Perekonnaõigus
Küsimus: Kas bioloogiline isa on ikkagi kohustatud maksma elatist, kui hooldusõigus on ära võetud?13.08.2015
Kui lapse isalt on ära võetud kohtuga hooldusõigus ja laps kasvab niiöelda uue isaga, kes talle oma nime andis (uus ema mees siis abieluga), siis kas bioloogiline isa on ikkagi kohustatud maksma elatist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Jah, sünnitunnitusele kantud bioloogilisel isal tuleb elatist maksta ka siis, kui tal ei ole lapse suhtes hooldusõigust. Ülalpidamiskohustusest vabaneb isa vaid siis, kui laps lapsendatakse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju saab isalt nõuda elatist lapsele, kui isa on raske puudega ja 100% töövõimetu?13.08.2015
Isa kes elatist ei maksa on 100% töövõimetu ja raske puudega. Sissetulekuks kuus on 358 eurot, millest 53 eurot on sotsiaalabi nn. ravimite ostmiseks. Omandina on korter Tallinnas, kus ta ise ka üksinda elab. Lisaks omab ta sõiduautot, hind umbes 2000 eurot.
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus. Reeglina ei vähenda kohtud elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2015. aastal 195 eurot, kuid Pks § 102 lõige 2 annab siiski võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtu otsus elatise osas ikka kehtib, kui ema, laps ja mina kõik elame Soomes?12.08.2015
Tere,
Hetkel on kohtuotsus elatise maksmise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juba 3 aastat on nii lapse, lapse ema kui ka minu alaliseks elukohariigiks Soome. Täisealine laps ei saa Eestisse hagi sellisel juhul ju jätta isegi kui Soomes ametikoolis käib? Soomes vastavat seadust täisealisena õppimise ja elatisraha maksmise osas ei ole.
Hetkel on kohtuotsus elatise maksmise osas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Juba 3 aastat on nii lapse, lapse ema kui ka minu alaliseks elukohariigiks Soome. Täisealine laps ei saa Eestisse hagi sellisel juhul ju jätta isegi kui Soomes ametikoolis käib? Soomes vastavat seadust täisealisena õppimise ja elatisraha maksmise osas ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatisasjas toimub kohtumenetlus lapse elukohariigis – kui lapse alaline elukoht on Soomes, tuleb kohtusse pöörduda Soomes ja kohalduvad ka Soome seadused.
Enne Soome elama asumist Eestis tehtud kohtuotsus kehtib ka Soomes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui laps ei soovi isaga kohtuda, kuid isa hakkab kohtu kaudu sundmeetmeid rakendama?10.08.2015
Tere. Minu laps on 10-aastane. Lapse isaga me pole kunagi koos elanud, laps nägi teda pühapäeviti paar tundi (mitte iga pühapäev). Laps kunagi ei tahtnud temaga minna, kuna isa solvas teda ja üldse ei arvestanud lapse soove. Viimased 4 nädalat pole laps käinud isaga, kuna ei tahtnud. Nüüd isa pöördus lastekaitsespetsialisti poole. Käisime lapsega seal, peale vestlust spetsialist ütles, et laps on juba suur ja siin on näha, et ta ei soovi isaga kohtuda, sundkorras ka ei saa. Ütlesid, et nad võivad soovitada isale pöörduda kohtusse. Tuleb see, et suundkorras laps peab isaga kohtuma. Isa soov ka oli, et 1 kord kuus laps peab jääma temaga ööseks. Peale seda laps terve õhtu nuttis, rääkis, et ei lähe kuskile issiga, eriti tema juures magama. Mis ma nüüd pean tegema? Kas lapsel on mingid õigused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse isa pöördub suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtusse, on ka Teil õigus esitada omapoolne nägemus isa ja lapse suhtlemise kohta. Kui lapsel ja isal ei ole (veel) lähedaseid suhteid ja kohtumisi on olnud vähe, on ilmselt põhjendatud, et esialgu toimuvad kohtumised vaid päevasel ajal ja alles siis, kui laps on isaga juba harjunud, veedab laps isa juures öö(d).
Kohus arvestab suhtlemiskorra kindlaksmääramisel peaasjalikult lapse huve ja tõenäoliselt ei ole antud olukorras lapse huvidega kooskõlas alustada koheselt ööbimistega kohtumisi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis avaldus tuleb kohtule teha, et hooldusõigust muuta ja elatisraha suhet ka?10.08.2015
Peale lahutust määras kohus noorema poja ainuhoolduse isale ja vanema poja suhtes jäi ühishooldus (vanem poiss hetkel 17a, jäi elama isa korterisse, tingimusel, et hinded on korras ja mingeid probleeme ei ole). Samuti määras kohus elatise emalt nooremale pojale 100 eurot ja vanema poja suhtes jäi vaba voli ehk südametunnistuse järgi. Hetkel on vanema poja hinded negatiivsed ja tekkinud alkoholiprobleem. Tahan nüüd, et vanem poeg läheb ühe oma vanemate juurde elama (tema eelistaks nüüd ema, sest mina- isa elan välisriigis). Sellega seoses oleks vaja muuta ka elatisnõuet, sest kui kumbki vanem kasvatab üht last pole mõistlik maksta elatist.
Küsimus ongi mis avalduse ma pean kohtule esitama antud muutuste tegemiseks?
Küsimus ongi mis avalduse ma pean kohtule esitama antud muutuste tegemiseks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui soovite, et laps asuks Teiega elama, kuid ema sellega nõus ei ole, tuleks pöörduda kohtusse lapse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks. Kuna laps on juba 17-aastane, on tema arvamus seejuures olulise tähtsusega.
Elatise vähendamiseks on alust siis, kui poeg asub Teie juurde elama ja Teie teete otseselt kulutusi tema ülalpidamiseks. Seega soovitan Teil kõigepealt pöörduda kohtusse hooldusõiguasjas ja seejärel, olenevalt kohtumenetluse tulemusest, alustada kohtumenetlust elatise vähendamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saan laste elukohaks uuesti Eesti, sest nad on hetkel sisse kirjutatud Soomes?07.08.2015
Meie peres kasvab 2 last, poja sai hiljuti 5 tütar on 7 ja peaks sügisel kooli minema. Meil on Eestis korralik kodu ja oleme materjaalselt kindlustatud. Peres on aastaid sissetuleku eest hoolt kandud isa ja nii on meie emal olnud võimalus laste sünnist alates olla kodune. Suurema osa ajast oleme veetnud Eestis aga kuna isa töö iseloom on mõned aastad olnud selline, et päris palju ajast on tulnud viibida ka Soomes, siis paaril aastal on isa üürinud ka Soome korteri, et saaks igapäevaselt koos lastega ärgata ja uinuda. Nii oleme paaril aastal Soomes "talvitunud". Probleem, millest on praeguseks hetkeks saanud "õudusunenägu", sai alguse eelmisel aastal, siis kui meie emme otsustas, et tahaks ka jälle tööle minna. Probleemiks ei ole saanud mitte emme soov töötada vaid laste vanaema - ämma tugev sekkumine meie pere ellu. Vanaema töötab samuti Soomes ja "ajas" minu naisele välja eelmisel aastal suvetöö koristajana enda töökohas. See sobis meile. Mõne aja pärast tuli ämm minu juurde jutuga, et Soomes antakse lastega peredele linnalt kiirelt ja odava üüriga korter ja riik hakkab lastele maksma ka head toetusraha. Selleks tuli mul ainult kirjutada alla mõnedele paberitele ja lubada lapsed Soome tema juurde sisse kirjutada. Kuna olin niikuinii varasematel aastatel kallilt kortereid Soomes üürinud, et pere saaks igapäevaselt koos olla ja lastel oli sel hetkel kooliminekuni veel aega, siis loomulikult ei saanud mul sellise "heateo" vastu midagi olla. Tekkis olukord, kus minu naine oli nüüd igapäevaselt Soomes tööl ja kuna minu soov on kogu aeg olnud, et pere saaks igapäevaselt koos olla, siis tulin ise palgatöölt ära, sest lapsi ei olnud sel hetkel Soomes kuhugi jätta, otsustasin lapsehoidjast loobuda ja olin rõõmus, et saan nüüd üle pika pika aja ka ise igapäevaselt lastega koos mängida. Pere toitmise kohustus jäi ikka minu peale ja sain seda ka võimaldada, sest ettevõtjana jätkasin tööd nüüd õhtuti kui naine töölt koju tuli. Tagantjärgi tarkusena olen aru saanud, et olin ikka parajalt sinisilmne, sest tegelikult oli juba sel hetkel kui mulle tuldi ilusa jutuga tegema ettepanekut laste sissekirjutamisest ämma Soome aadressile „meie kallis vanaema“ otsustanud, et minu naine ja lapsed peaksidki Soome elama asuma, riiki, kus ka tema asub ja kus teda ootab ees "helge pensionipõlv". See kõlab uskumatuna, aga peagi sai ka minu naisest "noor pensionär" ja ta hakkas rääkima kui pettund ta ikka Eesti riigis on! Kuna ämm on kogu aeg teadnud, et mina pean ennast eestlaseks ja olen kogu aeg soovinud, et pere elaks Eestis, et lapsed saaksid Eestis korraliku hariduse jne., on ta vahepeal kui olen suve lastega Eestis veetnud minu naisele teinud nii korralikku "ajuloputust" et ma ei tunne enda naist enam ära, naine kellega olen aastaid koos elanud, räägib täna endast kui Soomes elavast üksikvanemast, rääkimata igasugu ähvardustest, kui ma ei ole nõus enda lapsi Soome jätma.
Täna kui minu tütrekesel on Eestis olemas koolikoht kuhu sügisel minna ja olen andnud ka sisse avalduse laste elukoha muutmiseks tagasi Eesti, ning loomulikult oleksin äärmiselt rõõmus kui ka naine võtaks taas "mõistuse pähe" ja tuleks koju ei ole naine enam nõus laste elukohta Eestisse kirjutama. Kogu see olukord tekitab palju küsimusi, aga kõige olulisem minu jaoks on: kas mul on üldse mingi võimalus, et saaksin ikkagi oma lapsed panna Eestis kooli ja et nad jääksid eestlasteks! Kuhu ja kelle poole ma selleks pöörduma pean ning mida antud olukorras teha saaks? Kuna olen lastega terve suvi Eestis olnud ja mul on tõsine hirm tuginedes erinevatele mulle tehtud ähvardustele, et kui naine viib taas lapsed Soome, siis ei lasta neid sealt enam kunagi minu juurde tagasi. See hirm on tõsiselt põhjendatud asjaoluga, et korra kui lapsed olid Soomes, ei antud mulle laste ID-kaarte ja ma ei saanud neid enda juurde Eestisse enam kaasa võtta. Kas minust saab "kurjategija" kui antud olukorras ei luba ma nüüd ise enda lapsi Eestist ära viia, kuigi nende elukoht on hetkel paberite järgi Soomes?
Täna kui minu tütrekesel on Eestis olemas koolikoht kuhu sügisel minna ja olen andnud ka sisse avalduse laste elukoha muutmiseks tagasi Eesti, ning loomulikult oleksin äärmiselt rõõmus kui ka naine võtaks taas "mõistuse pähe" ja tuleks koju ei ole naine enam nõus laste elukohta Eestisse kirjutama. Kogu see olukord tekitab palju küsimusi, aga kõige olulisem minu jaoks on: kas mul on üldse mingi võimalus, et saaksin ikkagi oma lapsed panna Eestis kooli ja et nad jääksid eestlasteks! Kuhu ja kelle poole ma selleks pöörduma pean ning mida antud olukorras teha saaks? Kuna olen lastega terve suvi Eestis olnud ja mul on tõsine hirm tuginedes erinevatele mulle tehtud ähvardustele, et kui naine viib taas lapsed Soome, siis ei lasta neid sealt enam kunagi minu juurde tagasi. See hirm on tõsiselt põhjendatud asjaoluga, et korra kui lapsed olid Soomes, ei antud mulle laste ID-kaarte ja ma ei saanud neid enda juurde Eestisse enam kaasa võtta. Kas minust saab "kurjategija" kui antud olukorras ei luba ma nüüd ise enda lapsi Eestist ära viia, kuigi nende elukoht on hetkel paberite järgi Soomes?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanemad ei jõua laste elukoha küsimuses omavahel kokkuleppele, tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole. Kõigepealt peaksite siiski pöörduma lastekaitsetöötaja poole, võibolla õnnestub olukord lahendada kohtuväliselt, lastekaitsetöötaja vahendusel.
Teie kirjeldusest jääb mulle mulje, et laste faktiline elukoht on siiski Soomes – kui see nii on, on lastega Eestisse elama asumine õiguslikult korrektne vaid siis, kui laste ema annab selleks nõusoleku. Kui ema seda ei tee, kuid peate Eestisse elama asumist laste huvidele vastavaks, peaksite toimima vastavalt eeltoodule.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas arvestada elatisraha summat, kui on majalaen ja muid kohustusi, kas need lähevad ka arvesse?07.08.2015
Soovin teada kuidas arvestatakse elatisrahade arvestamist. Olukord on selline, et mees ei panusta ei kodule ega lastele, plaanin lahutada ja nõuda lastele elatisraha. Mul on kolm last, neis 2 noorimat on just praeguse abikaasaga. Minu sissetulek on 850 ja mees teenib ligi 3000 (töötab Soomes). Kõik arved ja maksekohustused on minu nimel - majalaen, ehituspoodide järelmaksud, valveseadmete järelmaksud, kõik kommunaalmaksud - elekter, internet, tv, lisaks lastega seotud kulud - lasteaia kohatasu ja söögiraha ning 1 laps käib ka eralapsehoidja juures (mis pole sugugi odav). Isegi koos elades ei tahtnud ta panustada kodu ega lastesse, tihti olin olukorras, kus pidin võtma kiirlaenu, et hakkama saada, lisaks toetab minu oma ema mind rahaliselt ning toob lastele enamus riided ja jalanõud. Kõik kiirlaenud ja ka ema toetused on teostatud panga kaudu nii, et see on kõik tõestatav, kõik arved ja maksed on samuti näha minu panga väljavõtetest. Kuid nüüd soovingi teada, et millise valemi järgi peaksin arvestama elatusnõuet teostades ja millised kulud lähevad arvesse. Kas maja ülesehituseks võetud ehituspoodide järelmaksud ja maja turvavalveseadmete järelmaksud lähevad arvesse elatisnõudes. Olen lugenud siin lehel leidunud küsimusi-vastuseid, kuid on jäänud arusaamatuks, kui näiteks minu pangalaen on 124 eurot, siis olen välja lugenud, et see tuleb jagada majas elavate isikute vahel, st 4-ga, teeb 31 eurot ühele ning ühiseid lapsi on 2. Kas see tähendab, et mehe kanda jääb 62 eurot või tuleb see veelkord pooleks jagada kuna mõlemad vanemad vastutavad laste heaolu eest võrdselt. Kui soovin esitada hagi kohtusse, siis peaksin ju selgitama oma (suurem kui miinimum) nõuet ja kuna seniajani on riideid lastele ostnud minu ema, siis ma ei saa ju tahta, et minu ema seda edaspidigi oma kuludega teeks. Kuidas siis märkida kohtunõudes lastele vajalikud riiete ja jalanõude kulu või kuidas näidata, et lapsehoidjale on kulunud 330 eurot, kui olen selle sularahas maksnud. Lapsehoidja on eraisik ning ei soovi deklareerida seda sissetulekuna, kuna see on tema pensioni lisa. Ja kuna maja katus laseb läbi on vajalik selle uuendamine või siis parandamine ning kuna ka see on minu väikese sissetuleku juures väga kulukas peaksin ka sellele taotlema järelmaksu, kas saan ka selle kulu asetada elatisnõudesse. Loodan et suudate sellest segasummasuvilast midagi aru saada ja mulle nõu anda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Elatise suuruse leidmiseks arvutatakse kokku kõik lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ühe kuu jooksul ja jagatakse (reeglina) pooleks, leidmaks lahus elava vanema poolt makstava elatise konkreetne suurus.
Elatise suuruse väljaarvutamiseks tuleb arvesse võtta kõiki laste ülalpidamiseks tehtud vajalikke ja põhjendatud kulutusi, nagu näiteks eluasemekulud, kulu söögile-joogile, riietele-jalanõudele, lasteaiale-koolile, meelelahutusele, huvialadele jne. Laste vajaduste kohta tuleb kohtule koostada kulude kalkulatsioon ja võimalusel esitada kõikide kuluartiklite kohta tõendid (arved, maksekorraldused, tšekid). On arusaadav, et kõiki tehtud kulutusi dokumentaalselt võimalik tõendada ei ole, sellisel juhul peaks andma kuluartikli kohta põhjaliku selgituse selle vajalikkuse kohta.
Olukorras, mil vanemate varanduslik olukord on väga erinev, võib olla põhjendatud vanemate vahel ülalpidamiskohustuse jaotamine ebavõrdsetes osades. Antud juhul võiks olla põhjendatud jätta laste isa kanda suurem osa laste ülalpidamiskuludest, kuivõrd tema sissetulek on Teie omast märkimisväärselt suurem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seadus näeb ette kompensatsiooni lahutuse järgselt lahkuvale abikaasale kodulaenu osa eest, mis sai tasutud abielu ajal?06.08.2015
Abielulahutus ja varaühisuse lõpetamine kahjuks algamas. Küsimus tasutud eluasemelaenu kohta: kas seaduse või kohtute praktika järgi näeb ette kompensatsiooni lahkuvale osapoolele kodulaenu selle osa eest, mis sai tasutud abielu (5a) ajal juhul kui laenuga kodu sai ostetud enne abiellumist? (Maksed olen ainult ise tasunud ja suurem osa laenust tasumata. Teine osapool oli neli aastat sellest alla kolme aastase lapse hoolduspuhkusel).
Tänan vastuse eest!
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse § 27 lõike 3 kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka. Kui Teie olete teinud kulutusi abikaasa lahusvaraks olevale kinnisvarale, on põhjendatud arvestada need kulutused ühisvara hulka – lahutuse korral on abikaasal õigus poolele ühisvarast.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kust ma peaksin alustama, et määrata kindlad isa lapsega kohtumise ajad ja tõsta alimentide suurust?06.08.2015
Tere!
Minul tekkisid mõned küsimused seoses lapse hooldusõiguse taotlemisega. Lapse isaga olema lahus juba aastaid, laps on kohe kohe 8-aastane. Kahjuks ei ole mul võimalik lapse isaga rahumeelselt asju ajada ja seoses sellega tahaksin määrata kindlad ajad lapsel isaga kohtumiseks. Kuna laps läheb nüüd ka kooli, oleks mul soov ka alimentide suurust tõsta. Lapse isale on määratud alimendid ja praegu maksab ta 150 eurot kuus. Vabatahtlikult ei ole ta nõus rohkem maksma. Kust ma peaksin üldse seda teed alustama, et määrata kindlad kohtumisajad ja tõsta alimentide suurust? Kõige enam soovin, et saaks ametlikult kirja pandud, millal lapse isa võib last külastada ja teda enda juurde võtta.
Kuna lapse isa töötab Soomes, on tal soov laps Soome mõneks ajaks viia. Mina sellega nõus pole kunagi olnud, kuid lapse isa sõnul ei saa ma ka mitte kuidagi takistada. Kas vastab see tõele?
Ette tänades!
Minul tekkisid mõned küsimused seoses lapse hooldusõiguse taotlemisega. Lapse isaga olema lahus juba aastaid, laps on kohe kohe 8-aastane. Kahjuks ei ole mul võimalik lapse isaga rahumeelselt asju ajada ja seoses sellega tahaksin määrata kindlad ajad lapsel isaga kohtumiseks. Kuna laps läheb nüüd ka kooli, oleks mul soov ka alimentide suurust tõsta. Lapse isale on määratud alimendid ja praegu maksab ta 150 eurot kuus. Vabatahtlikult ei ole ta nõus rohkem maksma. Kust ma peaksin üldse seda teed alustama, et määrata kindlad kohtumisajad ja tõsta alimentide suurust? Kõige enam soovin, et saaks ametlikult kirja pandud, millal lapse isa võib last külastada ja teda enda juurde võtta.
Kuna lapse isa töötab Soomes, on tal soov laps Soome mõneks ajaks viia. Mina sellega nõus pole kunagi olnud, kuid lapse isa sõnul ei saa ma ka mitte kuidagi takistada. Kas vastab see tõele?
Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Peaksite kohtusse pöörduma elatise suurendamise ja suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes – kuigi esimest nõuet menetletakse hagimenetluses ja teist hagita menetluses, on võimalik nende arutamine üheaegselt hagimenetluses. Kohtumenetluse alustamiseks tuleb kohtule esitada hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 10 eurot suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudelt (elatise nõue on riigilõivuvaba).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas toitja kaotanud alaealine laps saab toitjakaotuspensioni kui vanemad polnud abielus?06.08.2015
Tere!
Kas toitja kaotanud alaealine laps saab toitjakaotuspensioni kui vanemad polnud abielus?
Kas toitja kaotanud alaealine laps saab toitjakaotuspensioni kui vanemad polnud abielus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Toitjakaotuspensionile õigust omavaks perekonnaliikmeks on muuhulgas toitja alaealine laps – asjaolu, et lapse vanemad ei olnud abielus, seda õigust ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand