Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas arvestatakse elatisraha suurust 5 lapse korral, kui mehel on kolm last ja meil nüüd endil sünnivad veel kaksikud?17.02.2016
Tere, Mehel on eelmistest abieludest 3 last (1 ja 2). Meil on varsti sündimas ka kaksikud. Kuidas arvestatakse elatis lastele, ma pean silmas seda, et mees peab kindlasti maksma lastele raha, aga kui palju? Kuidas arvestatakse elatist? Kas iga lapse puhul pool miinimumist, e. 3*215 eur= 645? kas meie lastele peab ka midagi arvestama? tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Elatise määramisel tuleb arvestada eelkõige lapse elulaadi ning vajadusi. Teisalt tuleb arvestada ka mõlema vanema varalist olukorda. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla ühele lapsele väiksem kui pool kuupalga alammäära. Sätte järgi on 2016. aastal miinimumelatis ühele lapsele tõepoolest 215 eurot. Mõjuval põhjusel on aga PKS § 102 lg 2 alusel võimalik teatud juhtudel vähendada lapsele makstavat elatist alla miinimummäära. Selliseks näiteks on olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega ei tohi elatise maksmisel tekkida olukorda, kus vanemaga koos elavad lapsed on varaliselt halvemas olukorras kui elatist saavad lapsed.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kas tulude deklareerimisel võib lahutatud isa ka lapse oma deklaratsioonil arvestusse lisada?16.02.2016
Tere. Eksabikaasal oli eelmisest abielust enne minuga abielu juba üks laps, minuga abielust veel 2 last. Antud hetkeks laste ema initsiatiivil ka see abielu juba lahutatud (2014) ja temal uus suhe. Mina maksan lastele elatist (elatis pole kohtu teel määratud) ja ka osalen laste kasvatamisel. Esimesest abielust lapsele maksab ka lapse isa elatist. Kui tuludeklaratsiooniga, saab laste pealt raha tagasi, kas see raha siis mõeldud ainult laste emale? Või mingi osa ka isale? Lastega ette nähtud ka puhkusepäevad, kui ema neid ei kasuta, kas siis laste isal neid võimalik kasutada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatist enam tulumaksuga ei maksustata, seega makstud elatisrahalt tulumaksutagastust ei toimu.
Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud lapsepuhkust:
• kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
• kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Kui lapse ema puhkusepäevasid ei kasuta, võite seda teha Teie.
Parimates soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan vaidlustada kohtu otsust, mis jättis lapse elama isa juurde eestisse ja minu juurde soome ei luba?15.02.2016
Tere!
Laps on määratud isa juurde elama. Käidud on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Mõlemad otsused olid põhimõtteliselt samad. Ringkonnakohtus jäi otsus samaks sest mõlemal vanemal olid samad tingimused lapse kasvatamiseks, kuid laps jäeti sinna, kus ta kogu aeg olnud on. Maakohus pani keelu, et laps ei saaks minu juurde, sest elan soomes.
Kas on õigus ringkonnakohtul otsustada, et laps jätta sinna kus ta kogu aeg olnud on, kui kohus ise oli see, kes võttis lapse emalt ära ja ei lubanud isegi paari päeva aastas emal soomes külas käia?
Kuna lapse isa ei tegele lapsega (ei vii ega too lasteaiast, ei tea lapse riietest midagi, ei maksa lasteaia arveid ega trenne), reaalselt kasvatavad last lapse isa vanemad, siis kas on võimalus anda asi uuesti kohtusse? Millised tingimused peaksid olema asja uuesti kohtusse andmiseks?
Ja lapse isa ka nõuab minult alimente selle jaoks, et maksta ära enda võlad mille ta on võlgu minu perekonnale (tõendid, kus ta kirjutab facebookis mulle, et kuna ma hakkan elatist maksma, mille eest tema saaks maksta ära oma võlad, on mul olemas.)
Kas tal on õigus nõuda alimente, et maksta enda võlgasid? Kuidas saaksin vähendada alimentide summat alla miinimumi, kuna lapse jaoks ei kulu nii palju raha? Ja kas on võimalus alimentide asemel osta lapsele hoopis riideid ja muid vajalikke asju, kui tean et see raha ei jõuaks lapseni, kui selle ülekandega saadan?
Laps on määratud isa juurde elama. Käidud on nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Mõlemad otsused olid põhimõtteliselt samad. Ringkonnakohtus jäi otsus samaks sest mõlemal vanemal olid samad tingimused lapse kasvatamiseks, kuid laps jäeti sinna, kus ta kogu aeg olnud on. Maakohus pani keelu, et laps ei saaks minu juurde, sest elan soomes.
Kas on õigus ringkonnakohtul otsustada, et laps jätta sinna kus ta kogu aeg olnud on, kui kohus ise oli see, kes võttis lapse emalt ära ja ei lubanud isegi paari päeva aastas emal soomes külas käia?
Kuna lapse isa ei tegele lapsega (ei vii ega too lasteaiast, ei tea lapse riietest midagi, ei maksa lasteaia arveid ega trenne), reaalselt kasvatavad last lapse isa vanemad, siis kas on võimalus anda asi uuesti kohtusse? Millised tingimused peaksid olema asja uuesti kohtusse andmiseks?
Ja lapse isa ka nõuab minult alimente selle jaoks, et maksta ära enda võlad mille ta on võlgu minu perekonnale (tõendid, kus ta kirjutab facebookis mulle, et kuna ma hakkan elatist maksma, mille eest tema saaks maksta ära oma võlad, on mul olemas.)
Kas tal on õigus nõuda alimente, et maksta enda võlgasid? Kuidas saaksin vähendada alimentide summat alla miinimumi, kuna lapse jaoks ei kulu nii palju raha? Ja kas on võimalus alimentide asemel osta lapsele hoopis riideid ja muid vajalikke asju, kui tean et see raha ei jõuaks lapseni, kui selle ülekandega saadan?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse hooldusõiguses on muudatuste tegemiseks alust siis, kui eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes on asjaolud oluliselt muutunud. Kui Teile on teada, et lapse isa lapse eest ei hoolitse ja Te sooviksite lapse eest edaspidi ise hoolt kanda, on iseenesest olemas alus uuesti kohtusse pöördumiseks.
Kui laps elab hetkel isa juures, on lapse isal õigus lapse seadusliku esindajana Teilt elatist nõuda. Seadusest tuleneb kohustus kasutada elatist lapse huvides ehk siis katta elatisrahaga lapse vajadusi, mitte vanema isiklikke vajadusi.
Reeglina kohtud elatisraha alla miinimumi ei vähenda, selleks peaksid olema väga kaalukad põhjused, samuti on kohtupraktikast tulenevalt last kasvataval vanemal reeglina õigus nõuda lahus elavalt vanemalt ülalpidamiskohustuse täitmist elatise maksmise teel, mitte selliselt, et lahus elav vanem ostab lapsele vajalikke asju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma või avalduse esitama, et minu elatisrahavõlglasest eksmees jääks juhilubadeta?15.02.2016
Tere
Lapse isalt on välja mõistetud kohtu korras elatisraha, mida ta siiani ei ole tahtlikult maksnud (kokku 4 a). Nõue on kõik see 4 a olnud kohtutäituri menetluses. Seoses sellega, et 1. märtsist saab elatisvõlglasel autojuhtimisõiguse peatada, ka minu küsimus.
Mida peaksin mina tegema, kelle poole pöörduma või kuhu avalduse esitama, et minu eksmehe autojuhtimisõigus peatatud saaks?
Lugupidamisega
Lapse isalt on välja mõistetud kohtu korras elatisraha, mida ta siiani ei ole tahtlikult maksnud (kokku 4 a). Nõue on kõik see 4 a olnud kohtutäituri menetluses. Seoses sellega, et 1. märtsist saab elatisvõlglasel autojuhtimisõiguse peatada, ka minu küsimus.
Mida peaksin mina tegema, kelle poole pöörduma või kuhu avalduse esitama, et minu eksmehe autojuhtimisõigus peatatud saaks?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Oma murega tuleb taas pöörduda kohtutäituri poole, kes menetleb Teie asja. Juhtimisõiguse peatamiseks teeb kohtule avalduse kohtutäitur, kes eelnevalt on teinud võlgnikule ka sellekohase hoiatuse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal aegub elatisenõue?15.02.2016
Tere! Võlgnikule (ja ka tööandjale) on esitatud kohtutäituri poolt sissetuleku arestimise akt, täiteasja kuupäevaks on ...mai.2014, elatisenõue summas ____ on välja mõistetud kohtuotsuse alusel 2006.aastal. Elatise sissenõudjaks on lapse eeskostja. Lapse pärisema ei ole teovõimeline ja elab kinnises raviasutuses (nii 2006.a. kui ka praegu 2016.a.) Sissetuleku arestimise aktis nõutakse elatise tasumist perioodi eest mai 2006- detsember 2010. Käesoleva hetkeni 2016.aastal ei ole võlgnik ise ega ka tema tööandjad võlanõude tasumisi teinud. Laps, kelle ülalpidamiseks antud nõue on määratud, on tänaseks saanud 20-aastaseks, ei tööta ega õpi. Täisealiseks sai laps detsember 2013.aastal, käis sel aastal küll kutsekoolis, kuid kooli ei lõpetanud ja katkestas õpingud. Küsimus on, kas kirjeldatud elatisenõue on aegunud või millal see aegub ja kuidas tuleks võlgnikul taotleda nõude aegumist, kuhu pöörduda sel juhul, kui sissenõue on aegunud? Soovin ka lisaviiteid seadusepunktidele, mis elatise aegumist sätestavad. Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 lõike 2 kohaselt on lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg kümme aastat iga üksiku kohustuse jaoks.
Seejuures on võimalik ka aegumise peatumine, mille alused on sätestatud TsÜS-i 5 jaos. Muulhulgas on TsÜS § 164 lõike 2 kohaselt vanemate ja laste vaheliste nõuete aegumine peatunud kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Kirjeldatud asjaolude alusel ei ole elatisvõlg minu hinnangul aegunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada pikaaegne elukaaslane majast välja, kui ehitasime selle maja koos, kuid see on minu nimel?15.02.2016
Elasime 22 aastat vabaabielu. Selle aja jooksul soetasime maja, mis sai kirjutatud minu nimele. Maja ehitamisse panustasime mõlemad. Kuna elukaaslane tarbis tihti alkoholi, millega kaasnes viimasel ajal vaimne- ja füüsiline vägivald, otsustasin lapse kui ka enda turvalisuse huvides välja kolida kuna mees ei olnud nõus välja kolima.
Nüüd viis ta sinna majja elama naise, kellega tal on pikka aega suhe olnud (naine on pärit Ukrainast). Kas tal on selleks õigus ja kuidas ma peaksin edasi tegutsema? See on ju ikkagi minu kodu veel. Millised õigused on minul sellele majale? Kas mul on õigus elukaaslane sealt välja kirjutada? Elukaaslase arvates pole minul millelegi õigus. Auto, mille liisingut mina maksin aga oli tema nimele kirjutatud, võttis ta minult ära ja müüs maha. Rahulikult me rääkida ei suuda.
Nüüd viis ta sinna majja elama naise, kellega tal on pikka aega suhe olnud (naine on pärit Ukrainast). Kas tal on selleks õigus ja kuidas ma peaksin edasi tegutsema? See on ju ikkagi minu kodu veel. Millised õigused on minul sellele majale? Kas mul on õigus elukaaslane sealt välja kirjutada? Elukaaslase arvates pole minul millelegi õigus. Auto, mille liisingut mina maksin aga oli tema nimele kirjutatud, võttis ta minult ära ja müüs maha. Rahulikult me rääkida ei suuda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui maja kuulub Teile, on Teil õigus otsustada, kes seal viibib. Kui mees ei ole nõus vabatahtlikult välja kolima, on Teil õigus tema väljatõstmist kohtu kaudu nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan mehe oma korterist välja, kui oleme seal elanud 17 aastat, kuid see on minu oma?11.02.2016
Tere! Olen kolme lapse ema. Oman enda korterit, mis on soetatud umbes 17 aastat tagasi. Oma laste isaga olen elanud selles korteris, abielus ei ole. Läbi me enam ei saa. Mees aga lastele elatist ei maksa, sööb ja elab meie kulul ja tuleb minu korterisse kuna tahab ja ütleb, et tal on selleks õigus. Korter on ostetud minu enda rahaga ja pangalaenuga. Mis õigused tal on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui korter kuulub Teile, on Teil õigus otsustada, kes korteris viibib. Teil on õigus nõuda, et laste isa korterist välja koliks – kui ta seda vabatahtlikult ei tee, on Teil võimalik valduse vabastamiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui eksabikaasa pole nõus tasuma oma osa kommunaalkuludest, elame abielu jooksul erastatud korteris?11.02.2016
Tere. Elame abielu ajal erastatud korteris, mis on minu nimel. 10 aastat tagasi lahutasime abielu, aga elame samas korteris. Endine abikaasa ei ole nõus tasuma osa kommunaalmaksetest, tuues ettekäändeks selle, et korter minu nimel, kuigi tean, et see on abieluvara. Nüüd on eksabikaasa hakanud rääkima korteri jagamisest, ta eeldab, et korter jääb mulle ja siis pean tema osa välja maksma. Millal see võiks juhtuda, pole teada. Kas on mingi võimalus asja niimoodi vormistada, et tema poolt maksmata kommunaalmaksete summa saaks siis maha arvestada sellest, mida ma talle poole korteri maksumusest pean andma. Elame maal ja korteri tänane maksumus on umbes 15000 eurot ja aastane maksete summa 2000-2500 eurot. Eksnaine põhjendab mittemaksmist sellega, et soovib raha koguda. Kas korteri hindamisel võetakse aluseks abielu lahutuse ajal kehtinud või praegune hind. Olen kõik maksed tasunud läbi panga, väljavõtteid saab vaadata. Eksabikaasa käib tööl ja saab igakuiselt palka, minul mingit tema toetamise kohustust ei ole. Kui sooviksin korterit remontida ja selle tulemusena selle hind tõuseb, kas peaksin siis vara jagamise korral eksabikaasale veel rohkem kompenseerima. Palun andke nõu, mida teha. Seda raha, et minna kohe notari juurde ja maksta endisele naisele pool korteri maksumusest, mul pole. Kas ta peab välja kolima, kui korter saaks minu ainuomandiks. Teid ette tänades, mees maalt
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kõigepealt tuleks lahendada küsimus, kas korter kuulub Teie ja abikaasa ühisvara hulka või on tegemist üldse Teie lahusvaraga. Kui vallasasjaks olnud korter kuulus Teie lahusvara hulka, kuid korteriomandina kanti kinnistusraamatusse abielu kestel, ei muutu korteriomand automaatselt abikaasade ühisvaraks.
Kui selgub, et korter on ikkagi Teie ja abikaasa lahusvara, oleks kõige õigem ühisvara ära jagada. Kui soovite saada korteri enda ainuomandisse, tuleb endisele abikaasale hüvitada pool korteri väärtusest. Kui korter jääb Teie ainuomandisse, on Teil õigus otsustada, kes korteris viibib, seega saate endiselt abikaasalt nõuda väljakolimist.
Ühisvara koosseis määratakse kindlaks abielu lahutamise seisuga, kuid ühisvarale omistatakse väärtus praeguse hetke seisuga.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ema võttis nüüd lapse enda juurde ja hakkas minult elatist nõudma, ise aga mulle aastaid ei maksnud?11.02.2016
Tere, Minu vastu on esitatud kiirmenetlus elatisnõudega, kas on olemas selline seadus, mis ei sunni mind maksma kui laps viibib minuga koos. Nimelt esitasin vastuväite aga pole veel kohtuotsus tulnud, laps elas ennem minuga(3 aastat) kuni ema otsustas võtta lapse enda juurde, seda tegi sellepärast, et mul tekkis uus elukaaslane. Siis hakkas koheselt nõudma raha, mida ta ka sai. Nüüd esitaski kiirmenetluse ja ma peaksin tasuma 180 eurot kuus, mis on minu arvates ebaõiglane, sest mina polnud nõus sellega, et tema tuleb ja viib lapse ära, last olen võtnud peale seda ikka enda juurde, kuigi tahaks, et ta elaks minuga edaspidigi. Halb asi asja juures on see, et ma pole ametlikult tööl ja lapse ema on. Seega ei ole mul võimalust last enda juurde tagasi nõuda. Aga ei ole ma ka nõus maksma sellist summat kui laps käib siin ja seda peaaegu nii et pool kuud emaga pool minuga. Peale tema esitatud kiirmenetlust pole ma talle sentigi maksnud, ootan kindlat kohtuotsust. Veel nõudis ta alimente tagant järgi 3,5 kuud, mis on veel ebaõiglasem sest laps on hetke seisuga elanud ema juures 3 kuud. Samahästi tahan mina raha selle eest et laps elas minuga koos 3 aastat. Kuidas saab sellist olukorda lahendada? Palun abi, sest jurist ütles, et mul pole midagi teha, aga kes katab minu kulutused kui laps minuga on, väga ebaõiglane ja ülekohtune olukord. Ema lootis veel, et hakkan lapse eest üüri raha maksma talle. Ebanormaalne, ainult raha peal ongi väljas mitte lapse heaolu peal. Kuidas ma seda tõestama peaks. Kui laps minuga elas, ei pidanud lapse ema midagi maksma, vahel tasus ainult lasteaeda, mis on enesest mõistetav arvestades, et lasteraha käis tema arvele ja seda mina ei saanud, kuigi elasin lapsega. Palun nõu, mida teha... Lapsel pole isegi pesemisvõimalust ema juures, wc on ka kusagil maja peale üksainus. Minuga oli lapsel kõik olemas. Lapse võttis ta enda juurde elama ka nii, et küsis last külla ja õhtul juba helistas, et võtab lapse enda juurde elama ja tuleb asjade järgi, mida ta ka tegi. Ja nüüd nõuab ainult raha ja raha. Mul ei läinud endal kindlasti iga kuu lapse peale 180 eurot. Arvestades, et kui laps temaga elab, peaks ka tema panustama mitte ainult mina.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui laps elab pool aega Teiega, teete ka Teie tõenäoliselt lapse ülalpidamiseks kulutusi. Kohus saab seda asjaolu elatisraha vaidluses arvestada juhul, kui saate tõendada, et teete lapse ülalpidamiseks kulutusi. Tõendamiseks sobivad erinevad kuludokumendid – tšekid, maksekorraldused, arved.
Kui Te ei ole nõus lapse elukorraldusega ja sooviksite, et laps koliks tagasi Teie juurde, pöörduge kõigepealt abi saamiseks elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui tema kaasabil lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, on võimalik lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kidas saab abikaasa eest asju ajada, kui tal on tervisekahjustus, insult?09.02.2016
Tere.
Abikaasa on väga raskes seisundis haiglas. Insuldi raskelt üle elanud. Kui aja möödudes jääb kahjustusi (mälu jne), kuidas saan mina hiljem tema eest asju korraldada? Kas selleks peab olema kohtu poolt antud õigus?
Abikaasa on väga raskes seisundis haiglas. Insuldi raskelt üle elanud. Kui aja möödudes jääb kahjustusi (mälu jne), kuidas saan mina hiljem tema eest asju korraldada? Kas selleks peab olema kohtu poolt antud õigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

PkS § 203 lõike 1 kohaselt juhul, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.
Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, mh peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
Eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja, kuid teatud tehingute tegemiseks, näiteks eestkostetavale kuuluva kinnisasja võõrandamiseks, tuleb küsida kohtult eelnevalt luba.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand