Kui juba täisealiseks saanud laps jätab kooli pooleli, lõppeb vanematel tema suhtes ülalpidamiskohustus. Vanematel on ülalpidamiskohustus täisealise lapse suhtes, kes jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist ehk siis on ülalpidamiseks õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps."

Kas see on ka 2016 aastal nii? Või on seadused muutunud.
Kas saate palun tuua välja seaduse paragrahvi, mis seda mustvalgelt ütleb?
Vajan kindlat teadmist, et ülalpidamiseks on õigustatud vaid katkematult põhi- või keskharidust omandav täisealiseks saanud laps. Et kui laps kooli nimekirjast välja arvati ja ta on täiseline, siis enam elatist tasuma ei pea?

Suured tänud ette!

Abielludes ei olnud partneril invaliidsust. Abielu ajal see tuvastati. Kui nüüd lahutada temast, siis jääb ülalpidamiskohustus tema eest? Aga kui invaliidsuse dokumentides on tõend, et selline puue / invaliidsus oli isikul juba sünnist saati. Lihtsalt Eesti teadus ei osanud neid veel diagnoosida. Seetõttu elas inimene kogu aeg selle puudega, kuid ei teadnud sellest ise ja teised. Enne kui suundus tööpõllule, siis tekkis probleem. Kui arstid on dokumenteerinud, et antud puue saabki ja on juba lapse sünnil kaasas. Siis kas selliselt abielu ajal teada saadud puue (mida pole osapool ju varjanud, lihtsalt süsteemi vea tõttu on ta suutnud märkamatuks jääda) on kohustatud lahutuse korral ikkagi lahtutatud partnerit ülal pidama? Sisuliselt oli inimesel puue (sai ainult juba sünnist saati olla ja mitte kuidagi teisiti) aga välja uurimata. Kas temaga abiellunud inimene on sellisel juhul seadustega kaitstud? Kuhu pöörduda?

Tere
Millised võimalused on vahetada inimesel isanime. Kõnealune on minu täisealine poeg, kes sündis minu abielus olles, kuid sai minu ütluse järgi teise isanime kui oli minu abikaasa. Tänaseks on minu abikaasa surnud, kuid ma sooviks oma pojale anda tema nime. Millised võimalused selleks on?

Ette tänades

Tere päevast!
Soovin teada, kas on võimalus ka alimentide raha saada riigi poolt kui lapse isa on vanglas.
Ette tänades

Tere.
Lapse bioloogilise isaga katkesid igasugused kontaktid, kui laps oli 5-kuune. Nüüdseks on laps 19a ja õpib ülikoolis.
Lapse ema ei ole nõudnud lapse bioloogiliselt isalt elatist jms, ema ja lapse bioloogiline isa ei olnud abielus, kuid sünnitunnistusele on kantud bioloogilise isa nimi ja lapsel on bioloogilise isa perekonnanimi.
Lapse ema abiellus ja tema abikaasa on kasvatanud/koolitanud jms last kuni lapse täisealiseks saamiseni ehk siis olnud lapsele isa.
Kuna perekonnaseadus ütleb, et lapsendada saab ainult alaealist last, (ehk vanemate teadmatusest vms jäi see toiming varem teostamata) siis kuidas ja mida peab tegema, et ei tekkiks olukorda kus põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse korral peab laps tulevikus hakkama hooldama oma bioloogilist isa? Kas täiskasvanud lapsel on võimalik muuta oma sünnitunnistust nt isaks märkida ema abikaasa, kes on last kasvatanud imiku east alates?

Tere!
Kas elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele kehtib ka kõrg- ja kutsehariduse omandamisel? Mõningates kohtades leian infot, et ainult põhi- ja keskhariduse omandamisel jätkub elatisraha maksmise kohustus täisealisele lapsele (v-o kõrg- ja kutseharidus lisandus alles seadusesse hiljuti?). Sooviks ka viidet seadusele, kus see on välja toodud.
Tänan!

Tere,
On suusõnaliselt lapse emaga tehtud kokkulepe, et maksan iga kuu 200€ elatist lapsele. Lisaks aitan veel jooksvate asjadega, mis võivad erinevatel kuudel tulla (ostsin jalgratta, riideid, vitamiinid jne.) Eelmisel kuul toetatud 260€-ga.
Tegelikult on asi nüüd nii, et kahel päeval tööpäevadest (E ja K) võtan lapse mina lasteaiast ja järgmine päev viin lasteaeda. Ehk 8 päeva kuust on laps sealt juba minuga. Üle nädala on laps terve nädalavahetus minuga (R, L, P) ehk 6 päeva kuust on nädalavahetused. Kokku on laps minu kasvatada ja hoida 14 päeva mis on sisuliselt pool tervest kuust (30 päeva). Mul ei ole midagi selle vastu, see oli minu enda soov.
Seadus: PKS § 100 (2) Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamise. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
Kas see tähendab seda, et kui laps on poole ajast minu kastavada (minu tahtmine ja soov), siis tegelikult ei ole lapse emal õigust nõuda tervet summat? Elatise suurus täies ulatuses kehtib siis kui üks lapse vanematest lapse ülalpidamise ja kasvatamisega ei tegele. Tegin ettepaneku unustada see 200€ ja jagada arved/kulutused lapsele pooleks kuna kasvatame ikkagi ju koos, aga praegu see mõte sinna jäigi. Kuna ametlikult ei ole elatise nõuet mulle peale pandud, kas seda võib hetkel seadusest tulenevalt vähendada vähemalt poole võrra 100€-le, kuna poole kuu päevadest katan ma lapse elamiskulud nagunii ise.

Tänan,

Korter on ühisvarana ostetud abielu ajal, nüüd lahutatud 10a. Soovisin jätta ühisele lapsele kui oma elu peale läheb. Hetkel veel 12-aastane. Eksmehega täielik usaldus puudub. Nüüd soovib terve maja, kus 8 korterit, maja kaasomandist muuta notari juures korteromanditeks. Eksmees saatis eellepingu, mille järgi läheks korteri ainuomanikuks tema. Ta ütles, et kõik on seadusega kooskõlas vastavalt laenulepingule ja kinnisturaamatule jne. Laen on jah tema nimel ja ta ka maksab seda, aga mul tunne, et selle lepingu järgi loobuksin ühisomandist.