Perekonnaõigus
Küsimus: Milline on elatisnõude aegumise tähtaeg, kas see muutus millalgi hiljuti?20.04.2016
Tere
Meil on pooleli 1995 a kohtuotsusega peale pandud elatisrahad ja need on antud 2000 a kohtutäiturile aga on senini veel üleval summa. Lapsed on sündinud 1988 a ja 1994 a. Kuna toimus/toimub elatisnõude aegumine? Kuna varem oli aegumine 3 a ja nüüd peaks vist olema 10 a, siis kas see uus seadus rakendus ka tagasiulatuvalt?
Meil on pooleli 1995 a kohtuotsusega peale pandud elatisrahad ja need on antud 2000 a kohtutäiturile aga on senini veel üleval summa. Lapsed on sündinud 1988 a ja 1994 a. Kuna toimus/toimub elatisnõude aegumine? Kuna varem oli aegumine 3 a ja nüüd peaks vist olema 10 a, siis kas see uus seadus rakendus ka tagasiulatuvalt?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine on peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni, seega enne lapse 18-aastaseks saamist elatisnõude aegumist igal juhul ei toimu.
Alates 01.10.2015 on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks (eelnevalt oli see 3 aastat iga üksiku kohustuse jaoks).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lisaks elatisrahale peab soetama ka riideid, jalanõudis, turvatooli jne?20.04.2016
Tere
Kohtu kaudu on kahele lapsele tehtud elatisotsus ja seda maksab mu mees igakuiselt. Lapsed on temaga tihti, kuid vähem kui poole ajast kuus. Jäävad ka ööseks. Aeg-ajalt nõutakse laste võtmist ja neile peab ise järgi minema, edasi-tagasi sõit ~50 kilomeetrit. Kui ei lähe ise järgi, siis paar nädalat on vaikust, ei lasta lastega suhelda ega lastel suhelda. Kui lapsed kohale tuuakse, siis alati nii õhukeses riietuses, et õue nendega minna ei saa. Seega on kulutatud raha lisariiete ostmiseks. Laste emaga on räägitud, kuid teda see ei huvita. Tihti pannakse lapsed maha ning kiiresti sõidetakse ära ja ei anta lastetoole kaasa. Said need siis ise ostetud. Küsimus on - kui makstakse niigi lastele elatisraha, siis kui palju peab veel lisaks kulutama? Loogiline, et kui lapsed külas, siis süüa saavad.. aga kas on kohustus muud asjad ise soetada, mis neile vajalikud (riided, jalanõud, autoistmed, kummimatid vanni, ravimid)?
Aitäh
Kohtu kaudu on kahele lapsele tehtud elatisotsus ja seda maksab mu mees igakuiselt. Lapsed on temaga tihti, kuid vähem kui poole ajast kuus. Jäävad ka ööseks. Aeg-ajalt nõutakse laste võtmist ja neile peab ise järgi minema, edasi-tagasi sõit ~50 kilomeetrit. Kui ei lähe ise järgi, siis paar nädalat on vaikust, ei lasta lastega suhelda ega lastel suhelda. Kui lapsed kohale tuuakse, siis alati nii õhukeses riietuses, et õue nendega minna ei saa. Seega on kulutatud raha lisariiete ostmiseks. Laste emaga on räägitud, kuid teda see ei huvita. Tihti pannakse lapsed maha ning kiiresti sõidetakse ära ja ei anta lastetoole kaasa. Said need siis ise ostetud. Küsimus on - kui makstakse niigi lastele elatisraha, siis kui palju peab veel lisaks kulutama? Loogiline, et kui lapsed külas, siis süüa saavad.. aga kas on kohustus muud asjad ise soetada, mis neile vajalikud (riided, jalanõud, autoistmed, kummimatid vanni, ravimid)?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanem maksab elatisraha, ei peaks ta tegelikult täiendavalt lapse ülalpidamiseks kulutusi tegema. Kui laps viibib lahuselava vanemaga, teeb vanem ilmselgelt mõningaid kulutusi lapse ülalpidamisele (söök, meelelahutus jms), kuid märkimisväärsete kulutuste tegemise kohustust vanemal kindlasti ei ole. Teisele vanemale makstav elatisraha peaks katma laste põhivajadused, nagu on elamiskulud, söök-jook kui ka vajalikud riideesemed, elatist maksvalt vanemalt lisakulutuste tegemise nõudmine reeglina põhjendatud ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui läksime lahku ja tahan lapsega teise linna kolida, aga mees last ei luba?20.04.2016
Tere.
Läksin 10 kuud tagasi lapse isast lahku, kolisin meie ühisest korterist välja ja kinkisin notaris oma poole lapse isa nimele. Võtsin omale üürikorteri samasse linna, laps käib ka lasteaias, praegu on kuu aega nii olnud, et laps 1 nädal minuga 2 nädal isaga, aga isal sellised töövahetused, et kui tema nädal, siis ööseks toob lapse mulle, kuna ta peab hommikul kell 5 tööle minema.
Aga nüüd olen otsustanud, et soovin sealt linnast ära kolida uude linna uue töö võtta ja tahan last endaga kaasa võtta, aga lapse isa ei luba, ütleb, et mina võin minna aga last kaasa ei vii. Kui laps jääks temale, peaks laps hakkama lapse isa ema juures põhimõtteliselt elama, kuna tal töö ajad 14.30-23.00 ja 06.00-14.30. Minu meelest oleks ikka parem kui laps tuleks minuga jah ma ka ei saaks 8-5 tööd, aga mul elab ema lähedal ja tema saab lapse ära võtta lasteaiast ja hoida teda minu uues kodus siis kuhu kolida tahan, laps oleks ju ikka kodus, mitte, et laps elab vanaema juures (kui ta jääks isaga).
Soovingi, et äkki saate nõu anda, et mis ma tegema peaksin ja mis õigused mul on?
Läksin 10 kuud tagasi lapse isast lahku, kolisin meie ühisest korterist välja ja kinkisin notaris oma poole lapse isa nimele. Võtsin omale üürikorteri samasse linna, laps käib ka lasteaias, praegu on kuu aega nii olnud, et laps 1 nädal minuga 2 nädal isaga, aga isal sellised töövahetused, et kui tema nädal, siis ööseks toob lapse mulle, kuna ta peab hommikul kell 5 tööle minema.
Aga nüüd olen otsustanud, et soovin sealt linnast ära kolida uude linna uue töö võtta ja tahan last endaga kaasa võtta, aga lapse isa ei luba, ütleb, et mina võin minna aga last kaasa ei vii. Kui laps jääks temale, peaks laps hakkama lapse isa ema juures põhimõtteliselt elama, kuna tal töö ajad 14.30-23.00 ja 06.00-14.30. Minu meelest oleks ikka parem kui laps tuleks minuga jah ma ka ei saaks 8-5 tööd, aga mul elab ema lähedal ja tema saab lapse ära võtta lasteaiast ja hoida teda minu uues kodus siis kuhu kolida tahan, laps oleks ju ikka kodus, mitte, et laps elab vanaema juures (kui ta jääks isaga).
Soovingi, et äkki saate nõu anda, et mis ma tegema peaksin ja mis õigused mul on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isaga kokkuleppele jõuda ei õnnestu, pöörduge oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole. Kui ka lastekaitsetöötaja vahendusel lapse elukoha osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda kohtu poole lapse elukoha küsimuses otsustusõiguse saamiseks. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt määrata lapse elukohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ma peaks tegema, et alimentide raha kätte saada, kui laste isal on vara olemas, mida saab müüa?19.04.2016
Ma läksin laste isast juba mitu head aastat tagasi lahku. Kohus mõistis välja lastele alimendid. Nende aastatega on tekkinud suur võlg. Laste isaga sai võetud laen, mina võtsin laenu, aga ei jõudnud seda maksta ja see läks teise kohtutäituri kätte. Ma olen püüdnud seda iga kuu makasta, kuna mul on korter, siis otsustas kohtutäitur selle müüki panna (võla katteks). Läksin oma kohtutäituri poole selle jutuga ja nende paberitega, mis mulle saadeti, et pannakse korter müüki. Kohutäitur hakkas selle peale naerma, ma tegin kohtutäiturile ettepaneku. Kuna laste isa on palju võlgu (tal on Tallinnas veerand maja), et paneme selle veerand maja müüki, mis on tema poolt ära arestitud võla katteks. Selles majas elab laste isa vend oma perega ja kohtutäitur hakkas kohe keerutama, kus võtavad nemad selle raha, et sulle võlga maksta. Kas see on minu mure? Kas see on loogiline, et kohtutäitur soovitab minu endal korteri maha müüa, et mitte tegeleda laste isa võlaga? Kas kohtutäitur saab müüa seda maja osa, mis on teise kohtutäituri poolt arestitud? Mida ma peaks tegema, et alimentide raha kätte saada? Kui laste isal on vara olemas, mida saab müüa.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Asjaolu, et laste isale kuuluv kinnisvara on kaasomandis kolmandate isikutega, ei välista iseenesest elatisraha kättesaamiseks laste isa kinnisvara müüki enampakkumisel. Mis asjaoludel ei ole kohtutäitur huvitatud laste isale kuuluva kinnisvara müümisest, ei oska ma kahjuks nimetada. Konkreetses täitemenetluses tegutseb korraga üks kohtutäitur.
Võibolla tuleks mõelda laste isa suhtes elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest kriminaalmenetluse algatamisele, sellel võib olla distsiplineeriv mõju ja võibolla hakkab laste isa ikkagi elatist tasuma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ainuhooldusõigusega nõustumisel saab teha kokkuleppe, et alimente ei nõuta?18.04.2016
Tere!
Lapse isa soovib ainuhooldusõigust aga suusõnaliselt on lubanud, et alimente ei küsi. Kas seda on võimalik notariaalselt kinnitada või tuleb lihtsalt heast südamest teda uskuda?
Lapse isa soovib ainuhooldusõigust aga suusõnaliselt on lubanud, et alimente ei küsi. Kas seda on võimalik notariaalselt kinnitada või tuleb lihtsalt heast südamest teda uskuda?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Elatise maksmist ei ole võimalik kokkuleppega välistada, selline kokkulepe on PKS § 109 järgi tühine.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas kohtu kaudu lahutades kustuvad abikaasa võlad?18.04.2016
Leppisime abikaasaga kokku, et lahutus tuleb notari juures koos temapoolsete võlgade tekitamise pooleks jagamisega. Mõlemad olime sellega nõud ja saatsin endapoolse tingimuse ja tema pidi vastama, kuid pole seda siiani teinud. Sain siis teada, et andis asja kohtusse, et siis pidid tema sõnul kohtutäiturite käes olevad võlad enamus ära kustuma. Küsimus seisnebki selles, et kas siis kohtu kaudu lahutust ajades tõesti kohtunik kustutab mul mehe tekitatud võlad enamuse ära? Minu teada pangalaenud, mis on kohtutäiturite käes, ei kustu kunagi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Võlgade nö kustutamine on võimalik vaid siis, kui võlg aegub. Kohtu kaudu ühisvara jagamise käigus ei ole kindlasti võimalik ühisvarasse kuuluvaid võlgasid automaatselt kustutada, see on vale informatsioon. Võibolla on Teie abikaasa pöördunud kohtusse hoopis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, tuues põhjenduseks, et võlad on aegunud – see on võimalik, kuid antud protsessi ei saa segamini ajada ühisvara jagamisega, need on kaks erinevat kohtumenetlust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naine saab mult nõuda alimente 2014. aasta eest, kui me veel koos elasime?14.04.2016
Tervist!
Mulle saadeti kohtumäärus 17. märtsil ja eksnaine nõuab minult alimente tagasiulatuvalt 2014 märts - 2015 märts. Kas ta saab mult nõuda 2014 aasta eest alimente, kui me elasime veel koos?
Mulle saadeti kohtumäärus 17. märtsil ja eksnaine nõuab minult alimente tagasiulatuvalt 2014 märts - 2015 märts. Kas ta saab mult nõuda 2014 aasta eest alimente, kui me elasime veel koos?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Asjaolu, et jagasite sellel hetkel veel ühist elamispinda, ei välista iseenesest kõnealuse perioodi eest elatise tagasiulatuvat väljamõistmist. Määravaks saab see, kas osalesite sellel perioodil lapse ülalpidamises või mitte – kui tegite lapse ülalpidamiseks kulutusi, ei ole nõue selle perioodi eest põhjendatud, kui aga mitte, on nõue põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised õigused on 17-aastasel alaealisel kolida vanemate juurest ära?14.04.2016
17-aastane alaealine soovib vahetada elukohta, st. vanemate juurest ära kolida enda elukaaslase juurde. Millised seaduslikud õigused ja võimalused tal selleks on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kuni lapse täisealiseks saamiseni on tema seaduslikeks hooldajateks vanemad, kellel lasub nii õigus kui ka kohustus lapse eest hoolt kanda. Juriidiliselt oleks vanematel iseenesest õigus last keelata kodust välja kolimast, kuid iseasi, kuidas see ka praktiliselt õnnestub.
Parim lahendus oleks igal juhul lahendada asi kokkuleppel. Kui omavahel see ei õnnestu, tuleks kaasata spetsialist, olgu selleks kohalik lastekaitsetöötaja või psühholoog.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas polütehnikumis õppivale 18-aastasele lapsele peab elatisraha maksma?14.04.2016
Tere! Minu lapselaps sai 26.märtsil 18-aastaseks ja õpib Polütehnikumis. Isa, kes töötab välismaal, aprillis enam elatisraha ei maksnud, väites, et laps on täisealine. Talle selgitades, et ette on nähtud maksmine kuni 21.a. kui laps õpib, talle ei mõjunud, vaid nõuab sel juhul kirjalikult seaduse ettenäitamist. Kas tõesti peab jälle kohtu poole pöörduma? Kas sel juhul tuleks ka lisada elatisraha suurendamine lähtuvalt kehtivast alampalgast s.t. 215 eurot. Kas avaldust võib esitada ka e-maili kaudu? Aitäh ja tegusat päeva!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Pks § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes ja seda kuni lapse 21-aastaseks saamiseni. Seega on antud juhul Teie lapselapsel igal juhul õigus oma vanematelt ülalpidamist saada.
Kui vanem ei nõustu elatise maksmisega vabatahtlikult, tuleb lapsel elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda. Märgin ära, et elatise miinimummäära kohaldatakse vaid alaealise lapse puhul ja täisealise lapse elatis on vajaduspõhine – lapsel tuleb oma vajaduste kohta esitada tõendid ja kohus mõistab elatise välja vastavalt tõendatud vajaduste suurusele (mõlema vanema kanda peaks reeglina jääma võrdne osa ülalpidamiskuludest).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist makstakse ka peale gümnaasiumi teise kooli õppima asumisel?12.04.2016
Lapsele on mõistetud välja elatis keskhariduse omandamiseni, mille ta omandab käesoleval aastal ning on siis 19-aastane. Kui ta plaanib sügisel teises koolis õpinguid jätkata, kas siis lapse isal on kohustus maksta elatist edasi? Kui jah, siis kas see kehtib ka sel juhul kui ta asub tööle aga jätkab õpinguid kaugõppes.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Perekonnaseadus sätestab konkreetselt, et "ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni".
Ehk siinjuures on määravaks vaid seaduses toodud vanusepiiri saabumine.
Samas, kui Teie puhul on olemas kohtuotsus, kus on konkreetselt sätestatud tingimus, mille saabumiseni tuleb elatist tasuda, siis tuleb järgida kohtuotsust. Palun kontrollige kohtuotsuse sõnastust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee