Perekonnaõigus
Küsimus: Kas minu vara eest poole korteri kinnimaksmine ja nüüdsed laenumaksed on piisav argument korteri lahusvaraks nimetamisel?27.10.2015
Abiellusin 2009.a. ning omasin enne seda korterit (lahusvara). 2011.a. soetasime pangalaenuga (laen on minu nimel, maksan alates 2011.a. ise laenumakseid) suurema korteri (väärtus 24000.-). Pool korteri maksumusest tasusin mina - oma korteri müügist saadud rahaga (12000.-) ning 12000.- sain pangast laenu. Korter on aga nüüd ühisvara. Kuna abikaasa tegevuse tagajärjel on hirm oma alaealiste laste pärast (oleme kõik korterisse sisse kirjutatud), olen otsustanud abikaasat veenda tegema abieluvaralepingut ning määrata korter lahusvaraks (minu nimele). Kas see, et olen sisuliselt pool korterist isikliku ja lahusvaraga tasunud ning maksan ka laenumakseid ise, on piisav argument korteri lahusvaraks nimetamisel? Millised on minu õigused, väites, et abikaasa tegevuse tõttu on oht korterist ühel "heal" hetkel ilma jääda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on soetatud osaliselt Teie lahusvara eest, on see osaliselt ka Teie lahusvara. Selleks, et abieluvaralepinguga määrata korter täielikult Teie lahusvara hulka, on vajalik abikaasa nõusolek sellesisulise lepingu sõlmiseks. Kui abikaasa nõusolekut ei anna, ei ole võimalik korterit Teie lahusvarana määratleda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas võimalikult kiiresti ja lihtsalt lahutada, kui oleme välismaalasest abikaasaga mõlemad sellest huvitatud?27.10.2015
Tere!
Olen abielus välismaalasega ning ta ei ole Eestiga kuidagi seotud, mistõttu lahutamiseks peame ju pöörduma kohtusse. Seoses sellega küsimus, kas on võimalik, et mees saadab mulle notariaalselt kinnitatud avalduse oma nõusolekust lahutada, millega ma kohtusse lähen, et siis äkki ei pea nad saatma talle eraldi mingit teavitust aadressile? Või äkki minna kohe koos kohtusse, et siis läheb kiiremini? Mida te soovitaksite teha, et me ei peaks aasta ootama oma lahutust. Mõlemad osapooled on nõus lahutama ning dokumendid olemas ja tõlgitud koopiatega.
Parimatega
Olen abielus välismaalasega ning ta ei ole Eestiga kuidagi seotud, mistõttu lahutamiseks peame ju pöörduma kohtusse. Seoses sellega küsimus, kas on võimalik, et mees saadab mulle notariaalselt kinnitatud avalduse oma nõusolekust lahutada, millega ma kohtusse lähen, et siis äkki ei pea nad saatma talle eraldi mingit teavitust aadressile? Või äkki minna kohe koos kohtusse, et siis läheb kiiremini? Mida te soovitaksite teha, et me ei peaks aasta ootama oma lahutust. Mõlemad osapooled on nõus lahutama ning dokumendid olemas ja tõlgitud koopiatega.
Parimatega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete mõlemad lahutamisega nõus, esitage kohtule hagiavaldus abielu lahutamiseks ja hagi menetlusse võtmisel saab abikaasa koheselt hagi omaks võtta – sellisel juhul ei kujune kohtumenetlus märkimisväärselt pikaks. Reeglina soovib kohus abikaasasid kohtuistungil näha, kuid kui Teie abikaasa elab alaliselt välismaal ja Eestisse tulek on tema jaoks ebamõistlik, võib kohus abielu lahutada ka tema kohtusse mitteilmumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saab alimente maksta lapse kontole või peab ikka maksma kellegi vastutava isiku kontole?27.10.2015
Alimendid muidu tulevad ema nimele aga kui laps läheb nüüd teise linna õppima, kas siis saab nii teha, et alimendid lähevad lapse nimele, ehk raha tuleb tema kontole? Või siis peab ikka minema kellegi vastutava isiku nimele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Otse lapse kontole võib elatist maksta siis, kui vanemate vahel on sellekohane kokkulepe. Kui kokkulepet ei ole, tuleb elatist maksta vanema kontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on võimalik lapse isalt võtta ära hooldusõigus kui ta ei huvitu lapsest üldse, maksab ainult miinimumelatist?27.10.2015
Tere!
Kas mul oleks võimalik lapse isalt võtta ära hooldusõigus ja muuta lapse perekonnanimi endaga samaks? Lapse isa ei tegele ega kohtu oma lapsega, olen pakkunud variante kokkusaamiseks, kuid ta on keeldunud. Ta ei tunne vähimatki huvi oma lapse vastu. Ainus, mida ta teeb, on see, et maksab iga kuu miinimumelatist. Millised on minu võimalused?
Kas mul oleks võimalik lapse isalt võtta ära hooldusõigus ja muuta lapse perekonnanimi endaga samaks? Lapse isa ei tegele ega kohtu oma lapsega, olen pakkunud variante kokkusaamiseks, kuid ta on keeldunud. Ta ei tunne vähimatki huvi oma lapse vastu. Ainus, mida ta teeb, on see, et maksab iga kuu miinimumelatist. Millised on minu võimalused?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Hooldusõigust saab piirata üksnes kohus. Kui lapse isa ei tunne lapse vastu mingit huvi ning ei täida enda kohustusi, mis tulenevad perekonnaseadusest (kohustus ja õigus hoolitseda lapse isiku eest, lapse vara eest ning otsustada lapsega seotud asju), on Teil võimalik pöörduda kohtu poole ja taotleda ühise hooldusõiguse lõpetamist PKS § 137 alusel. Selle sätte alusel on vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus teeb asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt.
Lapse perekonnanime muutmiseks on Teil alternatiivselt võimalik kohtult taotleda ka ainuotsustusõigust perekonnanime muutmiseks PKS § 119 alusel. Sellisel juhul säilib mõlemal vanemal hooldusõigus.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mille alusel arvestatakse alimentide suurus ja mille järgi see summa, mis minule kätte jääb?27.10.2015
Tere. Mille alusel arvestatakse alimentide suurus ja mille järgi see summa, mis minule kätte jääb? Mul on eelmisest kooselust 3 last ja nende ema annab asja kohtusse alimentide nõudmiseks. Mul on uus kooselu, milles on meil üks 1-aastane laps ja lapse ema on kodune.
Minu sissetulek bruto on 887,68€.
Minu sissetulek bruto on 887,68€.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei vähenda kohtud elatisraha alla kehtiva miinimummäära (2015. aastal on see 195 eurot ühe lapse kohta) ja seda ka juhul, kui ülalpeetavaid on mitu. Elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära peavad esinema kaalukad põhjused, muuhulgas on selleks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Usun, et antud juhul võib olla põhjendatud elatise vähendamine alla miinimummäära, kuivõrd ülalpeetavaid on siiski 4 ja vanem peaks kõiki oma lapsi ülal pidama ühetaoliselt (st eelistatud ei peaks olema elatist saavad lapsed).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas dna testiga tuvastatud isadus on piisav 8-aastasele lapsele tagantjärgi elatisraha väljanõudmiseks?27.10.2015
Tere
Sooviksin teada, kas tagasiulatuvalt on ka võimalik lapseisalt elatisraha kohtuga välja nõuda? Lapse isa pole lapse kasvatamisest osa võtnud lapse sünnist alates. Laps on praeguseks hetkeks 8-aastane.
Lapse sünnitunnistusel isa nime märgitud ei ole, küll aga on tehtud dna test isaduse tuvastamiseks ja see oli positiivne. Kas nõude esitamiseks on see piisav tõend?
Kui soovin tagasi ulatuvalt nõude esitada, kuidas arvutatakse välja 8 aasta võlgu olev summa? Kui seda muidugi on võimalik teha. Lisaks soovin teada kui lapse isa ei maksa lapsele elatist, kas kohustus kandub edasi vanavanematele?
Sooviksin teada, kas tagasiulatuvalt on ka võimalik lapseisalt elatisraha kohtuga välja nõuda? Lapse isa pole lapse kasvatamisest osa võtnud lapse sünnist alates. Laps on praeguseks hetkeks 8-aastane.
Lapse sünnitunnistusel isa nime märgitud ei ole, küll aga on tehtud dna test isaduse tuvastamiseks ja see oli positiivne. Kas nõude esitamiseks on see piisav tõend?
Kui soovin tagasi ulatuvalt nõude esitada, kuidas arvutatakse välja 8 aasta võlgu olev summa? Kui seda muidugi on võimalik teha. Lisaks soovin teada kui lapse isa ei maksa lapsele elatist, kas kohustus kandub edasi vanavanematele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamist nõuda kohtu kaudu – siis tuleb kohtule esitada ka dna-analüüsi tulemused.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.
Juhul, kui lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab PkS § 106 lõike 2 kohaselt asenduskohustusena ülalpidamist isik, kes on kohustatud seda tegema järgmisena. Seega on teatud asjaolude esinemisel võimalik nõuda lapsele elatist ka isapoolsetelt vanavanematelt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kes maksab nüüd elatist, kui isa on välismaal eeluurimisvanglas?22.10.2015
Laste isal on kohtu poolt väljamõistetud lastele elatis, nüüd sain teada, et viibib välismaal eeluurimisvanglas. Kes nüüd maksab lastele elatist, kas mul õigus riigil abi küsida? Laste isa ei ole korralikult praegu maksnud, kuna töötab mustalt, see tuli ka välja eeluurimisel, et ta töötas firmas mitteametlikult.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui laste isalt ei ole isa kinnipidamisasutuses viibimise tõttu võimalik elatist saada, annab perekonnaseadus võimaluse nõuda ülalpidamist asenduskohustusena lapse vanavanemalt/vanavanematelt. Kui kohus mõistab elatise välja vanavanemalt/vanavanematelt, tekib tal/neil õigus elatisena makstud summad tagasi nõuda oma ülalpidamiskohustust mittetäitnud lapselt.
Kahjuks puudub Eestis selline võimalus, et riik maksab elatist vanema eest ja hiljem nõuab selle vanemalt ise sisse.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa tohib elatisraha maksmiseks küsida pojalt koolis käimise kinnitust?22.10.2015
Tere! Täiskasvanud õppivale noormehele mõistis kohus selle aasta jaanuaris välja elatisraha. Septembri kuuni rahad laekusid, nüüd maksis isa 5 eurot, põhjendades, et poiss peab talle viima dokumendi koolis õppimise kohta. Kuhu peab pöörduma, et isa oma kohustust täidaks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt võiks laps tõepoolest anda isale kinnituse oma õppimise kohta ja kui isa seejärel elatist maksma ei hakka ja maksmata osa tagantjärele ei tasu, tuleks elatisraha kättesaamiseks pöörduda täitemenetluse algatamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsevanemad, kellel on piisav sissetulek, on kohustatud toetama oma 28-aastast hetkel töötut last?22.10.2015
Tere! Sooviksin saada vastuseid järgmistele küsimustele:
1)Kas lapsevanemad, kellel on piisav sissetulek, et abi anda, on kohustatud toetama (ülalpidama oma 28-aastast last, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada (Lapse elukoht on erinev lapsevanema omast)?
2) Mida peaks tegema 28-aastane laps, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada, kui tema lapsevanemad keelduvad teda abistamast, kuigi lapsevanematel on piisavalt rahalisi vahendeid, et anda oma lapsele abi?
3) Kas sotsiaalabiosakonnal on õigust keelduda toimetulekutoetuse maksmisest sellisele 28-aastasele lapsele ainult seetõttu, et sellise lapse vanemad käivad tööl ja oleksid võimelised toetama oma last, kuigi nad seda ei tee?
(Antud laps elab vanamatest eraldi, üürib korterit)
1)Kas lapsevanemad, kellel on piisav sissetulek, et abi anda, on kohustatud toetama (ülalpidama oma 28-aastast last, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada (Lapse elukoht on erinev lapsevanema omast)?
2) Mida peaks tegema 28-aastane laps, kes on töövõimeline, teovõimeline, kuid kes on praegu töötu ning kellel ei ole endal rahalisi vahendeid, et hakkama saada, kui tema lapsevanemad keelduvad teda abistamast, kuigi lapsevanematel on piisavalt rahalisi vahendeid, et anda oma lapsele abi?
3) Kas sotsiaalabiosakonnal on õigust keelduda toimetulekutoetuse maksmisest sellisele 28-aastasele lapsele ainult seetõttu, et sellise lapse vanemad käivad tööl ja oleksid võimelised toetama oma last, kuigi nad seda ei tee?
(Antud laps elab vanamatest eraldi, üürib korterit)
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadusest tulenevalt antud juhul vanematel oma lapse suhtes ülalpidamiskohustust ei ole. Perekonnaseadus küll kohustab vanemat/vanemaid ülal pidama oma abivajavat täisealist last, kuid kirjeldatud olukorras minu hinnangul laps abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes ei ole. Selleks oleks näiteks täisealine laps, kes on töövõimetu ja kes oma tervislikust seisundist tulenevalt ei ole võimeline endale ise sissetulekut teenima. Seega ülalpidamist nõuda laps oma vanematelt kuidagi ei saa, kuid ilmselgelt võivad vanemad teha seda vabatahtlikult.
Täiskasvanud terve inimese puhul võib üldiselt eeldada, et ta on võimeline endale ise sissetulekut teenima, mistõttu ei näegi perekonnaseadus ette antud juhul lapse õigust nõuda ülalpidamist oma vanematelt.
Toimetulekutoetuse määramisel arvestatakse isikuga ühist eluruumi jagavate perekonnaliikmete sissetulekut perekonna majandusliku olukorra määratlemisel, kuid kui isik elab üksi, siis tema vanemate majanuduslik olukord toimetulekutoetuse määramisel arvesse ei lähe.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas mõjutada ema, et ta järgiks kohtu otsust ja võimaldaks lapsel minuga pool aega koos elada?21.10.2015
Tervist.
On olemas kehtiv kohtuotsus minu lapse elatise maksmise osas. Kohtuotsuses on selgelt kirjas ka maksmise kuupäev - iga kuu 10. Kas elatise saajal, ehk lapse emal, on seaduslikku alust pöörduda kohtutäituri poole juhul kui ma pole kandnud elatist üle enne 10ndat kuupäeva? Kas mul on kohustus tasuda kohtutäituri tasud juhul kui ta sulgeb mu pangakonto enne 11. kuupäeva? Väidetavalt on sellel konkreetsel kohtutäituril ükskõik sellest kohtuotsuses olevast kuupäevast. Varasemaltki on ta mu konto sulgenud mitu päeva enne 10dat kuupäeva.
Teine pool küsimusest.
Kohtuotsuses on selgelt kirjas, et laps elab pool aega kuust minu juures. Viimase 2 kuu jooksul olen last näinud maksimaalselt 7 päeva. Kuidas on minul võimalik lapse ema mõjutada, et ta peaks omapoolselt kohtuotsusest kinni?
Ette tänades
On olemas kehtiv kohtuotsus minu lapse elatise maksmise osas. Kohtuotsuses on selgelt kirjas ka maksmise kuupäev - iga kuu 10. Kas elatise saajal, ehk lapse emal, on seaduslikku alust pöörduda kohtutäituri poole juhul kui ma pole kandnud elatist üle enne 10ndat kuupäeva? Kas mul on kohustus tasuda kohtutäituri tasud juhul kui ta sulgeb mu pangakonto enne 11. kuupäeva? Väidetavalt on sellel konkreetsel kohtutäituril ükskõik sellest kohtuotsuses olevast kuupäevast. Varasemaltki on ta mu konto sulgenud mitu päeva enne 10dat kuupäeva.
Teine pool küsimusest.
Kohtuotsuses on selgelt kirjas, et laps elab pool aega kuust minu juures. Viimase 2 kuu jooksul olen last näinud maksimaalselt 7 päeva. Kuidas on minul võimalik lapse ema mõjutada, et ta peaks omapoolselt kohtuotsusest kinni?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on kirjas igakuine elatise maksmise kuupäev, tuleb sellest kinni pidada ja maksta elatis hiljemalt nimetatud kuupäevaks. Kui Te seda ei tee, olete kohtuotsust rikkunud ja lapse emal on õigus algatada elatisraha kättesaamiseks täitemenetlus.
Kui lapse ema rikub suhtlemiskorda kindlaksmääravat kohtuotsust, on Teil võimalik lepitusmenetluse läbiviimiseks pöörduda kohtu poole. Kohtunik selgitab lepitusmenetluse raames vanematele suhtlemiskorra täitmise olulisust ja teeb vajadusel suhtlemiskorras muudatusi. Samuti otsustab kohus vajadusel sunnimeetmete rakendamise üle kohtumäärust rikkunud vanema suhtes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand