Perekonnaõigus
Küsimus: Kui alaealine laps elab koos oma vanaemaga, kas laps on sellisel juhul vanaema ülalpeetav?21.10.2015
Kui alaealine laps elab koos oma vanaemaga, kas laps on sellisel juhul vanaema ülalpeetav? Kui jah, siis millised dokumendid tuleks vormistada, et see kinnitada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealise lapse ülalpidamiseks on eeskätt kohustatud tema vanemad. Kui lapse vanemalt/vanematelt ei ole võimalik ülalpidamist saada, on lapse ülalpidamiseks kohustatud teise astme ülenejad sugulased ehk lapse vanavanemad.
Kui ülalpidamist annabki vanavanem, võib öelda küll, et laps on vanavanema ülalpeetav. Siiski ei annaks ma Teile ammendavat vastust, sest kahjuks ei selgu Teie kirjeldusest, millisel põhjusel/mille tarbeks on vaja tuvastada, et laps on vanavanema ülalpeetav.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, et isalt elamiseks raha saada, ta ei toeta mind rahaliselt?21.10.2015
Tere, olen 16-aastane, hooldusõigus on antud isale, ei ela enam isaga koos ja ta ei toeta mind rahaliselt, mida pean tegema, et isalt elamiseks raha saada ja kui suur see summa peaks olema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuna olete veel alaealine, tuleb Teil elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda oma seadusliku esindaja vahendusel. Teie seaduslikuks esindajaks on Teie vanemad. Kui isa Teie suhtes ülalpidamiskohustust ei täida, tuleks Teil hagiga kohtusse pöörduda oma ema vahendusel.
Igakuine elatis alaealise lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – sellel aastal on alampalk 390 eurot, seega ei tohiks igakuine elatisraha olla väiksem kui 195 eurot. Kui Teie vajadused on suuremad kui 390 eurot kuus, on Teil võimalik nõuda elatist oma vajaduste suurusest poole ulatuses (teise poole peaks kandma Teie ema). Sellisel juhul tuleb oma vajadusi dokumentaalselt tšekkide, arvete ja maksekorraldustega tõendada (miinimumelatist nõudes seda teha pole vaja).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isa ei maksa elatisraha ja ka kohtutäitur ei suuda korraldada olukorras, kus isa käib ametlikult tööl ja saab palka?19.10.2015
Tere,
Palun öelge, kui on kohtutäituri poolt isale peale pandud kohustus maksta miinimum elatisraha 195.- eurot ja seda raha ei tule üldse mittemidagi või tuleb mingi 50.- eurot ainult kuus, siis mida peaks veel ette võtma? Olen teatanud korduvalt kohtutäiturile ja tema saatnud teate edasi mehele ja tema töökohta. Küsimus on ka veel selles, et kui inimene käib regulaarselt tööl, kas siis ei peaks ikkagi iga kuu mingi raha laekuma mulle? Paljudel kordadel ei saa üldse mitte sentigi kuna mees väidab tööl raamatupidajale, et tal läks midagi kodus rikki ja see kuu ta maksta ei saa. Kas raamatupidajal on õigus otsustada, millal kanda elatisraha lapsele ja millal mitte kui mees tuleb selliste palvetega tema juurde? Mida peaks tegema veel, et midagigi hakkaks lahenema lapsele positiivselt? Võlg on juba üle 1600.- euro ja see kuu pole ma jälle saanud mitte midagi. Tahaksin väga teada kuidas on maksmisega siis kui inimene käib ametlikult tööl mitte juhutöödel?
Ette tänades,
Palun öelge, kui on kohtutäituri poolt isale peale pandud kohustus maksta miinimum elatisraha 195.- eurot ja seda raha ei tule üldse mittemidagi või tuleb mingi 50.- eurot ainult kuus, siis mida peaks veel ette võtma? Olen teatanud korduvalt kohtutäiturile ja tema saatnud teate edasi mehele ja tema töökohta. Küsimus on ka veel selles, et kui inimene käib regulaarselt tööl, kas siis ei peaks ikkagi iga kuu mingi raha laekuma mulle? Paljudel kordadel ei saa üldse mitte sentigi kuna mees väidab tööl raamatupidajale, et tal läks midagi kodus rikki ja see kuu ta maksta ei saa. Kas raamatupidajal on õigus otsustada, millal kanda elatisraha lapsele ja millal mitte kui mees tuleb selliste palvetega tema juurde? Mida peaks tegema veel, et midagigi hakkaks lahenema lapsele positiivselt? Võlg on juba üle 1600.- euro ja see kuu pole ma jälle saanud mitte midagi. Tahaksin väga teada kuidas on maksmisega siis kui inimene käib ametlikult tööl mitte juhutöödel?
Ette tänades,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kahjuks ei ole mul võimalik Teie poolt esitatud asjaolude pinnalt vastata, miks ei õnnestu kohtutäituril lapse isalt elatisraha kätte saada. Nö takistusi võib olla mitmeid – lapse isa sissetulek ei ole piisav, tal on veel ülalpeetavaid. Palun pöörduge oma küsimusega otse kohtutäituri poole, kuivõrd tal on tegelikult ainukesena ülevaade toimuvast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean pöörduma kohtusse, kui meievaheline kokkulepe lastega kooselu jagamise suhtes ei kipu kehtima?15.10.2015
Tere!
Mul on endisest kooselust eksmehega 2 last. Elame lahus juba 3 aastat. Praegu on kokku lepitud, et jagame lapsi võrdselt. Nädal temaga ja nädal minuga. Nii sai kokku lepitud, kuna alimente polnud ta nõus sentigi maksma. Kahjuks aga kokkulepe ei kehti. Pidevalt on tal töölähetused või muud üritused. Samuti soetan lastele riideid jm. 75% mina ja 25% tema. Pidevalt saadab ta mulle terroriseerivaid kirju ja sõnumeid ja ei lase eluga edasi minna. Kuidas sellisel juhul käituda? Kas oleks mõtekam kohtutee ette võtta, kuna tema puhul mõistlikku kokkulepet pole võimalik saavutada?
Mul on endisest kooselust eksmehega 2 last. Elame lahus juba 3 aastat. Praegu on kokku lepitud, et jagame lapsi võrdselt. Nädal temaga ja nädal minuga. Nii sai kokku lepitud, kuna alimente polnud ta nõus sentigi maksma. Kahjuks aga kokkulepe ei kehti. Pidevalt on tal töölähetused või muud üritused. Samuti soetan lastele riideid jm. 75% mina ja 25% tema. Pidevalt saadab ta mulle terroriseerivaid kirju ja sõnumeid ja ei lase eluga edasi minna. Kuidas sellisel juhul käituda? Kas oleks mõtekam kohtutee ette võtta, kuna tema puhul mõistlikku kokkulepet pole võimalik saavutada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, pöörduge kõigepealt elukohajärgse lastekaitsetöötaja poole, võibolla õnnestub Teil siiski kohtuväliselt spetsialisti vahendusel kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu, on võimalik pöörduda kohtusse hooldusõiguslike muudatuste tegemiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada isa nimi ja perekonnanimi lapse sünnitunnistusele?15.10.2015
Tere! Mul on 1,3 kuune poeg, kellel pole sünnitusnnistusel isa nime kantud, sest isa ei olnud nõus tulema oma nime panema sünnitunnistusele, kuid nüüd on nõus ja sooviks sünnitunnistusele tema nime panna, ja anda pojale ka isa perekonnanimi. Kuhu ma peaksin pöörduma, et see teoks teha ja kas selleks on vaja ainult lapse ema ja isa nõusolekut, et ei ole vaja teha dna-d või muud sellist? :)
Aitäh Teile!
Aitäh Teile!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse eostanud mees on nõus oma isaduse omaks võtma, peate ühiselt pöörduma perekonnaseisuasutusse. Kellegi kolmanda nõusolekut selleks vaja ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tagada, et isa peaks kinni ka kohtumäärusega võideldud õigusest lapsega kohtumisteks, kas kohtutäitur viib talle ise lapse?15.10.2015
Tere, lapse isa algatas pika kohtuprotsessi lapsega kohtumisaegade kindlaksmääramiseks. Peale määruse jõustumist ei ole isa määrusest kinni pidanud - ei võta last nagu ta nõudis ning rikub muid määruses sätestatud punkte.
Kuidas sellises olukorras tagada lapse ja emapoolse perekonna rahu. Kas ema peab tõesti laskma ise täituril vägisi lapse isa juurde viima, kui isa ei taha tegelikult last? Kas EV ei ole seadust, mis tagab kodanikule kohtumääruse täitmise?
Kuidas sellises olukorras tagada lapse ja emapoolse perekonna rahu. Kas ema peab tõesti laskma ise täituril vägisi lapse isa juurde viima, kui isa ei taha tegelikult last? Kas EV ei ole seadust, mis tagab kodanikule kohtumääruse täitmise?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa rikub suhtlemiskorda kindlaksmääravat kohtumäärust, tuleb lapse emal pöörduda lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole. Kohus selgitab lepitusmenetluse raames vanematele suhtlemiskorra korrektse täitmise olulisust ja vajadusel teeb suhtlemiskorras muudatusi. Usun, et see võib distsiplineerida lapse isa kohtumäärust täitma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida ette võttta oma kaitseks, kui mul on teisi ülalpeetavaid ja nüüd pandi veel poja lapse alimendid ka mulle peale?15.10.2015
Kohus määras mulle kui vanaemale alimendid, kuna poeg ei maksa. Mul on ülalpeetav laps ja invaliidist mees. Kui iga kuu nii palju ei teeni, kas siis minnakse mul kinnisvara kallale? Miks ei kontrollita noorte tausta, tegelikult käivad kõik tööl, teiseks võtsin laenu, et omale hambad suhu saada. Kas ma pean surmatunnini töötama, et teiste alimente maksta? Kes meiesuguseid kaitseb siis? Palju peab inimesele palka kätte jääma peale alimentide maksmist? Ma ei tea isegi seda, kas need üldse minu poja lapsed on? Mida ma pean oma kaitseks ette võtma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teil tuleb asenduskohustusena maksta oma lapselapsele elatist, on Teil õigus esitada nõue oma poja vastu, kelle eest Teie lapselapsele elatist maksate.
Kui Teie sissetulek ei ületa alampalka ja sissenõude pööramine Teie muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool alampalka. Kui lapse elatisnõude täitmiseks Teie sissetulekust arestitav summa jääb alla poole alampalga suurusest, võib kohtutäitur arestida kuni ühe kolmandiku Teie sissetulekust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu poolt lastele ostetud riided, kooliasjad ja sporditarbed saab elatisrahast maha arvestada?15.10.2015
Tere. Küsimusi on tegelikult mitu:
1) Kas ema võib oma korteri üüri ka elatisraha nõudesse kirjutada kuigi ta maksaks sama palju ka üksi elades?
2) Kas minu poolt lastele ostetud riided, kooliasjad ja sporditarbed saab elatisrahast maha arvestada?
3) Olen rahaliselt aidanud lapsi alati kui nad on palunud ja maksnud ka laste emale igakuiselt teatud summa aga kahjuks pole seda kusagil fikseeritud. Kas ema saab tagantjärele nõuda minult elatisraha ja kas lapsed on kohtus pädevad tunnistama, et olen seda kõike teinud.
1) Kas ema võib oma korteri üüri ka elatisraha nõudesse kirjutada kuigi ta maksaks sama palju ka üksi elades?
2) Kas minu poolt lastele ostetud riided, kooliasjad ja sporditarbed saab elatisrahast maha arvestada?
3) Olen rahaliselt aidanud lapsi alati kui nad on palunud ja maksnud ka laste emale igakuiselt teatud summa aga kahjuks pole seda kusagil fikseeritud. Kas ema saab tagantjärele nõuda minult elatisraha ja kas lapsed on kohtus pädevad tunnistama, et olen seda kõike teinud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise sisse arvestatakse kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sealhulgas lapse eluasemekulud. Kui laps elab koos vanemaga üüritud pinnal, on põhjendatud elatise sisse arvestada ka üürikulu, samuti kommunaalkulud.
Iseenesest on vanemal võimalik osaleda lapse ülalpidamises vahetult ehk teha lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi, muretsedes lapsele vajalikke esemeid. Siiski, kui last kasvatav vanem soovib ise kõiki lapse vajadusi katta, kuivõrd tal võib olla lapse vajadustest selgem ülevaade, peaks lahus elava vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmine toimuma elatise maksmise näol. Lahus elava vanema poolt tehtud kulutused võib elatisest maha arvata eelkõige vanemate eelneval kokkuleppel.
Elatis mõistetakse tagasiulatuvalt välja siis, kui Te ei suuda tõendada, et olete oma ülalpidamiskohustust täitnud. Tõendada saab ülalpidamiskohustuse täitmist kuludokumentide esitamisega (tšekid, maksekorraldused, arved). Kui olete elatist maksnud ainult sularahas ja lastele ostetud asjade kuludokumente säilinud ei ole, võib kohus kahjuks tagasiulatuva elatisnõude rahuldada küll.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselapselt saab nõuda teda kasvatanud esivanemate hooldamist?15.10.2015
Tere, Sünnitunnistusel kirjas olevad vanemad last ei kasvatanud. Sellega tegelesid lapse isapoolsed vanavanemad (alates umbes 2,5-aastasest peale), peaks olema ka vastav hooldusõiguslik akt, mida seni suutnud leida pole. Kas tulevikus saab riik/omavalitsus nõuda lapselt elatist (nt hooldekodu maksmist jm)? Küsimus käib mõlema vanema kohta? Ema kasvatanud 1 lapse juba täiskasvanuks (mitte alguses mainitud laps, järjekorras 2.) ning kasvatab hetkelgi kolme alaealist. Isa kasvatanud võõrad lapsed üles. Mitte kumbki pole materiaalselt panustanud ühise lapse kasvatamisse. Laps elas vanavanematega ühes külas, emast ei teatud midagi ja isa kolmandas elukohas. Lapse sünnitunnistusel märgitud vanemad on siiani seaduslikus abielus, kuigi elavad mõlemad eraldi linnades ega suhtle omavahel üldse.
Nüüd vanavanemate poolt kasvatatud laps sooviks, et vanemlikud õigused tema kohta ära lõpetataks. Ehk et tulevikus ei ole kohustust elatist vanematelt välja nõuda? Kas selline asi on üldse võimalik ja kuidas? Kuhu peaks pöörduma? Milliseid dokumente/avaldusi täitma?
Mainiksin, et üks vanavanematest on surnud ning teine hooldekodus vähese seniilsuse tõttu.
Ette tänades
Nüüd vanavanemate poolt kasvatatud laps sooviks, et vanemlikud õigused tema kohta ära lõpetataks. Ehk et tulevikus ei ole kohustust elatist vanematelt välja nõuda? Kas selline asi on üldse võimalik ja kuidas? Kuhu peaks pöörduma? Milliseid dokumente/avaldusi täitma?
Mainiksin, et üks vanavanematest on surnud ning teine hooldekodus vähese seniilsuse tõttu.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ülalpidamiseks on kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, seejuures alaneja sugulane annab ülalpidamist enne ülenejat sugulast. Seega on elusoleva vanavanema ülalpidamiseks eeskätt kohustatud tema laps/lapsed ja alles seejärel, kui lapselt/lastelt ei ole võimalik ülalpidamist saada, on vanavanema ülalpidamiseks kohustatud lapselaps.
Kohus võib lapse vabastada oma vanema/vanemate ülalpidamisest või ülalpidamiskohustust piirata muulhulgas siis, kui vanem/vanemad on kunagi jämedalt rikkunud ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Kui vanem otsustab vaatamata endapoolsele ülalpidamiskohustuse rikkumisele esitada lapse vastu elatisnõude, tuleb lapsel ülalpidamiskohustusest vabanemiseks või vähemalt selle piiramiseks tõendada, et vanem on tema suhtes ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas olen kohustatud last isaga kaasa lubama, kui tal esineb joomatsükleid ja on joobes ka autot juhtinud?13.10.2015
Tere!
Kaheaastane laps pole kunagi oma isaga koos elanud, kuid lapse isal ja emal on ühine hooldusõigus. Laps on seni isaga kohtunud ebaregulaarselt. Nüüd soetas isa endale elamise teise Eesti otsa ning soovis last kaheks ööks enda juurde viia. Olin nõus, kuid kokkulepitud ajal lapse isa ei tulnud ja temaga polnud ka võimalik kontakti saada, sest ta ei vastanud telefonile. Kaks nädalat hiljem selgus, et tal oli joomasööst. Lapse sünnist siiani (kaks aastat) on ta mulle teadaolevalt kaine püsinud, kuid muidu on ta tsüklijoodik. Omab ka kehtivat kriminaalkaristust joobes autojuhtimise eest.
Kas olen kohustatud last temaga ta uude elukohta kaasa lubama, kui ta kainena seda nõuab? Ta võib ju suvalisel ajahetkel jälle jooma hakata ning ma ei usalda teda.
Murelik ema
Kaheaastane laps pole kunagi oma isaga koos elanud, kuid lapse isal ja emal on ühine hooldusõigus. Laps on seni isaga kohtunud ebaregulaarselt. Nüüd soetas isa endale elamise teise Eesti otsa ning soovis last kaheks ööks enda juurde viia. Olin nõus, kuid kokkulepitud ajal lapse isa ei tulnud ja temaga polnud ka võimalik kontakti saada, sest ta ei vastanud telefonile. Kaks nädalat hiljem selgus, et tal oli joomasööst. Lapse sünnist siiani (kaks aastat) on ta mulle teadaolevalt kaine püsinud, kuid muidu on ta tsüklijoodik. Omab ka kehtivat kriminaalkaristust joobes autojuhtimise eest.
Kas olen kohustatud last temaga ta uude elukohta kaasa lubama, kui ta kainena seda nõuab? Ta võib ju suvalisel ajahetkel jälle jooma hakata ning ma ei usalda teda.
Murelik ema
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teil on igal juhul õigus nõuda, et lapse isa ei tarbiks alkoholi ajal, mil ta on lapsega koos. Kui lapse isa tuleb lapsega kohtuma, olles juba joobes, võite keelduda lapse üleandmisest. Samuti on põhjendatud lapse ja isa kohtumine lõetada siis, kui saate teada, et isa hakkas alkoholi tarvitama lapsega koosolemise ajal ja sellel on lapsele negatiivne mõju.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand