Perekonnaõigus

Mõlemad vanemad on jämedalt rikkunud oma kohustust ühise lapse ülalpidamise kohta. Pole teada, et oleks elatist makstud, hooldajapaberid määrati isapoolsele vanemale (lapsele vanaema).
Küsimus. 1. Kui mingil põhjusel otsustab üks vanematest sisse nõuda "elatist" (või teeb seda riik), siis millised dokumendid tõendaksid/lükkaksid ümber väidet, et on jämedalt rikutud lapse suhtes ülalpidamiskohustust (kohtus)?
Taustast lühidalt: sissekirjutus on kõigil erinev mingil perioodil. Laps vanaemaga ühes, isa teises ja ema kolmandas vallas (kuigi riigi ees veel abielus, kuid elavad oma elu ega suhtle omavahel).
Hooldaja paberid kadunud, kust saaks duplikaati/ärakirja(küsimus 2)?

Tütar ootab oma esiklast ja isaduse tuvastamiseks sai ka tehtud isadustest. Nüüd aga mure selline, et isa ei soovi midagi selle lapsega ja ka minu tütrega pistmist teha ja ta ka ei ole nõus oma nime sünnitunnistusele kandma. Kas meil on võimalik seda teha selle isadustesti alusel, mida kohtuekspertiis tegi? Me sooviks ikkagi temalt rahalist abi saada.
Ning kas on võimalik ka temalt kuidagi enne lapse sündi mingit rahalist toestust nõuda, kuna laps vajab ka asju?

Tere
Olen üksikema, kasvatan 2 last aga mis ma peaksin tegema, et isa hakkas lastele maksma? Lapsed on minu nimel ja isa ei taha tunnistada neid aga sooviks, et ta hakkaks maksma.

Tere,
2009.a sai sõlmitud notariaalne kokkulepe lapse emaga elatise suhtes. Notariaalakti sai kirja summaks 3000.- krooni (191,... eurot). Notariaalaktis on sees punkt, et elatise suurus ei tohiks olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimupalka, kuid ei ole kirjas, et elatise suurus muutub vastavalt miinimupalgale. Siit ka minu küsimus, kuna on määratud kindel summa, siis kas tuleb maksta Vabariigi Valitsuse miinimumpalgast pool või ikkagi allkirjastatud akti järgi?
Ette tänades!

Soov osta korteri, mille sissemaks 10 % laekub lahusvarana müüdud korteri arvelt. Ülejäänud on pangalaen. Kas saan osta teise korteri lahusvarasse? Abikaasa finantseerimine puudub.

Kas isa, kelle isadus on DNA testiga tuvastatud, saab lasta kanda oma nime isana lapse sünnitunnistusele ka digitaalsel teel? Või saab isa nõusoleku korral, lähtudes dna-testist ja isa nõusolekust teha seda ka ema?
Lapse ema väidab, et kuskil avaldusel on olemas koht, kus isa saab märkida, et annab hooldusõigused emale, isa oleks sellega nõus. Küsimus on ainult selles, et kas vastab selline asi tõele, sest ise pole sellekohast infot leidnud?

Tere. Minult mõisteti kohtuotsusega välja elatis lapsele 2002a. Tasusin seda korrektselt kuni tekkis paus ajavahemikul 2004-2006 (kokku 18 kuud). Peale seda tasusin elatist edasi korrektselt kuni tänase päevani, mil elatise maksmise kohustus hakkab varsti lõppema. Selle ajavahemiku kohta, mil elatist ei maksnud, pole eksnaine siiani probleeme teinud, kuna teadis põhjust (olin nimelt kinnipidamiskohas). Nüüd aga sain kohtutäiturilt kirja, kus selgus, et eksnaine on ikkagi avalduse teinud, et soovib tolle ajavahemiku kohta elatist tagantjärgi.
Nüüd soovingi teada, et kuna möödas on 11a, siis kas mul on kohustus seda tagantjärgi maksta? Kas ei ole mitte tegemist aegunud nõudega - vahepealsed aastad ta ju küsinud midagi pole.

Tere,
mina ei ole siiani oma kogemuse põhjal aru saanud, mis on siis nüüd täpselt lastekaitsespetsialistide õigused ja kohustused.
Näitena võin tuua sellise olukorra: Kohtus on pandud paika hooldusõigus (ühine, v.a see, et elu- ja viibimiskoha otsustusõigus on antud minu poolt vabatahtlikult emale, et last suurest kohtuvõitlusest natukenegi säästa) ja suhtluskord. Lapse ema on suhtluskorra punktidest rikkunud peaaegu kõiki. Lisaks tegutseb ema pidevalt lapse huvisid mitte arvestades, viies last alates 1. eluaastast kuni praeguseni (hetkel 4.a) mõlemast vanemast nädalateks eemale vanavanemate juurde (siinkohal kasutades ära seda, et temal on elu- ja viibimiskoha otsustusõigus), valetades arstidele ning seeläbi manustab lapsele ebavajalikke ravimeid jne. Olen oma muredega pöördunud lastekaitsespetsialisti poole palju kordi. Spetsialist soovitab mul vaid minna kohtusse ja mingit muud abi ma ei saa. Kõigele lisaks saan ma rohkelt süüdistusi, kuidas ma olen emotsionaalne jne. Loomulikult olen ma emotsionaalne kui mul ei võimaldata lapsega olla, suhelda jne. Iga oma last armastav lapsevanem oleks.
Kas tõesti ei ole olukorras, kus üks lapsevanem rikub kohtumäärust, lastekaitsel mingeid kohustusi? Kas lastekaitsel üldse on mingeid õigusi? Mina olen oma kogemuse põhjal jõudnud järelduseni, et lastekaitsespetsialiste ei ole üldse vaja, kuna nende poolt ei ole mingi toetust ega abi oodata.
Tõesti, võiksin pöörduda ka kohtusse, aga eelmise koleda kohtuprotsessi järeldusena võin öelda, et ilma juristita ma sellega hakkama ei saaks. Aga kui vajalik finants puudub? Lastekaitse ka ei aita. Siis olengi niisama ja kannatan ning lepin olukorraga? Ei, ma ei taha nii!

Ette tänades!

Olen 19-aastane ja käin veel koolis. Mul on ainult ema, kes ei ole ka bioloogiline, kuid tal on vanemlik õigus. Nüüd keeldub ta mind toetamast ja nõuab väljakolimist. Lugesin, et ülalpidamiskohustus peaks mul olema kuni 21-aastaseks saamiseni. Kas mul oleks õigust saada elatisraha? Olen tema ainus laps. Ma ei käi kooli kõrvalt tööl ka, seega pole mul enam millestki elada.

Abielu sõlmiti 1975.a ja lahutati 2012.a. Maja osteti 1991.a koos 1/3 pärandiosaga. Hiljem sai abikaasa kinkelepinguga veel 1/3 majast. Abikaasa läks Tallinnasse tööle 1997.a.ja jäigi sinna elama. Suhtlesime harva aga maa erastasime koos tema poolt tehtud volituse alusel minule 1999a . Kuna abikaasal ei olnud piisavalt EVP-si siis osa EVP-dest läks minu arvelt.
Riigilõivud tasusin mina ja ka maamaksud.
Tänan