Perekonnaõigus

Kohus on teinud otsuse isa kande kustutamiseks rahvastikuregistrist. Kas laps jääb ilma isa nimeta? Kas jääb siis sünnitunnistusele tühi koht? Kas emal on õigus panna sinna kustutatud isa nime kande kohale mõni muu nimi?

Tere,
Kuidas lahendada järgnev olukord.
Tunneme lisaks minule veel paari inimesega muret oma lähedase sõbranna pärast, kelle lahkuminek pikaaegsest elukaaslasest on kujunenud koledaks. Ütlen kohe alguses, et elukaaslane ei ela igapäevaselt sõbranna juures – käib seal vastavalt oma äranägemisele iga paari päeva tagant. Elukaaslane on aga muutunud viimase aastaga vaimselt ebastabiilseks – karjub ja temaga ei saa normaalselt rääkida olukorra lahendamisest (oleme korduvalt proovinud). Kuna see on aina süvenevalt kestnud nüüd juba üle poole aasta ja sõbranna on vaimselt täiesti kurnatud, siis tunneme, et peame ise tegudega sekkuma.
Öelge palun, kuidas on juriidiliselt korrektne viis käituda, et tõsta sõbrannale kuuluvast korterist välja elukaaslane, kellega sõbranna koos ei taha olla. Korter kuulub sõbrannale, nad pole mehega abielus ja neil pole mingeid muid siduvaid varalisi lepinguid. Seega jäävad ainult elukaaslase asjad. Kuidas oleks juriidiliselt korrektne käidelda elukaaslase vara? Näiteks kuulub tema asjade hulka ka garaažis olev mootorratas. Kas tohiksime tema asjad panna näiteks ettevõtte minilaod.ee hoiuruumi kuuks ajaks hoiule (maksaksime ise selle aja eest) ja teavitada teda siis, et tema asjad on seal ning ta peab need sealt selle aja jooksul minema viima?
Või on sellise olukorra lahendamiseks olemas siiski kindlad seaduslikud ettekirjutused ja ainulahendusena tuleb pöörduda kohtusse? Kui peab pöörduma kohtusse, siis kui pikaks see protsess ajaliselt võib kujuneda? Tunneme väga muret sõbranna vaimse tervise pärast ja pikale veniv protsess muudaks seda vaid kurnavamaks. Tahaksime ühe päevaga ta sealt korterist minema saada - lukud saab vahetada kiiresti, kuid tema asjadele puudub meil ju seaduslik õigus. Ja me ei taha ka saada kohtusse kaevatud.

Aitäh

Tere,
olen abielus endise vangiga, kellega pole suhtes aastast 2006. Kuni tänaseni pole temaga päevagi suhelnud, puudub ka igasugune info tema asukohast. Soovin temast lahutada kohtu kaudu. Avaldus on sisse antud ja makstud ka 100€ riigilõiv. Kohus on saatnud välja ka kutse. Isik on teadmata kadunud, taga otsib teda ka politsei.
Küll aga tekitab muret väide kohtu poolt, kui abikaasa välja ei ilmu ja kutset vastu ei võta, ei lahutata meid ära. Kohus põhjendab, et tagaselja ei saa lahutada. Kuidas on selline asi võimalik? Miks mind sunnitakse olema abielus inimesega, kellega mul suhted puuduvad sisuliselt 10a. Meil pole ühisvara ega ühiseid lapsi. Ma ei soovi temaga abielus olla. Leian, et mul puudub kohustus temaga "abielu" jätkata, mida reaalselt pole. Ei tule ka lepitust.
Ma pole inimesega 10a suhelnud, aga mul on piirangud: ei saa vara soetada, abielluda uuesti jne.
Millistele punktidele ma saaksin toetuda, et kohus mind reaalselt olematut abielus edasi ei saa sundida olla?
Ette tänades

Tere, Kuidas saada teada, kas minu emalt võeti vanemlikud õigused ära? Tegemist vana looga üle 40 aasta tagasi sattus minu bioloogiline ema vanglasse ja minu hooldusõigus anti vanaisale, hiljem peale tema surma vanaemale edasi. Ema kunagi ütles, et mind "määrati" vanavanematele ajutiselt, aga kuidas tegelikult on, seda ma ei tea.
Oleksin väga tänulik vastuse eest.

Elasime lapse isaga koos ja läksime hiljuti lahku. Meie vahel toimus ka kähmlus, aga laps oli sellel ajal koos minu emaga. Mulle kutsuti politsei, sest olin joonud ja ähvardasin teda noaga, mind viidi kainenema. Enne seda aga tekitas ta mul sinikaid, mis ka politseis fikseeriti. Elasime üürikorteris, kust ta terve õhtu mind välja visata tahtis. Aga ütlesin, et olen ka üüri maksnud ja mul on samasugune õigus siin olla. Teda see ei huvitanud. Nüüd ta väidab, et ta tahab last endale, kuigi siin üürikorteris ei ole lapsele kõige paremad tingimused. Pole sooja vett, pole pesemisvõimalust, ahi laseb vingu sisse ja korteris on välikäimla. Sinna, kuhu mina oma lapse viiks, on talle kõik vajalik olemas, soe vesi, saun, ahjud töötavad korralikult, remont tehtud ja oma maja, mitte üüritud. Lastekaitse ütles, et nemad ei saaa midagi teha kui kompromissi ei leia. Ja seda me ei leia. Juba mitu korda olen proovinud. Kas ma pean nüüd kohtusse pöörduma, kui jah, siis millisesse? Ise olen sisse kirjutatud Rae valda, laps isaga tema ema juurde teise valda. Ja kui ma kohtusse pean pöörduma ainukese võimalusena, siis kui kallid on kohtu vaidlused umbkaudu, et kas need lähevad mulle väga kalliks maksma.
Ette tänades

Tere!
Olen abielus ja meil on 5-kuune laps. Nüüd 6 aastat hiljem tuleb mehe endine naine ja nõuab mehelt elatusraha lapsele. Tol hetkel, kui mees soovis lapsele oma nime anda, naine läks minema ning hakkas elame teise mehega, ja ei öelnud kuhu ja ühendust ei võtnud kumbki osapool. Naine annab asja kohtusse ja nõuab 195€. Kuna hetkel minu abikaasa pole lapse sünnitunnistusel lapse vanemana kirjas, puudub igasugune juriidiline alus temalt ülalpidamise nõudmiseks. Tuleb teha DNA-test.
Küsimus on selles, et kas läbi kohtu tee on võimalik ka väiksem summa, kui 195€? Kuna on ka teine laps ülalpeetav. Ja üleüldiselt peaks kohus mehe sissetuleku väljavõttest vaatama, kui palju ta on suuteline ka maksma? Vähemalt ma olen lugenud ja kuulnud, et nii tehakse.

Tere!
Kuidas toimida edasi? Lahutus jõustub paari nädala pärast. Abikaasa on minu juurde sisse kirjutatud ja pole nõus väljakirjutamisega. Kuidas edasi toimida, soovin uue kaaslasega uut elu alustada.
ette tänades

Abielu registeerimisel on nüüd kolm võimalikku varianti:
A) Ühisvara
B) Lahusvara
C) Vara juurdekasvu tasaarvestus

Kui esimese kahe puhul on asi lihtne, siis kolmas on veidi segane, ehk õunte näitel :)
A) Minul on abielludes 2 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 4 õuna, mehel nt 6 õuna – 10-st õunast tehakse 2 purki moosi – kumbki saab ühe purgi.
B) Minul on abielludes 3 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 4 õuna, mehel 6 õuna. Mina võtan oma 4 ja mees 6 ja lahku nii lähemegi. Kui on soetatud miskit (nt eluase) kaasomandisse, siis see jaguneb vastavalt kaasomandi suurusele.

Aga nüüd too 3-s variant – vara juurdekasvu tasaarvestus. See siin on veidi segasem.
C1) Minul on abielludes 4 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 5 õuna, mehel 7 õuna. Ehk minul +1 ja mehel +5 õuna. Kokku +6 õuna. Kuna mehel on 4 õuna rohkem juurde “kasvanud” abielu jooksul, annab ta 2 tükki mulle juurde ja mõlemad saavad siis vara juurdekasvust pool ehk 3 õuna.
AGA ???
C2) Minul on abielludes 4 õuna, mehel 2 õuna. Lahutuse ajaks on minul 7 õuna, mehel -1 (miinus üks) õuna. Temal seega varaline juurdekasv puudub ning tollest abielludes olemasolnud varast on õunauss hävitanud ühe õuna. Kuidas nüüd vara juurdekasvu arvutatakse?
Kas:
a) minu juurdekasvanud 3 õuna jagatakse pooleks, ehk et mina lahkun 4 + 1,5 õunaga ja mees 1+1,5 õunaga?
b) Minu juurdekasvanud 3st õunast läheb 1 kaaslase ussitanud õuna asenduseks ja teised 2 jagatakse pooleks. Ehk et mina lahkun 4+1 õunaga ja mees 1+2 õunaga?

Tahaks pildi selgeks saada kuna mõlemal olemas veidi investeeringuid ja ettevõtlusriske ning lapsed eelmistest suhetest ja tahaksime teineteist ja lapsi kaitsta ühe poole majandusliku ebaõnne või valede otsuste eest.

Olen vabatahtlikult elatist maksnud aastaid, küll aga paarkümmend eurot vähem kui minimaalne. Juuli lõpus esitas eksnaine kiirmenetluse. Ei vaielnud vastu, nõustusin. Maksekäsus oli kirjas, et maksma tuleb hakata alates 29.07, siis kui avaldus esitati. Nii ka teen. Aga kuna ma kuu algul juba 160 tegin, siis sai 35 ainult juurde. Ja järgnevad kuud juba korraga 195 (see on väljamõistetud summa). Ja nii iga kuu. Nüüd aga pöördus tema kohtutäituri poole, et mul 1 kuu maksmata. Kuna elatis ju ikkagi makstakse 1 kuu ette. Et peaks ühes kuus nüüd 2 korda maksma, kuna ettemaks ikkagi. Kuidas see saab nii olla üldse? Maksekäsus on ju öeldud, et alates see ja see kuupäev maksma hakata. Kuidas siis ühes kuus kaks korda tuleb maksta. Ehk 390. On see nii või on osapooled valesti aru saanud millestki. Kuna alates juuli on iga kuu makstud, kuidas saab siis võlg olla. Oleks selgust vaja, ei taha ka midagi valesti teha. Ühesõnaga, kas ma pean nüüd ühes kuus korra 2 korda maksma või ei. Või mis ma tegema peaks, kuhu pöörduma. Ette tänades

Tere
Mul on esimesest abielust 3 last (19-, 16- ja 8-aastased), praegusest kooselust 2 last (3- ja 1-aastane). Esimesest abielust 8-aastane laps on raske (vaimu)puudega ja koolivälisel ajal (kool 6 h päevas) olnud siiani enam-vähem pool aega minu ja pool aega oma ema juures. Kuna mu väiksemad lapsed kasvavad ja nõuavad järjest rohkem aega ning mu praegusel elukaaslasel saab peatselt emapuhkus läbi ja ta läheb tagasi tööle, siis mul väiksemate laste jaoks jääb järjest vähem võimalust kodust väljas midagi koos teha, kuna puudega lapsega on kodust väljas koos teiste lastega praktiliselt võimatu aega veeta. Siit küsimus, kas mul on õigust nõuda oma endiselt abikaasalt, et ta peaks mulle rohkem aega andma (väiksemate laste jaoks) või peab puudega laps olema ajaliselt võrdselt jagatud? Laste hooldusõigus on ühine ja endine naine nõuab lapse ajalist võrdset jagamist. Lisaks maksan lastele elatist ja töötan mitme koha peal, endine naine aga ühel kohal. Seega jääb praegu endisel naisel enda jaoks rohkem vaba aega kui mul jääb väiksemate lastega tegelemiseks. Praeguses situatsioonis tundub mulle, et väiksemate laste õigused pole tagatud ja puudega laps on eelistatud. Kas nõudmine, et puudega laps oleks näiteks 1/3 kuust minu juures, oleks õigustatud?