Perekonnaõigus
Küsimus: Kas lahutamiseks võib kohus seada tingimusi laste hooldusõiguse või elatise kohta?24.11.2015
Tere! Oleme abikaasaga elanud lahus 4 aastat. Meie 2 last (8 ja 14) elavad abikaasaga, minuga on nad 1-2 päeva nädalas. Tahan lahutust, kuid abikaasa seab tingimuseks, et teeksime notaris paberi laste hooldusõiguse ja elatise kohta. Siiani (4 a) oleme need lahendanud kokkulepetega. Ma ei taha alla kirjutada, et "lapsed on minuga 1 päev nädalas + nädalavahetused vastavalt kokkuleppele". Kui mu elamistingimused laienevad, siis tahan neid rohkem näha.
Kui esitan hagi abielu lahutamiseks, kas kohus võib seada samu tingimusi: et kas teil on kokkulepe laste hooldusõiguse ja elatise kohta?
Või see ei puutu abielu lahutamise kohtuasja?
Kui esitan hagi abielu lahutamiseks, kas kohus võib seada samu tingimusi: et kas teil on kokkulepe laste hooldusõiguse ja elatise kohta?
Või see ei puutu abielu lahutamise kohtuasja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui esitada kohtule hagi abielu lahutamiseks, menetlebki kohus ainult abielu lahutamise asja. Laste hooldusõigust ja suhtlemiskorda arutab kohus vaid siis, kui vanem esitab kohtule vastava avalduse, omaalgatuslikult kohus seda ei aruta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean ikka maksma mõlemale lapsele miinimumelatise, kui mul endale jääb siis söögiraha vaid 100 eurot?24.11.2015
Mul on 2 last erinevate naistega ja minu sissetulek on vaid 800 eurot neto, aga mul on ka koduliising pluss kommunaalmaksud. Kas sel juhul pean ma maksma mõlemale lapsele miinimumpalgast pool, kui sel juhul mulle endale jääb elamiseks raha vaid maksimaalselt 100 eurot? Palk 800 -elatised 380, -liising 140, -maksed u.200 eurot.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Reeglina mõistab kohus miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui ülalpeetavaid on mitu. Minu hinnangul kirjeldatud asjaoludele tuginedes kohus antud juhul elatist alla kehtiva miinimumi ei vähenda – kohtupraktikas on üsna kinnistunud seisukoht, et vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas enne abielu päritud majaosa muutub abielu ajal erastamise tagajärjel ühisvaraks?24.11.2015
Tere.
Oleme abikaasaga lahutatud. Majaosa pärisin enne abiellumist, abielu jooksul oli erastamine ja sellega seoses on siis tegu vist ühisvaraga, kust abikaasa on välja kolinud. Kui abikaasal on õigus poolele osale, siis kas tal lasuvad ka mingid kohustused? Müüa ma kinnisvara ilma tema nõusolekuta ei saa, samas oli see testament tehtud minu vanaema poolt minule ja abikaasa, kellest lahutasin, polnud vanaemale mitte keegi. Antud hetkel tundub mulle, et minu vanaema soovi pole arvestatud ja kui abikaasa, kellest olen lahutatud nt nüüd uuesti abiellub ja perre nt lapsed sünnivad, siis on nemad tema osa pärijad. Kui ma saaksin abikaasa nõusse notaris vormistama selle majaosa lahusvarana, siis kas selle peab laskma hinnata ning kui suur on notaritasu ja riigilõiv.
Ette tänades
Oleme abikaasaga lahutatud. Majaosa pärisin enne abiellumist, abielu jooksul oli erastamine ja sellega seoses on siis tegu vist ühisvaraga, kust abikaasa on välja kolinud. Kui abikaasal on õigus poolele osale, siis kas tal lasuvad ka mingid kohustused? Müüa ma kinnisvara ilma tema nõusolekuta ei saa, samas oli see testament tehtud minu vanaema poolt minule ja abikaasa, kellest lahutasin, polnud vanaemale mitte keegi. Antud hetkel tundub mulle, et minu vanaema soovi pole arvestatud ja kui abikaasa, kellest olen lahutatud nt nüüd uuesti abiellub ja perre nt lapsed sünnivad, siis on nemad tema osa pärijad. Kui ma saaksin abikaasa nõusse notaris vormistama selle majaosa lahusvarana, siis kas selle peab laskma hinnata ning kui suur on notaritasu ja riigilõiv.
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka. Sellest lähtuvalt peaks ka antud juhul olema tegemist abikaasade ühisvaraga.
Kui soovite endise abikaasaga sõlmida ühisvara jagamise lepingu ja määrata kõnealune kinnisvara Teie lahusvara hulka, ei ole tingimata vaja hindamisakti, vaid saate ise kinnisvarale väärtuse omistada. Ühisvara jagamise lepingu sõlmimisega seotud kulude suurus oleneb lepingu esemeks oleva kinnisvara väärtusest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda isalt miinimumist suuremat elatisraha?19.11.2015
Kas mul on õigus nõuda isalt suuremat elatisraha, laps on 2-aastane? Ise veel tööl ei käi, tööle lähen kui laps on 3-aastane. Elame üürikorteris. Lapse isa töötab Soomes. Hetkel maksab miinimumi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui lapse igakuised vajadused on suuremad kui 390 eurot, on põhjendatud taotleda kehtivast miinimumist suuremat elatisraha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isa peab ka minu eest hoolitsema, kuna püüan tööd leida ja see ei ole lihtne?19.11.2015
Tere, Elasime mehega üle kolme aasta koos, abielus polnud, aga koosoelust on ühine laps, aasta ja üheksa kuune hetkeseisuga. Enne rasedust olin tööl tähtajalise lepinguga, mis lõppes automaatselt dekreeti jäädes, seega peale lapsehoolduspuhkust töökohta, kuhu naasta, pole. Peaksin alustama nullist tööotsingutega. Laps hakkas septembri keskpaigast lasteaias käima ja alles harjub lasteaiaga, kuskil nädala jagu on alles terve päeva lasteaias olnud (8.30-16.00). Kuna aga mehega lahku läksime, ja lapse hooldusõigus on 50/50, lubas lapse eest hoolt kanda ja olemas olla. Kokkuleppena kannab 195.- elatusraha lapsele iga kuu 10.ndaks kuupäevaks. Aga kas ta peaks ka mind toetama, kuni endale jalad alla saan ja töö leian, sest hetkel on minu ainsaks sissetulekuks 83 eurot (peretoetus) ja tööd leida üsna keeruline, kuna laps lasteaiaga alles harjumas ja tihti haige ning hoidjat võtta ka kuskilt pole (puuduvad rahalised võimalused ja vanavanemad töötavad).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Perekonnaseaduse kohaselt lasub lapse isal lapse ema suhtes ülalpidamiskohustus siis, kui ema ei ole võimeline lapse eest hoolitsemise tõttu endale ise sissetulekut teenima – sellises olukorras on emal õigus nõuda lapse isalt ülalpidamist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
Kuivõrd laps käib juba lasteaias ja Teil oleks iseenesest võimalik töötada (töökoha olemasolul), on vaieldav, kas lapse isal on Teie suhtes hetkel ülalpidamiskohustus või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus suhtlemiskorra kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka lapse soove?19.11.2015
Tere,
senise omavahelise kokkuleppe alusel lapse isaga, on kooliskäiv laps temaga kahel päeval nädalas. Lisaks kohtumised nädalavahetustel ja pühadel (nt jõuluõhtu) eelneval läbirääkimisel. Nüüd nõuab isa lisaks kahele päevale nädalas ka regulaarselt kahte nädalavahetust kuus. Laps läheb aga vastumeelselt isa juurde juba praegustel kokkulepitud aegadel (näiteks nutab eelmisel õhtul ja ütleb, et ei taha jälle minna). Lapse isa on arvamusel, et mina mõjutan last, nõuab kokkulepetest kinnipidamist isegi lapse haiguse korral ja on solvunud, kui haige laps eelistab haiguse perioodil ema juures olekut. Viimati ei võtnud isa lapsega sel juhul nädala jooksul kordagi ühendust. Kuidas sellisel juhul toimida, kas oleks mõistlikum kohtus kokku leppida konkreetne suhtlemiskord ja kas sealjuures võetakse arvesse ka lapse soove/huve?
senise omavahelise kokkuleppe alusel lapse isaga, on kooliskäiv laps temaga kahel päeval nädalas. Lisaks kohtumised nädalavahetustel ja pühadel (nt jõuluõhtu) eelneval läbirääkimisel. Nüüd nõuab isa lisaks kahele päevale nädalas ka regulaarselt kahte nädalavahetust kuus. Laps läheb aga vastumeelselt isa juurde juba praegustel kokkulepitud aegadel (näiteks nutab eelmisel õhtul ja ütleb, et ei taha jälle minna). Lapse isa on arvamusel, et mina mõjutan last, nõuab kokkulepetest kinnipidamist isegi lapse haiguse korral ja on solvunud, kui haige laps eelistab haiguse perioodil ema juures olekut. Viimati ei võtnud isa lapsega sel juhul nädala jooksul kordagi ühendust. Kuidas sellisel juhul toimida, kas oleks mõistlikum kohtus kokku leppida konkreetne suhtlemiskord ja kas sealjuures võetakse arvesse ka lapse soove/huve?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui vanemad omavahel suhtlemiskorras kokkuleppele ei saa, tuleb pöörduda vastava avaldusega kohtu poole. Eelnevalt võiks siiski üritada kokkulepet sõlmida ka lastekaitsespetsialisti vahendusel, kohus peaks olema viimane variant, kuhu oma murega pöörduda.
Kui tegemist on juba koolilapsega, kes on tõenäoliselt võimeline oma soove selgesti väljendama, võetakse suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvesse ka tema arvamust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised õigused on mul endise abikaasa firma varadele, kui ta registreeris oma osaühingu neli päeva enne abiellumist?18.11.2015
Tere! Millised õigused on minul oma endisele abikaasale kuuluva firma varadele, kui ta registreeris oma osaühingu neli päeva enne abiellumist. On sinna reinvesteerinud enamuse ühiselu aastate jooksul saadud tulust?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui ettevõte on registreeritud enne abiellumist, on tegemist endise abikaasa lahusvaraga. Sellest tulenevalt ei ole Teil õigus nõuda ettevõtte jagamist ühisvarana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas alaealiselt isalt, kes ise alles õpib ja kellel puuduvad sissetulekud, on võimalik nõuda elatisraha 195 eurot kuus?18.11.2015
Tere,
Kas alaealiselt isalt, kes ise alles õpib ja kellel puuduvad sissetulekud, on võimalik nõuda elatisraha 195 eurot kuus? Kas kohus võib määrata sellistel tingimustel lapse kasuks ka väiksema summa, kuna isa on ülalpeetav?
Kas alaealiselt isalt, kes ise alles õpib ja kellel puuduvad sissetulekud, on võimalik nõuda elatisraha 195 eurot kuus? Kas kohus võib määrata sellistel tingimustel lapse kasuks ka väiksema summa, kuna isa on ülalpeetav?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Isal on oma lapse suhtes küll ülalpidamiskohustus, kuid mõjuval põhjusel võib kohus elatist vähendada alla miinimummäära. Antud olukorras võib minu hinnangul olla elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära võibolla ka põhjendatud.
Parimates soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan kohtu kaudu nõuda elatist lapse isa emalt, kuna lapse isalt elatist loota ei ole?17.11.2015
Kohtu poolt on laste isale määratud elatis, kohtuotsus on jõustunud ja sellele käib juba ka täitemenetlus. Kuna laste isa lahkus omal soovil töölt ja suur tõenäosus on, et temalt elatis niipea tulema ei hakka, tahan kaevata kohtusse võlgniku ema (laste vanaema). Kuidas seda teha ja kas see, et isa enda kohta täitemenetlus käib, ei sega tema ema kohtusse andmist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Lapse isapoolse vanaema vastu elatisnõude esitamine on põhjendatud siis, kui isalt ei õnnestu lapsele elatist saada. Minu hinnangul peaks selleks alust olema siis, kui täitemenetlus ei vii soovitud tulemuseni ehk teisisõnu elatist ei õnnestu saada ka läbi täitemenetluse.
Kui täitemenetluses elatisraha kättesaamine ebaõnnestub, võiks iseenesest kaaluda ka kriminaalmenetluse alustamist KarS § 169 alusel, mõnikord distsiplineerib see vanemat elatist maksma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu poolt lahusvarasse ostetud korter on mehe võlgade korral ohus?16.11.2015
Tere,
Me oleme juba 5 aastat abielus ja meil on lahusvara ning nüüd tahan osta korterit. Kui mina ostan ja see on minu nimel, siis see on minu vara.
Mis saab siis, kui mu abikaasal on võlad ja neid hakatakse
kohtu teel välja nõudma, kas siis minult võetakse korter ära või minnakse mu õdede, vendade ja vanemate kodude kallale või
nõutakse minult kõik sisse?
Ma pole kuskilt selle kohta infot leidnud.Tänan vastamast
Me oleme juba 5 aastat abielus ja meil on lahusvara ning nüüd tahan osta korterit. Kui mina ostan ja see on minu nimel, siis see on minu vara.
Mis saab siis, kui mu abikaasal on võlad ja neid hakatakse
kohtu teel välja nõudma, kas siis minult võetakse korter ära või minnakse mu õdede, vendade ja vanemate kodude kallale või
nõutakse minult kõik sisse?
Ma pole kuskilt selle kohta infot leidnud.Tänan vastamast
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Kui abikaasal on võlad, siis vastutab ta nende eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Seega ei ole nö ohus Teile lahusvarana kuuluv korter, samuti Teie sugulastele kuuluv vara.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand