Perekonnaõigus
Küsimus: Kas mehe lubadust, et ta maksab maja pangalaenu ise ära, saab ka notaris kinnitada?15.03.2016
Tere! Enam ei ela abikaasaga koos, kuid on ostetud maja pangalaenuga, mida tuleb veel tasuda aastaid. Ta läks ise ära uue elukaaslase juurde. Mina elan aga lastega selles majas edasi ja tema lubas suusõnaliselt maksta pangalaenu lõpuni. Kas seda suusõnalist kokkulepet on võimalik ka notariaalselt kinnitada, et oleks mul endal ja lastel mingigi kindlustunne?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete abielu lahutanud, tuleks sõlmida notari juures vastavasisuline ühisvara jagamise leping.
Kui abielu veel lahutatud pole, on võimalik sõlmida abieluvaraleping, millega määrate maja Teie lahusvara hulka ja pangalaenu teenindamise kohustuse abikaasale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kuskil avaldatakse avalikku informatsiooni elatisvõlglaste nimede ja summadega?15.03.2016
Tere!
Mull on alimentidega tekkinud mõningaid küsimusi:
1. Kas on kuskil avalikku informatsiooni Eesti Elatisvõlglaste nimesid ja summasid?
2. Kas on võimalik kustutada elatise võlg kui laps on juba 28-aastane ja hagi on esitatud 2001 aastal?
3. Kas on võimalik, et elatisraha aegub iseenesest? Kui juhul elatisraha aegub, siis kas kohtutäituri võlg jääb alles?
Mull on alimentidega tekkinud mõningaid küsimusi:
1. Kas on kuskil avalikku informatsiooni Eesti Elatisvõlglaste nimesid ja summasid?
2. Kas on võimalik kustutada elatise võlg kui laps on juba 28-aastane ja hagi on esitatud 2001 aastal?
3. Kas on võimalik, et elatisraha aegub iseenesest? Kui juhul elatisraha aegub, siis kas kohtutäituri võlg jääb alles?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui varem oli elatisvõlgnike nimekiri avalik kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel, siis nüüd tuleb teha elatisvõlgnevuse ja võla jäägi teadasaamiseks päring Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poole.
Lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 154 lõike 2 kohaselt 10 aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kuid vastavalt TsÜS § 164 lõikele 2 on vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kas kõnealune nõue on käesolevaks hetkeks vähemalt osaliselt aegunud, sõltub mitmest asjaolust, mida Teie kirjeldus kahjuks ei sisalda.
Täitekulude ja kohtutäituri täituri tasu nõue ei aegu koos kulude tekkimise aluseks olevast täitedokumendist tuleneva nõude aegumisega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab, kui lapse ema nõuab elatist tagantjärgi ja ka selle aja eest, mille eest olen maksnud raha käest kätte, tõenduseta?14.03.2016
Tere olen kohustatud maksma elatist. Viimasest väljanõudest kohtutäiturilt oli 2009 aastal. Kuni tänaseni olen andnud raha kätte mitte panga ülekandega. Kas lapse emal on õigus tagantjärgi minult nõuda läbi kohtu elatisvõlgnevust möödunud aastate eest? Kui ta kirjutab kohtule, et mina ei ole maksnud. Kuigi olen maksnud raha käest kätte. Teid ette tänades.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Elatist on soovituslik maksta alati pangaülekandega. Vastasel juhul on keeruline tõendada, et elatist on makstud. Kui väidate, et olete varasemalt lapsele elatist maksnud, siis peate Te seda suutma ka tõendada, näiteks tunnistajate abil. Vastasel juhul on selline väide paraku paljasõnaline ning Teilt saab nõuda elatise tasumist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest PKS § 77 lg 2 alusel. Pikema aja eest ei ole tagasiulatuvalt võimalik elatist nõuda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kas isa saab taotleda elatise võla ja haiglahooldusraha tasaarveldamist?14.03.2016
Tere!
Minu ema elukaaslaselt (ema on invaliidsuspensionär) võetakse maha 1990 a. määratud alimendid. Kohtutäitur võtab maha 50% töövõimetuspensionist alimentide katteks. Juhtus aga see, et elukaaslasel avastati aasta alguses kõhunäärme vähk ja hetkel oleme sunnitud paigutama ta hooldusasutusse. Tema seaduslik poeg aga keeldub maksmast osa hooldusasutuse arvest (kellele ta hetkel alimente maksab) ja eksabikaasa, kes on 1990.a alimentide nõude esitanud, lubas asja kohtusse kaevata, et tema poeg peab maksma.
Kas on õigust poja käest nõuda osalist tasumist? Ja mida peaks tegema isa, et vabaneda alimentide maksmisest? Isa on hetkel 59 a. ja voodihaige.
Lugupidamisega
Minu ema elukaaslaselt (ema on invaliidsuspensionär) võetakse maha 1990 a. määratud alimendid. Kohtutäitur võtab maha 50% töövõimetuspensionist alimentide katteks. Juhtus aga see, et elukaaslasel avastati aasta alguses kõhunäärme vähk ja hetkel oleme sunnitud paigutama ta hooldusasutusse. Tema seaduslik poeg aga keeldub maksmast osa hooldusasutuse arvest (kellele ta hetkel alimente maksab) ja eksabikaasa, kes on 1990.a alimentide nõude esitanud, lubas asja kohtusse kaevata, et tema poeg peab maksma.
Kas on õigust poja käest nõuda osalist tasumist? Ja mida peaks tegema isa, et vabaneda alimentide maksmisest? Isa on hetkel 59 a. ja voodihaige.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui asjaolud on võrreldes kohtumääruse tegemise ajaga oluliselt muutunud, saab elatise suuruse muutmist taotleda küll. Oluliseks muutuseks võib olla asjaolu, et kehtiv elatismiinimum on tõusnud, seega antud juhul võiks elatise suurendamine olla põhjendatud. Märgin ära, et elatise suurendamist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt, vaid alates elatishagi kohtusse esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatist ei saagi suurendada, kui kohtuotsuses on lause "ei saa uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega"?14.03.2016
Tere!
Sooviksin, et selgitaksite kohtumääruses ühte punkti. Nimelt on kehtiv kohtumäärus aastast 2014 millega on nõutud alaealisele lapsele elatis suurus kindlas konkreetses summas (177,50.-). Kohtumäärusest loeb punkt: alaealine A keda esindab hageja A vanem ja kostja B on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samadel asjaoludel. Kohtuotsus on kuni alaealise täisealiseks saamiseni. Kas hageja saab esitada uue hagi kohtusse suurema summa saamiseks viidates miinimumpalga tõusule?
Tänud
Sooviksin, et selgitaksite kohtumääruses ühte punkti. Nimelt on kehtiv kohtumäärus aastast 2014 millega on nõutud alaealisele lapsele elatis suurus kindlas konkreetses summas (177,50.-). Kohtumäärusest loeb punkt: alaealine A keda esindab hageja A vanem ja kostja B on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega sama kostja vastu samadel asjaoludel. Kohtuotsus on kuni alaealise täisealiseks saamiseni. Kas hageja saab esitada uue hagi kohtusse suurema summa saamiseks viidates miinimumpalga tõusule?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtumääruse tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud, annab TsMS § 459 õiguse nõuda elatise suuruse muutmist. Kui elatis on väljamõistetud konkreetse summana ja elatismiinimum on vahepeal märkimisväärselt tõusnud, on elatise suurendamine põhjendatud.
Elatise suuruse muutmist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates elatishagi esitamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse?10.03.2016
Tere!
Kuidas arvutada kui palju on riigilõiv elatise vähendamise korral? Kas elatise vähendamine tuleb esitada hagi vormis, hageja see, kes tahab vähendada ja kostja see, kellele elatist makstakse? Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse? Kas iga aasta tuleb uus hagi esitada?
Kuidas arvutada kui palju on riigilõiv elatise vähendamise korral? Kas elatise vähendamine tuleb esitada hagi vormis, hageja see, kes tahab vähendada ja kostja see, kellele elatist makstakse? Kui kaua kehtib kohtuotsus, millega elatist vähendatakse? Kas iga aasta tuleb uus hagi esitada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise vähendamise hagilt riigilõivu maksma ei pea. Kohtule tuleb esitada hagiavaldus, kus hagejaks on elatist saav laps, hageja seaduslikuks esindajaks on vanem, kelle juures laps kasvab ning kostjaks on vanem, kes maksab lapsele elatist.
Kui kohus vähendab kohtuotsusega igakuiselt makstavat elatist, kehtib kohtuotsus nö tähtajatult. Elatise vähendamise kohta tehtava kohtuotsuse tühistab vaid uus kohtuotsus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis siis saab, kui alimendivõlglase miinimumpalk kantakse täiesti kõrvalise ehk kolmanda isiku arvele?10.03.2016
Tere. Mis siis saab, kui alimendivõlglase miinimumpalk kantakse täiesti kõrvalise e. kolmanda isiku arvele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtutäituril ei ole võimalik elatisraha kättesaamiseks kolmanda isiku kontot, kuid võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse raames võib kohtutäitur ühe võimalusena pöörduda ka võlgniku tööandja poole. Kohtutäiturilt arestimisakti saamisel ei tohi tööandja oma töötajale üle kanda kogu väljateenitud kuutasu, vaid peab kindla osa sellest kinni pidama ja kohtutäiturile üle kandma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 17-aastasel tütrel on õigus ise otsustada kodust lahkumine ja endast vanema mehe juurde kolida?10.03.2016
Tere,
Mul on kodus alaealine tütar (17). Tekkis meesterahvas, kes on temast 10 a vanem ja tahab, et mu tütar elaks temaga. Meesterahval pole tööd, pole ka elamispinda, kuhu ta kutsub teda, ma ei saa aru, tütar räägib, et meesterahvas kavatseb üürida korteri. Tütar väidab, et see on armastus.
Kas mul on õigus lapsevanemana öelda, et kuni 18 a täis peab elama minuga?
Juhul, kui tekib olukord, et mind hoiatamata lähebki kodunt ära selle mehe juurde, kas mul on õigus kutsuda politsei välja ja paluda neid tüdruku korrale kutsuda ja koju tagasi tuua? Sest ta on alaealine ja peab elama vanemaga.
Ette tänades
Mul on kodus alaealine tütar (17). Tekkis meesterahvas, kes on temast 10 a vanem ja tahab, et mu tütar elaks temaga. Meesterahval pole tööd, pole ka elamispinda, kuhu ta kutsub teda, ma ei saa aru, tütar räägib, et meesterahvas kavatseb üürida korteri. Tütar väidab, et see on armastus.
Kas mul on õigus lapsevanemana öelda, et kuni 18 a täis peab elama minuga?
Juhul, kui tekib olukord, et mind hoiatamata lähebki kodunt ära selle mehe juurde, kas mul on õigus kutsuda politsei välja ja paluda neid tüdruku korrale kutsuda ja koju tagasi tuua? Sest ta on alaealine ja peab elama vanemaga.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse vanemana on Teil seadusest tulenev õigus ja ka kohustus hoolitseda oma lapse heaolu eest, kuid kas antud olukorras õnnestub reaalselt tütart kodust lahkumise osas takistada, on juba iseasi, sest ilmselt füüsiliselt teda kinni hoida ei õnnestu.
Võibolla oleks kõige õigem pöörduda oma murega elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole ja üheskoos arutada kodust lahkumise pluss- ja miinuspooli. Olen arvamusel, et vaidluse lahendamisel tuleks arvestada kõikide osapoolte arvamust ja leida üheskoos rahumeelne lahendus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised on minu õiguslikud võimalused enda kaitsmiseks, kui eksabikaasa tahab piirata minu kohtumisi lastega?09.03.2016
Tere,
Lahutasime naisega 1,5 aastat tagasi. Siiani oleme kenasti saanud laste kasvatamisega koos hakkama ja lapsed elavad nii minu juures kui tema juures. Kahjuks tahab minu eksabikaasa hakata piirama minu koosolemist lastega. Lausa nii drastiliselt, et mõnel nädalal ma ei näeks neid üldse ja mõnel nädalal ainult paaril õhtul. Põhjenduseks toob ta selle, et ta arvab, et nii on palju parem ja kõik.
Millised on minu õiguslikud võimalused enda kaitsmiseks?
Lahutasime naisega 1,5 aastat tagasi. Siiani oleme kenasti saanud laste kasvatamisega koos hakkama ja lapsed elavad nii minu juures kui tema juures. Kahjuks tahab minu eksabikaasa hakata piirama minu koosolemist lastega. Lausa nii drastiliselt, et mõnel nädalal ma ei näeks neid üldse ja mõnel nädalal ainult paaril õhtul. Põhjenduseks toob ta selle, et ta arvab, et nii on palju parem ja kõik.
Millised on minu õiguslikud võimalused enda kaitsmiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt peaksite Te oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja kaasabil endise abikaasaga lastega suhtlemise korras kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik pöörduda kohtusse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
Reeglina peab kohus põhjendatuks, et lapsel oleks peale vanemate lahkuminekut üks kodu ja lahus elava vanemaga toimuks suhtlemine mahus, mis võimaldab säilitada lähedased suhted. Vahelduva elukoha varianti kohus üldjuhul ei poolda, samas omavahel võivad vanemad sõlmida laste elukorralduse osas mistahes sisuga kokkuleppeid.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peaks maksma isa elatist kahe lapse pealt, kui tal on miinimumpalk?09.03.2016
Mul on kaks last. Üks on 3-aastane ja teine 1 a 4-kuune. Läksime laste isaga lahku, kellel on ka eelmisest suhtest 1 laps, kellele ta peaks maksma alimente miinimummäära alusel. Minu andmete põhjal on tal selle lapse ees ka elatisevõlgnevus. Tema sissetulek peaks olema hetke seisuga miinimumpalk. Kuna ta minu lastele ka ei anna elamiseks mingit raha, siis sooviksin panna talle ametlikult alimendid peale. Kui palju ta peaks maksma kahe lapse pealt elatist? Ning kui tal on miinimum palk ja lapsi 3 tk, kas siis läheks see miinimum elatis kolme lapse peale jagamisele või rakendub see maksmine talle teistmoodi? Kuidas ma käituma peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul kohus elatisraha alla miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema üsnagi kaalukad põhjused. Kui laste isal on kolm ülalpeetavat last ja tema sissetulek on võrdne alampalgaga, võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimmäära. Üldpõhimõtte kohaselt tuleks kõiki lapsi ülalpidada ühetaoliselt. Kuidas antud juhul kohus olukorra lahendab, sõltub juba ülejäänud asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Kui laste isa ei ole nõus vabatahtlikult lastele elatist maksma, tuleb elatise väljamõistmiseks pöörduda kohtu poole. Elatise nõudmisel riigilõivu tasuda ei tule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand