Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas saaks elatisraha nõudmiseks tuvastada isadust, kui selleks vajalikku 375.- eurot ei ole?25.09.2015
Minul on palju küsimusi korraga. Elu on nii pööranud, et jäin lapseootele ja lapse isaga läksime parasjagu lahku kui olin 4-ndal kuul rase. Ütleme nii, et isal olid probleemid alkohooliga ja see oli minu otsus. Laps sündis ning panin ta oma nimele, kuna lapse isa ei aidanud üldse rahaliselt terve raseduse vältel. Nüüd laps 2-aastane ja mul tekkis küsimus, et võiksin ju nõuda temalt alimente.
Selleks vaja määrata isadust, 375€ see maksab, aga kui ei ole seda raha. Mida siis teha? Ja kui seda määrata, kuidas siis jääb sellega, et 2 aastat ei ole ta meid aidanud ka. Laps kasvab, vajadused seoses sellega ka kasvavad, mõtlesin rahulikult läbi, miks ma üksi pean pead vaevama, kust raha saada.
Tänan ette!
Selleks vaja määrata isadust, 375€ see maksab, aga kui ei ole seda raha. Mida siis teha? Ja kui seda määrata, kuidas siis jääb sellega, et 2 aastat ei ole ta meid aidanud ka. Laps kasvab, vajadused seoses sellega ka kasvavad, mõtlesin rahulikult läbi, miks ma üksi pean pead vaevama, kust raha saada.
Tänan ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nõuate põlvnemise tuvastamist koos elatise väljamõistmise hagiga, ei tule sellelt riigilõivu tasuda. Kui taotlete ainult põlvnemise tuvastamist, tuleb hagi menetlusse võtmiseks tasuda riigilõivu 40 eurot.
Teil on võimalik taotleda riigipoolselt menetlusabi, vabastamaks Teid riigilõivu tasumisest ja ka DNA analüüsi läbiviimisega seotud kuludest. Samuti on võimalik taotleda riigipoolset õigusabi – kui Teie avaldus rahuldatakse, koostab riigi õigusabi korras Teile määratud esindaja vajalikud kohtudokumendid ja esindab Teid kohtuistungil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused on mul isana, et lapsele saaks minu perenimi?24.09.2015
Tere!
Oleme elukaaslasega koos olnud lühikest aega. Abielus pole ning soov abielluda puudub. Praegusel hetkel elame minule kuuluvas 3-toalises korteris. Mõne kuu pärast sünnib meie ühine laps. Ema on kindlalt otsustanud panna lapsele oma perenime ja mina jälle soovin anda lapsele oma nime ning igati valmis oma last kasvatama ja toetama. Ema on enda kindla soovi ja tahte öelnud, et lapsele tuleb tema ehk siis ema perenimi, mina sellega nõus ei ole ja ütlesin, et läheme koos lapsele nime panema, mille peale elukaaslane ähvardas, et läheb paneb lapsele üksi nime ära ilma minu teadmata ehk siis salaja. Tean, et kui läheme koos nime panema ja ühisele kokkuleppele ei jõu (milles olen 100% kindel), siis otsustab lapse perenime üle eestkosteasutus ehk KOV. Minu küsimus on, et kui nime otsustab eestkosteasutus, siis mis kriteeriumite aluse seda tekase ja mida võetakse arvesse? Kas siin mängib rolli ka minu majanduslik kindlustus, kindel töökoht jne et lapsele saaks minu perenimi? Mis võimalused on minul ja mida peaksin tegema?
Tänud
Oleme elukaaslasega koos olnud lühikest aega. Abielus pole ning soov abielluda puudub. Praegusel hetkel elame minule kuuluvas 3-toalises korteris. Mõne kuu pärast sünnib meie ühine laps. Ema on kindlalt otsustanud panna lapsele oma perenime ja mina jälle soovin anda lapsele oma nime ning igati valmis oma last kasvatama ja toetama. Ema on enda kindla soovi ja tahte öelnud, et lapsele tuleb tema ehk siis ema perenimi, mina sellega nõus ei ole ja ütlesin, et läheme koos lapsele nime panema, mille peale elukaaslane ähvardas, et läheb paneb lapsele üksi nime ära ilma minu teadmata ehk siis salaja. Tean, et kui läheme koos nime panema ja ühisele kokkuleppele ei jõu (milles olen 100% kindel), siis otsustab lapse perenime üle eestkosteasutus ehk KOV. Minu küsimus on, et kui nime otsustab eestkosteasutus, siis mis kriteeriumite aluse seda tekase ja mida võetakse arvesse? Kas siin mängib rolli ka minu majanduslik kindlustus, kindel töökoht jne et lapsele saaks minu perenimi? Mis võimalused on minul ja mida peaksin tegema?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tõepoolest, kui vanemad ei jõua lapse perekonnanimes kokkuleppele, otsustab selle eestkosteasutus. Iga juhtumi puhul võetakse lapse nimevalikul arvesse erinevaid asjaolusid, kuid lähtuvalt vanema majanduslikust olukorrast otsust siiski ei langetata.
Soovitan Teil täiendava info saamiseks pöörduda perekonnaseisuasutuse poole.
Kui laps on sündinud ja jagate lapse emaga lapse suhtes ühist hooldusõigust, on Teil võimalik taotleda kohtult otsustusõigust lapse perekonnanime üle otsustamise/muutmise osas. Kui kohus leiab, et Teie avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle, on Teil õigus otsustada lapse perekonnanime üle iseseisvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ema kontole lapse elatisraha maksmisel peaks selgitusse kirjutama, et tegemist elatisrahaga?24.09.2015
Tervist
Minul nimelt küsimus kõigepealt elatisraha kohta, summat ma tean ning kannan selle lapse ema kontole, kas piisab lapse nimest või tuleks ka märkida, et tegu elatisega? Soovinud ta minult mingit raha ei ole, aga tulevikus probleemide vältimiseks on vast mõistlik ja tegu on ka minu lapsega siiski.
Küsimus hooldusõiguse kohta: millised õigused mul on lapse nägemisel ja otsuste tegemisel, mis puudutavad teda (meil on ühine hooldusõigus ja lapsel isa nimi)? Kas emal on õigus keelata mul lapsega kohtuda? Laps on küll väike alles, kolm kuud vana, kui ta mind praegu ei näe, siis ei teki sidet isa ja poja vahel.
Ette tänades
Minul nimelt küsimus kõigepealt elatisraha kohta, summat ma tean ning kannan selle lapse ema kontole, kas piisab lapse nimest või tuleks ka märkida, et tegu elatisega? Soovinud ta minult mingit raha ei ole, aga tulevikus probleemide vältimiseks on vast mõistlik ja tegu on ka minu lapsega siiski.
Küsimus hooldusõiguse kohta: millised õigused mul on lapse nägemisel ja otsuste tegemisel, mis puudutavad teda (meil on ühine hooldusõigus ja lapsel isa nimi)? Kas emal on õigus keelata mul lapsega kohtuda? Laps on küll väike alles, kolm kuud vana, kui ta mind praegu ei näe, siis ei teki sidet isa ja poja vahel.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemal lasub lapse suhtes ülalpidamiskohustus, seega teete õigesti, kui kannate lapse ülalpidamiskulude katmiseks lapse emale elatist, vaatamata sellele, et ta seda otseselt küsinud ei ole. Elatist makstes võiksite selguse huvides selgitusse märkida lapse nime, kuu, mille eest elatist maksate kui ka selle, et tegemist on just elatisrahaga.
Lapse ema ei tohiks Teil takistada lapsega suhtlemist ja seda ka siis, kui laps on veel väga väike. Praeguses olukorras peaksid kohtumised toimuma pigem sagedamini ja väiksema aja tagant ning lapse kasvades harvem, kuid pikema perioodi jooksul. Kui lapse emaga ei õnnestu suhtlemiskorras kokkuleppele jõuda, peaksite pöörduma lastekaitsespetsialisti poole, kes üritab tekkinud olukorda lahendada. Kui ka see ei õnnestu, on võimalik suhtlemiskorra kindlaksmääramist taotleda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas toimida kui ema hooldekodus viibimise eest üks lastest keeldub mingitki osa tasumast?23.09.2015
Tere,
meil tuleb 85-aastane ema lähiajal paigutada hooldekodusse, kuna halva tervise tõttu üksinda hakkama ei saa ja praeguses kodus puuduvad elamistingimused.
Kuidas toimub hooldekodu eest kulude jagamine kolme lapse vahel lisaks ema pensionile? Kas ema peab ise andma nõusoleku oma pensioni kulude katteks kandmiseks? Üks lastest keeldub kategooriliselt tasumises osalema, polevat tema asi. Kas tal on selleks õigus? Kuidas toimida ja kelle poole pöörduda?
Loodame teie nõuandele ja täname ette.
meil tuleb 85-aastane ema lähiajal paigutada hooldekodusse, kuna halva tervise tõttu üksinda hakkama ei saa ja praeguses kodus puuduvad elamistingimused.
Kuidas toimub hooldekodu eest kulude jagamine kolme lapse vahel lisaks ema pensionile? Kas ema peab ise andma nõusoleku oma pensioni kulude katteks kandmiseks? Üks lastest keeldub kategooriliselt tasumises osalema, polevat tema asi. Kas tal on selleks õigus? Kuidas toimida ja kelle poole pöörduda?
Loodame teie nõuandele ja täname ette.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 3 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama muu abivajav üleneja või alaneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Eelnevatest sätetest tulenevalt on täisealistel lastel kohustus ülal pidada enda abivajavat ema. Seega on selline kohustus nii Teil kui ka Teie õdedel või vendadel. Kui kokkulepet ei õnnestu ülalpidamise osas saavutada, on Teil võimalik pöörduda kohtu poole.
Pensionikulude osas soovitan Teil suhelda hooldekoduga, sealt antakse Teile täpsemad juhised, kuidas ning millises ulatuses abivajava ema pension sinna suunata.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kas lapsele on kohustus maksta elatisraha, kui ta õpib täiskasvanute gümnaasiumis?22.09.2015
Täiskasvanud lapsel katkes kooliharidus. Nüüd alustas uuesti õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis. Kas talle on endiselt kohustus maksta elatisraha?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseaduse § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist mh gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on vanematel õppivale täisealisele lapsele kohustus maksta elatist kuni lapse 21- aastaseks saamiseni.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kuidas pärast aastaid kestnud vabaabielu lahku minnes maja ja lapsi jagatakse?22.09.2015
Oleme vabaabielus olnud 21 aastat ja meil on 2 last. Maja, kus elame on kirjutatud minu nimele. Millised õigused on peale lahku minekut minul?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Erinevalt abielust ei ole vabaabielu korral pooltel ühisvara ning seetõttu ei toimu ka lahkumineku korral ühisvara jagamist. Seega kui Te olite vabaabielu ajal maja ainuomanikuks, jääte Te selleks ka pärast lahkuminekut. See, kelle juurde jäävad lapsed elama, oleneb juba teie omavahelisest kokkuleppest. Kui kokkulepet ei ole võimalik saavutada, on Teil võimalus pöörduda kohtu poole – kohus võib PKS § 119 alusel määrata elukoha otsustamise asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Kas on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatist, seda osa, mis isa miinimumist vähem maksis?11.09.2015
Tere.
Laps käis kuni sügis 2014 lasteaias, sel ajal maksis isa lapse emale 100 eur kontole, 40 eur lasteaiatasu, 5 eur tantsuring - summa ulatus umbes pooleni sel ajal kehtinud kuupalga alammäärast. Alates sügisest 2014, kui laps kooli läks, kandis lapse isa ema kontole 100 eur ning muid tasusid ei olnud. Novembris sai temaga rahaküsimusi arutatud, palusin maksta PKS § 101 lg 1-st tuleneva summat st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid alates sellest ajast hakkas lapse ema kontole kandma 120 eur.
Kas lapse emal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud raha st september 2014 - detsember 2014 iga kuu peaaegu 60 eur ja jaanuar - august 2015 iga kuu 75 eur?
Lisaks väidab lapse isa, et ta ei ole suuteline rohkem kui 120 eur kuus maksma, kuna tal on majalaen, autoliising ning talle endale jääb kätte alla kehtestatud miinimumi. Minu teada tal puudub nn invaliidsus ning rohkem lapsi peale meie ühise, tal ei ole, seega PKS § 102 sätestatus, ei saa tema argumente mõjutavteks põhjusteks pidada.
Siit ka küsimused tuginedes ülalkirjutatule: kas lapseemal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatise; kas lapse emal on üldse õigus nõuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast?
Laps käis kuni sügis 2014 lasteaias, sel ajal maksis isa lapse emale 100 eur kontole, 40 eur lasteaiatasu, 5 eur tantsuring - summa ulatus umbes pooleni sel ajal kehtinud kuupalga alammäärast. Alates sügisest 2014, kui laps kooli läks, kandis lapse isa ema kontole 100 eur ning muid tasusid ei olnud. Novembris sai temaga rahaküsimusi arutatud, palusin maksta PKS § 101 lg 1-st tuleneva summat st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid alates sellest ajast hakkas lapse ema kontole kandma 120 eur.
Kas lapse emal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud raha st september 2014 - detsember 2014 iga kuu peaaegu 60 eur ja jaanuar - august 2015 iga kuu 75 eur?
Lisaks väidab lapse isa, et ta ei ole suuteline rohkem kui 120 eur kuus maksma, kuna tal on majalaen, autoliising ning talle endale jääb kätte alla kehtestatud miinimumi. Minu teada tal puudub nn invaliidsus ning rohkem lapsi peale meie ühise, tal ei ole, seega PKS § 102 sätestatus, ei saa tema argumente mõjutavteks põhjusteks pidada.
Siit ka küsimused tuginedes ülalkirjutatule: kas lapseemal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatise; kas lapse emal on üldse õigus nõuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja sellest tulenevalt teete Teie jooksvalt kulutusi nende ülalpidamiseks, tuleb lapse isal maksta lapsele elatisraha. Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid reeglina ei tohi olla väiksem kui pool alampalka ühe lapse kohta– hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot, seega ei tohiks elatis 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Elatise suuruse leidmiseks arvutatakse kokku kõik lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ühe kuu jooksul ja jagatakse (reeglina) pooleks, leidmaks lahus elava vanema poolt makstava elatise konkreetne suurus.
Samas sätestab seadus ka võimaluse elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. See on reguleeritud perekonnaseaduse §-s 102 (lg 1: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; ja lg 2 ls 3: kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps). Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka elatise maksmiseks kohustatud isiku majanduslikku olukorda ja teiste ülalpeetavate olemasolu. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Ehk siis nendest punktidest tulenevalt, võib teatud juhtudel elatise välja mõista ka väiksemas summas kui miinimummäär.
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui vanema sissetulek on pigem väiksemapoolne. Kohtute seisukoht on järgmine – vanemad on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
Küsimus: Mida teha, et pärast testiga isaks tunnistamist saaks isa nime lapse sünnitunnistusele?25.08.2015
Lapse isadus on tuvastatud läbi Eesti Kohtuekspertiisi - DNA, kuid ikkagi bioloogiline isa hoiab kõrvale, et registreerida end lapse isana perekonnaseisuametis. Kas peaksin pöörduma maakohtusse lapse isaduse kandeks sünnitunnistusele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb tõepoolest isaduse tuvastamise nõudega kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse emal on mingit seaduslikku alust nõuda kohtu kaudu 195 euro asemel elatisraha 250 eurot?25.08.2015
Tere,
Lapse isa on aastaid maksnud lapse emale alimente summas 100 eurot kuus. Selline oli esialgne kokkulepe. Alates juuni algusest nõudis ta summaks seadustega ettenähtud 195 eurot, lapse isa oli ka nõus sellist summat maksma. Nüüd on lapse isa ca 3 kuud sellist summat maksnud. Lapse ema soovib lapse isa ikkagi kohtusse anda, et nõuda kuus ca 250 eurot, kas tal on mingit seaduslikku alust või mitte?
Lapse isa on aastaid maksnud lapse emale alimente summas 100 eurot kuus. Selline oli esialgne kokkulepe. Alates juuni algusest nõudis ta summaks seadustega ettenähtud 195 eurot, lapse isa oli ka nõus sellist summat maksma. Nüüd on lapse isa ca 3 kuud sellist summat maksnud. Lapse ema soovib lapse isa ikkagi kohtusse anda, et nõuda kuus ca 250 eurot, kas tal on mingit seaduslikku alust või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest – kui lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on 500 eurot, on lapse emal õigus nõuda lapsele elatist 250 eurot. Lähtuvalt vanemate võrdsuse põhimõttest, tuleb ka emal panustada lapse ülalpidamisse sama suures ulatuses.
Kui lapse ema soovib kohtu kaudu nõuda lapsele elatist 250 eurot, tuleb tal lapse ülalpidamiskulusid üsnagi detailselt tõendada, esitades erinevaid kuludokumente (maksekorraldused, tšekid, arved).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas organisatsioon Ühendus Isade Eest on veel tegev?24.08.2015
Tere,
Sooviksin teada, kas organisatsioon Ühendus Isade Eest on veel tegev?
Kahjuks ei ole võimalik nende kontakti ega teavet tegevuse kohta internetist leida.
Lugupidamisega
Sooviksin teada, kas organisatsioon Ühendus Isade Eest on veel tegev?
Kahjuks ei ole võimalik nende kontakti ega teavet tegevuse kohta internetist leida.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minule teadaolevalt organisatsioon Ühendus Isade Eest enam aktiivset tegevust ei oma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand