Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kui kaua menetletakse apellatsiooni elatise asjus?26.01.2016

Tere. Maakohtu otsusega määrati lapse isale elatise maksmine alaealisele lapsele miinimumsummas. Isa kaebas otsuse edasi. Kui kaua menetletakse apellatsiooni elatise asjus?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 435 lõike 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Seega seadusega ei ole sätestatud konkreetset aega, mille jooksul peab kohus otsuse tegema, vaid kohus teeb otsuse siis, kui asjaolud on selleks kohtu hinnangul piisavalt selged.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuhu pöörduda uue saamiseks, kui lapse sünnitunnistus on kadunud?25.01.2016

Tere, Lapse sünnitunnistus on kadunud. Kuhu pean ma pöörduma kõigepealt, et uus saada. Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Uue sünnitõendi väljastab Teile perekonnaseisuasutus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas abiellumise korral peaks minu tulevase naise lapse isa andma nõusoleku lapse teise elukohta kolimiseks?25.01.2016

Tere. Plaanime neiuga koos ühisel pinnal elada. Hetkel elame eraldi linnades. Neiul on laps. Lapse elukoha muutmiseks on vaja lapse isa nõusolekut, aga tema seda ei anna. Mis meil edasi teha. Kui me registreerime abielu, kas see midagi muudab? Ette tänades.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb kõik last puudutavad otsused vastu võtta ühiselt, sealhulgas lapse elukohaküsimus. Kui lapse isa keeldub vastavat nõusolekut andmast, on lapse emal võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda otsustusõigust lapse elukoha määramiseks. Kui kohus avalduse rahuldab, on lapse emal õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle.

Abielu sõlmimine eelpool kirjeldatut ei mõjuta, see on lapse vanemate vaheline vaidlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada elatisraha maksmine tähtaegseks, seni maksab nii nagu heaks arvab?21.01.2016

Tere!
Lapse isa maksab elatist miinimummäära alusel iga kuu. Tean, et elatist makstakse ette ehk järgmiseks kuuks hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval. Isa aga maksab täiesti nii, kuidas endale sobib (õigeaegselt pole see 4 aasta jooksul kunagi toimud). Iga kuu pean enne mitu korda nö meelde tuletama, et lõpuks umbes 20. kuupäevaks raha kätte saada, meil on selleks ajaks lapsega juba üsna raske olukord, võlgugi võetud. Lapse isa ei ela halvasti, tema rahakoti sisu ma loomulikult ei tea aga sotsiaalmeedias kajastuvad reisid ja lõbus elu räägib enda eest.
Kuidas mul on võimalik seda maksmist korrapäraseks muuta, kas on õigus nõuda ka viivis? See ei ole minu eesmärk, kuidagi tuleb see maksmine lihtsalt korda saada.

Tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Saan aru, et lapse isa maksab elatist omavahelise kokkuleppe alusel. Kui Teil ei õnnestu lapse isaga kokku leppida, et ta tasuks elatist kindlal kuupäeval, on seda võimalik taotleda kohtu kaudu. Kohus määrab kindlaks igakuise elatise maksmise kuupäeva – sellisel juhul on lapse isal kohustus tasuda elatist kindlal kuupäeval, vastasel juhul tuleb tal arvestada Teie pöördumisega kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.

Parimate soovidega,
 

Küsimus: Kas 25-aastasel pojal on õigust saada isalt toetust, kuna koolist õppetoetust ei anta, kuna isal pidavat hea sissetulek olema?21.01.2016

Poeg on 25 a. ja on terve elu õppinud. Tööl käinud suviti, paari kuu ulatuses. Olen lahutatud ajast, kui laps oli 2 a. Isa on toetanud väga vähe ja mitte regulaarselt. On aastaid, kui mitte midagi pole maksnud. Laps on olnud täielikult minu, kui ema, ülalpidamisel. Isa ei aktsepteeri poja olemasolu. Kahjuks.
Kas nüüd, mingid seadused muutusid tagasiulatuva maksmise suhtes, on mul õigust elatist nõuda, kui poeg on õppinud 2,5 a ülikoolis ja enne seda rakenduskõrgkoolis 1 a. Enne seda oli sõjavägi ja veel enne keskkool.
Kui poeg on läinud küsima ülikooli asjaajajate käest hakkamasaamiseks toetust/elatist/toimetulekut, siis on talle lihtsalt vastatud, et ei saa, kuna isal on suur sissetulek ja ei anna välja põhjust elatise maksmiseks. Mida pean ometi tegema? Olen püüdnud ise hakkama saada, aga miks ma peaksin, kui on mingi õigus ehk millelegi! Olen isalt abi küsinud ja öelnud, et tema pärast ei saa laps toetust, sellele järgnevalt on ta mind kuu peale saatnud Andke palun nõu!
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Põhi-, kesk- või kõrgharidust omandaval lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist kuni 21-aastaseks saamiseni, mitte kauem.

Kui 25-aastane laps on terve ja iseenesest võimeline endale ise sissetulekut teenima, ei ole ta abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes ega oma õigust oma vanematelt ülalpidamist nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas peaks minu elukaaslane käituma, kui endine naistuttav hakkas oma teismelisele tüdrukule alimente nõudma?21.01.2016

Minu elukaaslasel sündis teise naisega tütar kui meie juba viis kuud koos olime elanud. Siis see naine lapse isa üles ei otsinud ja järelikult ei ole ka sünnitunnistusel isa nime. Nüüd eelmisel aastal hakkas see naine facebookis kirju saatma. Mina vastasin nendele kirjadele, kuna mu elukaaslane ei käi ise fb-s. Nüüd sel aastal 15.01.2016 kirjutas ta uuesti, et minu elukaaslane peab oma teismelist tütart toetama ja talle alimente maksma. Võtku lähipäevil ühendust ja kui ei võta ühendust, siis annab asja kohtusse. Elukaaslase ütluste järgi ei tahtnud tema seda last, kuna nad ei elanudki koos ja see naine oma vanaemaga otsustasid ise selle lapse üles kasvatada, nüüd aga kolmteist aastat hiljem hakkab see naine alimente nõudma. Kuigi paar aastat tagasi kirjutas see nn. tütar ka ise fb-i, et ema ei luba tal minu elukaaslasega suhelda. Kuidas peaks minu elukaaslane käituma? Ta ei ole seda last mitte kunagi näinud.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teie elukaaslane on lapse bioloogiline isa, tuleb tal lapse ees ülalpidamiskohustust täita. Siiski ei saa lapse ema nõuda kohtu kaudu elatist enne, kui Teie elukaaslane on lapse isana lapse sünnitunnistusele märgitud.

Kui Teie elukaaslane ei ole nõus lapse isadust vabatahtlikult omaks võtma, on lapse emal võimalus pöörduda kohtu poole isaduse tuvastamiseks ja DNA-analüüsi läbiviimiseks – kui DNA-test kinnitab, et Teie elukaaslane on lapse isa, kantakse ta lapse sünnitunnistusele ja lapsel tekib seaduslik õigus saada temalt elatist.

Kui Teie elukaaslane on kindel, et tema on lapse bioloogiline isa, on muidugi mõistlik vabatahtlikult lapse isadus omaks võtta ja lapse ülalpidamises osalema hakata, mitte teha seda läbi kohtu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eksabikaasa peab nüüd maksma elatisraha uue määra järgi, kui seni maksis elatist lihtmenetluse korras saavutatud kokkuleppe järgi?20.01.2016

Tere,
Eksabikaasa maksab hetkel lastele elatist lihtmenetluse korras saavutatud kokkuleppe järgi 200€ lapse kohta (2 last, kokku 400€ kuus). Kas uue kehtiva seadusega, mille lapse miinimum elatussummaks on 215€, laieneb automaatselt või pean selleks uuesti kohtusse hagi esitama? Halduskohtusse?

Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohus on elatise välja mõistnud kindla summana, mitte muutuva suurusena lähtuvalt kehtivast alampalgast, tuleb elatise suurendamiseks kehtiva miinimummäärani uuesti kohtusse pöörduda (seda muidugi siis, kui laste isa vabatahtlikult elatise suurendamisega nõus ei ole).

Selleks tuleb maakohtule esitada hagiavaldus elatise suurendamiseks, riigilõivu sellelt tasuda ei tule.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eestis saab abielu lahutada, kui abielu on sõlmitud Alžeerias ja Eesti registrisse ka kantud?20.01.2016

Tere.
Kas eestis saab abielu lahutada, kui abielu on sõlmitud Alžeerias ja Eesti registrisse ka kantud. Mehel ka eesti elamisluba. Ja mida teha kui teine pool sunnib endaga jätkuvalt abielus olema ähvarduste najal. Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui:
1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal;
2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis;
3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on.

Kui esitate kohtule hagiavalduse abielu lahutamiseks, lahutab kohus abielu ka siis, kui Teie abikaasa on abielu lahutamisele vastu.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Mis ajast kehtib seadus, et ühisvara saab jagada 30 aastat peale lahutust?20.01.2016

Tere,
mis ajast kehtib seadus, et ühisvara saab jagada 30 aastat peale lahutust?

Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Perekonnaõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lõike 1 kohaselt 30 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. TsÜS on vastu võetud 27.03.2002 ja jõustunud 01.07.2002.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean ikkagi maksma täies ulatuses elatisraha, kui laps on kuus osa ajast minuga?20.01.2016

Olen maksnud lapse emale lapse toetust alates kuni me lahku elama läksime. Nüüd tegi elatisraha ametlikuks. Töötan Soomes, aga käin päris palju kodus ja laps viibib vahest kuus kaks nädalat minu juures. Muidugi ostan ka mina talle vajalikke asju (riided, mänguasjad jne jne mida lapsele igapäevaliselt vaja läheb).
Ametlikus tegi sellepärast, et eelmine aasta puhkasin jõulude vahel samuti kaks nädalat ja siis ma ühe kuu jätsin talle maksmata kuna olen aru saanud, et kui laps viibib kuus kaks nädalat teise vanema juures, peaksid panustama mõlemad vanemad sama palju.
Tekkiski küsimus, et kui viibin kuus tavaliselt 10 päeva eestis siis mina pean samuti last üleval igapäevaliselt ja väljaminekud sama suured kui lape emal, kas pean ikkagi maksma täielikus ulatuses lapse toetust?

Ette tänades

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Elatist maksab perekonnaseaduse § 100 lg 2 kohaselt eeskätt see vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, arvestab kohus elatist välja mõistes muuhulgas ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust ajal, kui laps selle vanema juures viibib. Kui laps on ühes kuus ligi 10 päeva Teie juures, tuleb seda elatise väljamõistmisel ka arvestada ning selle aja võrra elatist vähendada.

Kui kohus on elatise juba välja mõistnud, peaksite elatise vähendamiseks pöörduma kohtu poole. Ilma seda tegemata jääb endisel kujul kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus kehtima.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee