Perekonnaõigus
Küsimus: Kas eksabikaasal on õigust võtta minu korterist asju, põhjendades sellega, et need on ühisvara?03.05.2016
Lahutusele eelnevalt tegime abieluvara kokkuleppe, kus jätsin abikaasale abielu ajal soetatud korteri (nö suvekodu). Abikaasa koos lapsega minu Tallinna ametikorteris. Abielu eelselt oli mul erastatud korter maal. Abielu ajal tegime seal remonti ja nö selle katteks jätsingi teise korteri abikaasale. Nädal tagasi käis abikaasa minu maakorteris (et võtta oma isiklikud riided). Kahjuks avastasin, et ta oli sealt kaasa võtnud ka muid asju peale isiklike riiete. Alates nõudest (osad neist olidki tema ema omad) ja lõpetades lapse piltidega. Küsimus - kas tal on õigust võtta minu korterist asju, põhjendades sellega, et need on ühisvara? Mul pole kahju nõudest kuid lapse pildid, mis on seal alati olnud, on läinud. Kas see nüüd jääbki nii, et kui avastab, et midagi on vaja, siis võib tulla ja võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seni, kuni ühisvara on abikaasade vahel jagamata, on mõlemal abikaasal õigus ühisvarasse kuuluvaid esemeid kasutada. Seega tuleks Teil endise abikaasaga jagada lisaks kinnisvarale ka ühisvaraks olev vallasvara, selliselt saab vältida edaspidi Teie poolt kirjeldatud situatsioone.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis vara peab alimentide hagiavalduses välja tooma?02.05.2016
Tere!
Läksime elukaaslasega lahku ning soovin esitada hagi alimentide saamiseks. Mis varad peaks täpsemalt välja tooma vanemate varalise seisundi kirjelduses?
Avalduse võtsin kohus.ee leheküljelt.
Läksime elukaaslasega lahku ning soovin esitada hagi alimentide saamiseks. Mis varad peaks täpsemalt välja tooma vanemate varalise seisundi kirjelduses?
Avalduse võtsin kohus.ee leheküljelt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Varalise seisundi kirjelduses tuleb eeskätt märkida vanemate sissetulek, samuti muud võimalikud tuluallikad (näiteks üüritulu) ning vanematele kuuluva kinnis- ja vallasvara andmed (korter/maja/sõiduk).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isal on õigus jätta suvevaheajal, mil laps on poole ajast temaga, elatis maksmata?02.05.2016
Tere, isalt on välja määratud elatise miinimum (kooliealine laps). Suvel on aga nii, et laps on ühe kuu jooksul järjest 2 nädalat kuni kuu isaga. Kas isal on õigus jätta sellel ajal, kui laps on poole ajast temaga, elatis maksmata? Kas saab nõuda emalt raha, kui laps on terve kuu isaga? Kui ei, siis kas juba määratud kohtuotsust saab muuta nii, et kui laps on vähemalt poole kuust isaga, siis isa elatist maksma ei pea ja kui laps on terve kuu isaga, peab elatist maksma ema? Kui otsus aktsepteeritakse kohtus, siis mis hetkest hakkab see kehtima? Kas hagi esitamise hetkest või kohtuotsuse tegemise hetkest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatis on kohtu poolt välja mõistetud ja isa jätab elatise mingi perioodi eest maksmata, võib lapse ema asuda seisukohale, et isa on kohtuotsust rikkunud ja pöörduda vähemmakstud elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole.
Selle olukorra vältimiseks oleks tõepoolest õige pöörduda kohtusse ja taotleda suveperioodil, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast isaga, elatise vähendamist. Kas kohus selle nõude ka rahuldab, sõltub paljudest asjaoludest, muuhulgas sellest, kas lapse ema on võimaline kohtule tõendama, et ka ajal, mil laps viibib isa juures, tuleb tal teha lapse ülalpidamiseks jooksvalt kulutusi.
Elatist on võimalik muuta alates vastava hagi esitamisest, mitte varem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas hooldusõigust täielikult endale saada?28.04.2016
Olen hetkel kolme lapse ema. Esimese mehega on meil tütar. Tütar elab minu juures ja tütre isa elab Soomes, on sinna ka sisse kirjutatud. Lapse isale on kohtu poolt määratud miinimum elatisraha 145 eurot.
Praeguse hetkeni pole ta suutnud juba pool aastat seda maksta, tuues ette igasuguseid vabandusi ja ettekäändeid. Kord kuus paar päeva kui lapse isa Eestis käib, on tüdruk küll tema juures, aga isa ise ei tegele temaga vaid tegeleb lapse vanaema. On olnud ka kordi, kui tüdruku isa läheb ise küla peale tipsutama samal ajal, kui tema tütar on tema juures. Mida peaksin tegema? Elatisrahast ma väga ei hooli, aga sooviksin teada, mida peaksin tegema, et hooldusõigust täielikult endale saada.
Praeguse hetkeni pole ta suutnud juba pool aastat seda maksta, tuues ette igasuguseid vabandusi ja ettekäändeid. Kord kuus paar päeva kui lapse isa Eestis käib, on tüdruk küll tema juures, aga isa ise ei tegele temaga vaid tegeleb lapse vanaema. On olnud ka kordi, kui tüdruku isa läheb ise küla peale tipsutama samal ajal, kui tema tütar on tema juures. Mida peaksin tegema? Elatisrahast ma väga ei hooli, aga sooviksin teada, mida peaksin tegema, et hooldusõigust täielikult endale saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sisuliselt lapse elus ei osale, võib ühise hooldusõiguse täielik (või vähemalt osaline) lõpetamine olla põhjendatud küll.
Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus ja tasuda avalduselt riigilõiv 10 eurot. Avaldus tuleb esitada elukohajärgsele maakohtule. Avalduses peaksid olema esitatud asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud asjaolud, menetlusosaliste kontakandmed ja Teie selgelt väljendatud nõue.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades?28.04.2016
Tere
Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades? Kui palju kohtus lahutamine maksma läheb ja milliseid dokumente on vaja?
Kuidas saab lahutada abielu kui elame mehega eri linnades? Kui palju kohtus lahutamine maksma läheb ja milliseid dokumente on vaja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elate mõlemad Eestis ja olete abielu lahutamise osas jõudnud kokkuleppele, on võimalik abielu lahutada kokkuleppel perekonnaseisuasutuses. Sellisel juhul tuleb abikaasaga ühiselt perekonnaseisuasutuses vastav avaldus teha. Enne abielulahutuse avalduse esitamist tuleb tasuda riigilõiv 50 €.
Kui abielu lahutamises osas kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtusse. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus, lisada sellele abielutunnistus ja tasuda riigilõivu 100 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan maksta mehele elatist 5 lapse eest 980 eurot, kui ise olen lapsehoolduspuhkusel ja sissetulek on 177 eurot?28.04.2016
Tere. Kohus määras meie ühised lapsed isa juurde elama ja pean viiele lapsele maksma elatist, ise kasvatan kolme last. Elatise maksmise suurus on 980 eurot kuus, tööl ma ei käi kuna olen lapsehoolduspuhkusel. Minu sissetulek on ainult 177 eurot (lasteraha). Kuhu peaks pöörduma, et seda summat vähendada, mul ei ole võimalik ju maksta nii suurt summat?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus ei ole Teilt elatist välja mõistnud, võite laste isale maksta elatist vastavalt oma võimalustele. Kui see laste isale ei sobi, on tal võimalik pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole ja Teil on võimalik esitada oma vastuväited isa poolt nõutavale summale. Kui lapsi on mitu ja vanema majanduslik olukord on kehvemapoolne, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui mees võttis tütre enda juurde ja murdis kokkulepet ning hakkas ikka elatisraha nõudma?27.04.2016
Lahutasin mehega ja mees nõudis peale seda tütre enda juurde elama. Mul on veel poeg, kes käib koolis. Meil oli kokkulepe, et alimente ei pane mees peale. Nüüd aga tegi seda ja nõuab veel tagant järele ka. Ise veetis ta kooselu ajal suurema osa välismaal ja tütar oli minuga. Kuna nüüd nõuab tagant järgi alimente ja ka edaspidi iga kuu, ei tea mis teha, asi antud tema poolt juba kohtutäiturile. Aga mul veel 11-aastane kooliealine laps.
Mis ma teha saan. Palun vastust. Olen meeleheitel. Ja samas soovin ka tütart enda juurde tagasi.Palun abi!
Mis ma teha saan. Palun vastust. Olen meeleheitel. Ja samas soovin ka tütart enda juurde tagasi.Palun abi!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kokkuleppega ei ole võimalik elatise maksmist lapsele välistada. Seetõttu on ka vanemal teoreetiliselt võimalik nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest. Kui elatisenõudega tegeleb kohtutäitur, siis peab olema ka täitemenetluse aluseks olev täitedokument, milleks on kohtuotsus, millega mõisteti Teilt elatise maksmine välja või notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega olete andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Sellisel juhul peate kohtuotsust või kokkulepet järgima ning vastavalt ka elatist tasuma. Ülalpidamiskohustuse suuruse muutmise ainsaks võimaluseks oleks pöörduda elatise vähendamise nõudega kohtu poole, vastasel juhul jääb välja mõistetud elatise suurus kehtima ning Teil on kohustus elatist ka selliselt maksta. Elatise vähendamise nõude juures saate tugineda ka asjaolule, et Teil on teine alaealine laps. Kui sellist täitedokumenti ei ole, siis puudub ka alus kohtutäituri poole pöördumiseks.
Kui Te leiate, et lapsel oleks parem Teie juures elada, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Sellisel juhul kuulab kohus ka lapse ära ja teeb lahendi tema huvidest lähtuvalt.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas tõestada, et asjad ei ole tegelikult nii, nagu lapse ema elatisraha suurendamise saavutamiseks väidab?26.04.2016
Tere. Kui lapse ema mõtleb igasuguseid valesi välja ja esitab neid kohtule, et elatisraha suurendada, siis kuidas tõestada, et asjad ei ole tegelikult nii kui on ainult minu sõna tema sõna vastu? Kuna tema advokaat usub pimesi kõike, mis lapse ema räägib, siis ta isegi palub kohtul minu vastuväidetega mitte arvestada. Jääb mulje, nagu elaks see advokaat koos minu lapse emaga, et nii kindlalt väidab kõike. Laps saab sügisel juba 16a ja tegelikult on ta mitu korda öelnud, et tahaks elada minu juures, aga kuna lapse ema on nii võimukas, siis laps seda kodus öelda ei julge.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kohus hindab asja lahendamisel mõlema poole esitatud tõendeid ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Te ei pea vastaspoole väiteid omaks võtma ning Te saate neid vaidlustada ja esitada omapoolseid tõendeid. Kui vastaspool esitab põhjendamatuid valesid, siis saate vastu väita, et tegemist on paljasõnaliste ning tõendamata väidetega. Mis puudutab lapse ema advokaadi seisukohti, siis menetlusosaline võibki kohtuasjas osaleda esindaja kaudu ning advokaat peabki õigusteenuse osutamisel tegutsema oma kliendi huvides ja eelistama kliendi huve kolmandate isikute huvidele.
Kui Te leiate, et lapsel oleks parem Teie juures elada, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Sellisel juhul kuulab kohus ka lapse ära ja teeb lahendi tema huvidest lähtuvalt.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas pean andma eksmehele korteri müügiks volikirja?21.04.2016
Abiellusime 20 aastat tagasi Eestis. Abielu kestis 2a. Enne abiellumist abikaasa elas üürikorteris, mille ta erastas tööaastatega abielu ajal. Lahutasime Soomes. Nüüd tahab eksmees müüa seda korterit ja soovib minult volitusele allkirja. Meie ei ole kunagi vara jaganud. Enne lahutust eksabikaasa kirjutas auto oma tütre nimele, ma ei teinud sellest siis probleemi. Pettis. Kas pool korterist kuulub minule? Kui ei, siis miks pean alla kirjutama volikirjale? Aitäh ja vabandan kui olen laused valesti üles ehitanud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter soetati abielu ajal, on tegemist ühisvaraga ja sellest tulenevalt vajab endine abikaasa korteri müümiseks Teie nõusolekut.
Teil on õigus nõuda korteri jagamist ühisvarana, näiteks leppida endise abikaasaga kokku, et Teie saate pool korteri müügist saadavast tulust. Kui abikaasaga ei õnnestu jõuda ühisvara jagamise osas kokkuleppele, on võimalik nõuda ühisvara jagamist kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui isa tahab elatisraha 18-aastaseks saanud lapsele kanda, kuid elukorraldus eeldab raha laekumist ema kontole?21.04.2016
Tere! Kui lapsele kohtumenetlusega elatisraha määrati, siis oli hooldajaks ema ja lapse isa kandis elatisraha ema kontole. Nüüd sai laps 18.a. ja isa ei nõustu enam lapse ema kontole raha üle kandma, vaid lapse kontole. Probleem selles, et laps õpib Tallinnas ja kodu on Pärnus. Kõik väljaminekud lapsele sooritab ema, isa osavõtt lapse kasvatamisel on ainult raha ülekandmine. Ema ostab riided, jalatsid, sooritab ülekanded koolile, iganädalased bussipiletid koju, samuti saab laps iga nädal korraliku taskuraha ja kooli tagasi sõites ostetakse suurem osa toiduainetest kaasa. Samuti ei ole laps huvitatud sellest, et isa kannaks tema arvele, sest siis peaks ta omakorda jälle emale ülekandeid tegema. Sooviksingi teada, kas emal on õigus isa poolt pealesurutud ülekandest keelduda või on lapsel selleks õigus? Aitäh!
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lapse täisealiseks saamisel ei ole lapsevanem enam tema seaduslikuks esindajaks. Alates lapse 18. sünnipäevast võib lapsevanem kanda elatisraha lapse arvele, kasutades selleks korrektset selgitust (Elatis, lapse nimi, kuu, aasta) ning lapse ema võib sellest vaid teavitada.
Lapse huvidest lähtuvalt on võimalik kaaluda ka vastava kokkuleppe sõlmimist isaga , et elatisraha kantakse ikkagi üle emale. See eeldab aga isa nõusolekut vastava kokkuleppe sõlmimiseks.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee“