Perekonnaõigus


Küsimus: Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks korter saab jagatud?02.12.2015

Viis aastat tagasi ostsid noored abikaasad korteri. Kaaslaenajaks jäi mehe ema sest naisel puudus panga arvates rahaline võimekus. Nüüdseks on abielu lahutatud kuid korter jäi lahutusega jagamata. Lahutusega läksid jagamisele ka lapsed (kaks last jäi naisele, üks mehele) ja hetkel on olukord kus mees tasub üksinda pangalaenu ja naine nõuab lisaks veel ka alimente olles samal ajal korteri kaasomanik. See tähendab, et tal on ju kõik õigused korterile (ka siis kui laen kunagi tasutud saab) kaasa arvatud sinna üüriline võtta?
Kas mehel on õigus endiselt naiselt välja nõuda pool laenumaksest kuniks naine korteris loobub. Või siis pakkuda kompromissi, et naine loobub kasvõi osaliselt alimentide nõudest. Praegu on kõik kohustused mehel ja naisel on ainult õigused.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Grete Kirsimaa
loe lisaks
Tere!

Kui abikaasad ei leppinud abielu ajal kokku abieluvararežiimis, kohaldatakse nende varasuhtele ühisvara sätteid. Ühisvara korral on abikaasadel nii ühine vara kui ka ühised kohustused. See tähendab seda, et pangalaenu tasumise kohustus on võrdselt mõlemal abikaasal, vaatamata sellele, et laenu on võtnud vaid üks abikaasadest ning korter on endiste abikaasade ühises omandis. Seetõttu on ka naisel kohustus tasuda laenu. Vara jagamise puhul kehtib printsiip, et ühisvara ning varal lasuvad kohustused jagatakse poolte vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti, mistõttu oleneb vara jagamine suuresti poolte kokkuleppest.

Laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal. See tähendab seda, et emal on kohustus maksta elatist lapsele, kes elab isaga ning isal on kohustus maksta elatist lastele, kes elavad emaga. Elatisenõuet ei ole võimalik tasaarvestada – vanemal on endiselt kohustus last ülal pidada ning kindlustada, et lapse igapäevased vajadused oleksid täidetud. Pooled võivad küll kokku leppida omavahel, et naine ei nõua elatist või nõuab seda väiksemas ulatuses ning ei tasu vastavalt pangalaenu, kuid selline kokkulepe ei välista kohtule elatisnõude esitamist. Seetõttu peaksid pooled eraldi kokku leppima nii ühisvara (sh kohustuste) jagamises kui ka lastele makstava elatise suuruses.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee