Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas oleks võimalik maksta elatisraha otse lapsele, kuna temani ei jõua emalt piisavalt raha?07.12.2015
Tere
Mu tütar käib kutsekoolis ja ei ela ema juures, kannan elatisraha ema arvele, aga ema ei kanna lapsele piisavalt raha äraelamiseks. Kuidas oleks võimalik maksta elatisraha otse lapsele?
Mu tütar käib kutsekoolis ja ei ela ema juures, kannan elatisraha ema arvele, aga ema ei kanna lapsele piisavalt raha äraelamiseks. Kuidas oleks võimalik maksta elatisraha otse lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, kas laps on juba täisealine ja kas maksate elatist kohtuotsuse alusel või lihtsalt kokkuleppe alusel.
Kui laps on täisealine ja maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, võite elatist otse lapsele maksta. Kui laps on veel alaealine ja maksate elatist omavahelise kokkuleppe alusel, võite elatist otse lapsele maksta siis, kui olete sõlminud lapse emaga sellekohase kokkuleppe.
Kui maksate elatist kohtuotsuse alusel ja elatise saajana on kohtuotsuses kindlaks määratud lapse ema, tuleb elatis maksta lapse ema kontole, lapsele otse makstes võib lapse ema pöörduda kohtuotsuse mittetäitmise tõttu kohtutäituri poole. Olemasolevat kohtuotsust on võimalik muuta vaid uue kohtuotsusega.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste ema võib nõuda elatise maksmist oma kontole, kui mina soovin kanda osa sellest (nt poole) laste arvetele?03.12.2015
Tere! Elame laste emaga lahus ja kannan osa elatisest laste arvetele. Laste ema aga tahaks selle raha saada oma kontole. Kas tal on õigus seda nõuda? Lapsed on 8- ja 14-aastased ja oskavad ka ise kaardiga maksta ja sularaha välja võtta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanem võib elatisraha kanda otse lapse kontole vaid siis, kui vanematel on sellekohane kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole, tuleb elatisraha kanda teise vanema pangakontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas loobuda isadusest, sest DNA test tõestas, et ma ei olegi lapse isa?03.12.2015
Tere!
Läksime naisega lahku ja siis teatas ta, et ma ei ole oma poja isa. Tegin isadustesti (internetist ostetud). Kahjuks selgus, et mina ei ole selle lapse isa. Mida peaksin tegema, kui soovin isadusest loobuda?
Läksime naisega lahku ja siis teatas ta, et ma ei ole oma poja isa. Tegin isadustesti (internetist ostetud). Kahjuks selgus, et mina ei ole selle lapse isa. Mida peaksin tegema, kui soovin isadusest loobuda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtu poole. Selleks peate kohtule esitama hagiavalduse ja tasuma riigilõivu 300 eurot.
Juhin Teie tähelepanu asjaolule, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust alustada lapsendamisega, kui bioloogiline isa ei anna nõusolekut?03.12.2015
Tere
Mul on kaks tütart esimesest abielust (8- ja 6-aastased). Neid kasvatab minu praegune elukaaslane peaaegu 6 aastat. Registreeritud kooselu on kestnud üle 3 aasta. Elame alaliselt Soomes ja meil on sündimas laps. Kahe lapse peale on mul ainuhooldusõigus, mille sain laste biloogiliselt isalt vabatahtlikult. Lapsed ei tea oma bioloogilisest isast mitte midagi. Ta ei ole maksnud elatist ja hetkel on tal võlg nii Eestis kui ka Soomes. Ta ei ole lapsi näinud 6 aastat.
Minu praegune elukaaslane soovib juba mitu aastat minu kahte last lapsendada, aga bioloogiline isa ei anna nõusolekut. Ütleb vaid, et kui nn nullin tema võlad, siis ta annab nõusoleku. Seda ma kahjuks teha ei saa. Võlg ju talle jääb. Kirjutasin lastekaitsespetsialistile ja perbüroosse, kuid sealt ma abi ei saanud, vaid öeldi, võib-olla oleks kasulikum Soome poolt asju uurida. Olen suures segaduses, sest ma ei tea, kuhu pöörduda, millest alustada? Mis võimalused meil üldse on? Mida üldse vaja on, mis dokumente, et asjaga alustada? Juhul kui peame kohtusse pöörduma, siis kust ma avalduse saan ja kes tasub kohtukulud, juhul kui kohtuasja jääb venima, sest meil puudub nõusolek? Me soovime selle asjaga alustada, sest lapsed kasvavad ja ma ei soovi, et tulevikus oleksid nad vastutavad oma bioloogilise isa ees või kui minuga midagi juhtub, et lapsed viiakse täiesti võõrale inimesele. Kui palju võib see kohtuprotsess umbes maksma minna ja kaua see võib kesta?
Suur tänu
Mul on kaks tütart esimesest abielust (8- ja 6-aastased). Neid kasvatab minu praegune elukaaslane peaaegu 6 aastat. Registreeritud kooselu on kestnud üle 3 aasta. Elame alaliselt Soomes ja meil on sündimas laps. Kahe lapse peale on mul ainuhooldusõigus, mille sain laste biloogiliselt isalt vabatahtlikult. Lapsed ei tea oma bioloogilisest isast mitte midagi. Ta ei ole maksnud elatist ja hetkel on tal võlg nii Eestis kui ka Soomes. Ta ei ole lapsi näinud 6 aastat.
Minu praegune elukaaslane soovib juba mitu aastat minu kahte last lapsendada, aga bioloogiline isa ei anna nõusolekut. Ütleb vaid, et kui nn nullin tema võlad, siis ta annab nõusoleku. Seda ma kahjuks teha ei saa. Võlg ju talle jääb. Kirjutasin lastekaitsespetsialistile ja perbüroosse, kuid sealt ma abi ei saanud, vaid öeldi, võib-olla oleks kasulikum Soome poolt asju uurida. Olen suures segaduses, sest ma ei tea, kuhu pöörduda, millest alustada? Mis võimalused meil üldse on? Mida üldse vaja on, mis dokumente, et asjaga alustada? Juhul kui peame kohtusse pöörduma, siis kust ma avalduse saan ja kes tasub kohtukulud, juhul kui kohtuasja jääb venima, sest meil puudub nõusolek? Me soovime selle asjaga alustada, sest lapsed kasvavad ja ma ei soovi, et tulevikus oleksid nad vastutavad oma bioloogilise isa ees või kui minuga midagi juhtub, et lapsed viiakse täiesti võõrale inimesele. Kui palju võib see kohtuprotsess umbes maksma minna ja kaua see võib kesta?
Suur tänu
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ka mina olen seisukohal, et kui Teie ja laste alaline elukoht on Soomes, tuleks lapsendamisega seotud menetluste ja nõudmiste kohta teabe saamiseks pöörduda Soome asjaomase ametiasutuse poole.
Kuivõrd kõik juhtumid on üksteisest erinevad, ei oska ma kahjuks anda hinnangut, kas lapsendamine on antud juhul üleüldse võimalik või kui kaua kogu protsess aega võiks võtta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus arvestab elatise määramisel, et lapsed on ühe vanemaga 30% ja teise vanemaga 70% ajast?03.12.2015
Tere! Elame laste emaga lahus, lapsed on minuga umbes 30% ajast, 70% emaga. Kas laste emal on õigus kogu seadusejärgsele elatisele (mis on praegu vist 390 € kahe lapse puhul), või kohus rakendaks ka mingit proportsionaalsuse põhimõtet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt esitatud kirjelduse alusel on keeruline anda hinnangut, kas kohus võiks elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lapsed veedavad Teiega 30% ajast. Rolli mängib see, milliseid kulutusi Te laste ülalpidamiseks teete – kui lapsed veedavad Teiega märkimisväärse osa ajast, kuid nende ülalpidamiseks teeb kulutusi vaid laste ema, ei saa kohus kõnealust asjaolu elatise suuruse määramisel arvesse võtta. Kui aga teete laste ülalpidamiseks märkimisväärseid kulutusi, võib kohus seda arvestada.
Märgin ära, et üldiselt on lapsi alaliselt kasvataval vanemal õigus nõuda, et lahus elav vanem maksaks talle laste ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks igakuiselt elatisraha, mitte ei panustaks vahetult. Eelkõige on see põhjendatav sellega, et lapsi kasvataval vanemal on reeglina parem ülevaade lapse vajadustest ja tal peaksid regulaarselt olemas olema vahendid laste vajaduste rahuldamiseks. Seega isegi juhul, kui kohtus leiab tuvastamist, et teete laste ülalpidamiseks vahetult kulutusi, võib laste ema nõuda, et maksaksite elatisena poole laste ülalpidamiskuludest, millega tema katab koos omapoolse panusega kõik laste vajadused.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abielu lahutamisel võib kohus arvestada teise poole nõudega hooldusõiguse ja elatise osas?02.12.2015
Tere! Kui esitan hagi abielu lahutamiseks ja abikaasa nõuab protsessi käigus notariaalset kokkulepet laste hooldusõiguse ja elatise kohta, siis kas kohus arvestab tema tingimusega? Oleme elanud viimased 4 aastat lahus ja siiani oleme kokku leppinud elatises ja selles, kumma juures lapsed on.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus ei saa abielu lahutamise tingimuseks seada notariaalse kokkuleppe sõlmimist lastega suhtlemise korra ja elatise maksmise osas. Kui kohtule esitatakse vaid abielu lahutamise nõue, ei tule kohtus arutamisele laste hooldusõigusega ja elatisega seonduvad teemad. Hooldusõiguse kuuluvuse muutmiseks ja elatise väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada eraldi avaldus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab maksma elatist kohe 20-aastaseks saavale lapsele, lõpetanud gümnaasiumi, elab eraldi, käib tööl ja õpib kõrgkoolis?02.12.2015
Tere!
Kas vanem on kohustatud maksma elatist lapsele, kes on kohe 20, lõpetanud gümnaasiumi, elab eraldi, käib tööl ja õpib samal ajal kõrgkoolis? Kas 2015 sügisest on tehtud perekonnaseaduses mingi muudatus selle kohta? Palun viidet. Varem lõppes lapse ülalpidamiskohustus lapse gümnaasiumi lõpetamisega.
Tänan ette!
Kas vanem on kohustatud maksma elatist lapsele, kes on kohe 20, lõpetanud gümnaasiumi, elab eraldi, käib tööl ja õpib samal ajal kõrgkoolis? Kas 2015 sügisest on tehtud perekonnaseaduses mingi muudatus selle kohta? Palun viidet. Varem lõppes lapse ülalpidamiskohustus lapse gümnaasiumi lõpetamisega.
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
01.10.2015 jõustus tõepoolest seadusemuudatus PkS § 97 punkti 2 osas, mille kohaselt on ülalpidamiseks õigustatud muuhulgas täisealine, alla 21-aastane laps, kes omandab kõrgharidust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks korter saab jagatud?02.12.2015
Viis aastat tagasi ostsid noored abikaasad korteri. Kaaslaenajaks jäi mehe ema sest naisel puudus panga arvates rahaline võimekus. Nüüdseks on abielu lahutatud kuid korter jäi lahutusega jagamata. Lahutusega läksid jagamisele ka lapsed (kaks last jäi naisele, üks mehele) ja hetkel on olukord kus mees tasub üksinda pangalaenu ja naine nõuab lisaks veel ka alimente olles samal ajal korteri kaasomanik. See tähendab, et tal on ju kõik õigused korterile (ka siis kui laen kunagi tasutud saab) kaasa arvatud sinna üüriline võtta?
Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks naine korteris loobub. Või siis pakkuda kompromissi, et naine loobub kasvõi osaliselt alimentide nõudest. Praegu on kõik kohustused mehel ja naisel on ainult õigused.
Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks naine korteris loobub. Või siis pakkuda kompromissi, et naine loobub kasvõi osaliselt alimentide nõudest. Praegu on kõik kohustused mehel ja naisel on ainult õigused.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui abikaasad ei leppinud abielu ajal kokku abieluvararežiimis, kohaldatakse nende varasuhtele ühisvara sätteid. Ühisvara korral on abikaasadel nii ühine vara kui ka ühised kohustused. See tähendab seda, et pangalaenu tasumise kohustus on võrdselt mõlemal abikaasal, vaatamata sellele, et laenu on võtnud vaid üks abikaasadest ning korter on endiste abikaasade ühises omandis. Seetõttu on ka naisel kohustus tasuda laenu. Vara jagamise puhul kehtib printsiip, et ühisvara ning varal lasuvad kohustused jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti, mistõttu oleneb vara jagamine suuresti poolte kokkuleppest.
Laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. See tähendab seda, et emal on kohustus maksta elatist lapsele, kes elab isaga ning isal on kohustus maksta elatist lastele, kes elavad emaga. Elatisenõuet ei ole võimalik tasaarvestada – vanemal on endiselt kohustus last ülal pidada ning kindlustada, et lapse igapäevased vajadused oleksid täidetud. Pooled võivad küll kokku leppida omavahel, et naine ei nõua elatist või nõuab seda väiksemas ulatuses ning ei tasu vastavalt pangalaenu, kuid selline kokkulepe ei välista kohtule elatisnõude esitamist. Seetõttu peaksid pooled eraldi kokku leppima nii ühisvara (sh kohustuste) jagamises kui ka lastele makstava elatise suuruses.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui laste isa ei maksa enam vabatahtlikult lastele elatist?01.12.2015
Tere! Mul on oma endise elukaaslasega kaks last (2a ja 4a). Elame lahus, lapsed on 99% ajast minuga. Mina toidan, riietan, maksan lasteaiatasusid jne jne. Lapse isa kohtub lastega võib-olla korra ühe kalendrikuu jooksul. Alates aprillist on ta maksnud kahe lapse peale elatist 200€ meie suusõnalise kokkuleppe alusel. Tema pakkumine oli see 200 või mitte midagi ja mul ei olnud tol hetkel ka vastuväiteid. See kuu aga pole ta seda summat kandnud ja ma ei saa temaga ka kontakti, et uurida, milles asi, et kas lihtsalt enam ei maksa või mingid muud põhjused. Kui ma sooviks nüüd selle elatise maksmise ametlikuks teha, kuna tuleb välja, et laste isa ausõna peale siiski ei saa kindel olla, kas mul üldse on õigust seda teha? Kas ei teki küsimust, et mida ma nii kaua ootasin? Ja kui siiski on võimalik ametlikult elatist nõuda, siis kas isa poolt makstava elatisraha summa tuleks 2x195€? Kui palju minule see protsess maksma läheb?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isa vabatahtlikult elatist ei maksa, on igal juhul põhjendatud pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Kui Te maksekäsu kiiremenetluse avalduse/hagiavalduse koostamisel spetsialisti abi kasuta, ei ole Teil ka menetluskulusid (riigilõivu elatise nõudmisel tasuda ei tule).
Elatise suurus oleneb laste vajadustest, kuid ei tohiks olla väiksem kui pool kehtivat alampalka – kuivõrd 2015. aastal on alampalga suuruseks 390 eurot, ei tohiks igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot. Kui nõuate elatist miinimumist suuremas ulatuses, tuleb laste kulutusi dokumentaalselt tõendada, kuid miinimummääras elatist nõudes seda tegema ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab loobuda lapse isadusest, kui lapsest on sirgunud 23-aastane inimene, vist ei saagi enam?01.12.2015
Kui lapse isa ei ole 23 aasta jooksul sisuliselt väga palju aega lapse kasvatamisele pühendanud, kas siis on üldse mingit võimalust isadusest loobuda. Laps on täiskasvanud. Ilmselt enam variante pole? Või on?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isadusest loobuda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand