Perekonnaõigus
Küsimus: Kas on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatist, seda osa, mis isa miinimumist vähem maksis?11.09.2015
Tere.
Laps käis kuni sügis 2014 lasteaias, sel ajal maksis isa lapse emale 100 eur kontole, 40 eur lasteaiatasu, 5 eur tantsuring - summa ulatus umbes pooleni sel ajal kehtinud kuupalga alammäärast. Alates sügisest 2014, kui laps kooli läks, kandis lapse isa ema kontole 100 eur ning muid tasusid ei olnud. Novembris sai temaga rahaküsimusi arutatud, palusin maksta PKS § 101 lg 1-st tuleneva summat st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid alates sellest ajast hakkas lapse ema kontole kandma 120 eur.
Kas lapse emal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud raha st september 2014 - detsember 2014 iga kuu peaaegu 60 eur ja jaanuar - august 2015 iga kuu 75 eur?
Lisaks väidab lapse isa, et ta ei ole suuteline rohkem kui 120 eur kuus maksma, kuna tal on majalaen, autoliising ning talle endale jääb kätte alla kehtestatud miinimumi. Minu teada tal puudub nn invaliidsus ning rohkem lapsi peale meie ühise, tal ei ole, seega PKS § 102 sätestatus, ei saa tema argumente mõjutavteks põhjusteks pidada.
Siit ka küsimused tuginedes ülalkirjutatule: kas lapseemal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatise; kas lapse emal on üldse õigus nõuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast?
Laps käis kuni sügis 2014 lasteaias, sel ajal maksis isa lapse emale 100 eur kontole, 40 eur lasteaiatasu, 5 eur tantsuring - summa ulatus umbes pooleni sel ajal kehtinud kuupalga alammäärast. Alates sügisest 2014, kui laps kooli läks, kandis lapse isa ema kontole 100 eur ning muid tasusid ei olnud. Novembris sai temaga rahaküsimusi arutatud, palusin maksta PKS § 101 lg 1-st tuleneva summat st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid alates sellest ajast hakkas lapse ema kontole kandma 120 eur.
Kas lapse emal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud raha st september 2014 - detsember 2014 iga kuu peaaegu 60 eur ja jaanuar - august 2015 iga kuu 75 eur?
Lisaks väidab lapse isa, et ta ei ole suuteline rohkem kui 120 eur kuus maksma, kuna tal on majalaen, autoliising ning talle endale jääb kätte alla kehtestatud miinimumi. Minu teada tal puudub nn invaliidsus ning rohkem lapsi peale meie ühise, tal ei ole, seega PKS § 102 sätestatus, ei saa tema argumente mõjutavteks põhjusteks pidada.
Siit ka küsimused tuginedes ülalkirjutatule: kas lapseemal on õigus tagantjärgi ühe aasta eest nõuda saamata jäänud elatise; kas lapse emal on üldse õigus nõuda pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus.
Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (PKS § 108).
Kui lapse alaline elukoht on Teie juures ja sellest tulenevalt teete Teie jooksvalt kulutusi nende ülalpidamiseks, tuleb lapse isal maksta lapsele elatisraha. Elatisraha suurus oleneb lapse vajadustest, kuid reeglina ei tohi olla väiksem kui pool alampalka ühe lapse kohta– hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot, seega ei tohiks elatis 2015. aastal olla väiksem kui 195 eurot ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Elatise suuruse leidmiseks arvutatakse kokku kõik lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused ühe kuu jooksul ja jagatakse (reeglina) pooleks, leidmaks lahus elava vanema poolt makstava elatise konkreetne suurus.
Samas sätestab seadus ka võimaluse elatise väljamõistmiseks miinimumist väiksemas summas. See on reguleeritud perekonnaseaduse §-s 102 (lg 1: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist; ja lg 2 ls 3: kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps). Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka elatise maksmiseks kohustatud isiku majanduslikku olukorda ja teiste ülalpeetavate olemasolu. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Ehk siis nendest punktidest tulenevalt, võib teatud juhtudel elatise välja mõista ka väiksemas summas kui miinimummäär.
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui vanema sissetulek on pigem väiksemapoolne. Kohtute seisukoht on järgmine – vanemad on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus