Perekonnaõigus
Küsimus: Kas saan nõuda töötult laste isalt kahele lapsele miinimumelatist, kui elame olude sunnil samas korteris?16.11.2015
Tere, Mehega on 2 alaelaist last, elame vabaabielus, samal elamispinnal, mis kuulub laste emale ja kuhu on sisse kirjutatud laste ema koos lastega. Lapse isa on töötu, saab töötu abiraha kuskil 500 eurot, millest annab elamiskuludeks 200 eurot, ülejäänud raha kulub tema laenumaksetele, hobidele jne. Kas mul on õigus nõuda töötult inimeselt kahele lapsele kohtulikult miinimumelatist, kui elame olude sunnil samas korteris?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist võib nõuda ka vanemalt, kes elab lastega samal elamispinnal. Elatise nõudmiseks on alust siis, kui vanem ei täida oma laste suhtes ülalpidamiskohustust vabatahtlikult või teeb seda ebapiisavas ulatuses. Tõenäoliselt ei kata poolt laste ülalpidamiskuludest isa poolt antav 200 eurot, seega võiks olla põhjendatud laste isalt elatise nõudmine. Elatise miinimummäär 2015. aastal on 195 eurot ühe lapse kohta.
Reeglina mõistetakse miinimummääras elatis välja ka vanemalt, kes on parasjagu töötu. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, mille kohaselt lasub vanemal kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa, võimaldab reisida ja riigile makse ta ei maksa?16.11.2015
Tere
Kuna küsimuse esitamise järjekorrad on pikad, kasutan juhust ja küsin mitu küsimust korraga. Paluksin väga ka vastuseid, mitte seadusepunkte.
1. Kui riik maksab lapsele ise elatist lapse bioloogilise vanema eest (on päevakorras seadus, mille vastu võtmisel hakkaks riik ise vanema eest igakuist elatist maksma ja nõuaks selle hiljem vanemalt ise tagasi), kas lapsel tekib suureks saades kohustus oma "rongaisa" üleval pidada või saab ta sellest kohustusest vabaneda tõendades, et bioloogiline isa ise pole talle elatist maksnud vabatahtlikult ja riik on teinud seda tema eest?
2. Soov oleks lapse elatise summat suurendada, selleks tuleb esitada suurendamise hagi kohtusse. Kuid kas on võimalik, et kohus siiski ei suurenda elatist? (suurendamissoov on seadusest tulenev miinimum lapsele tagada, hetkel on kehtiv 2010.a määrus, kus kompromissina on määratud 100€ lapsele). Toona rõhus lapse isa oma töötusele ja kohtunik oli väga "isasõbralik", hoolimata ema püüdlustest ja tõenditest sunniti peale kompromiss. Väga ebameeldiv kogemus on ja tahakski teada, kuidas tuleks esitada avaldus, et saaks lapsele seadusest tuleneva miinimumi siiski tagada. Ka 5.a hiljem väidab lapse isa end töötu olema? Kas on üldse lootust lapsele seaduse järgne võrdsus tagada? Lapse isa toob veel välja elukaaslase ja tolle laps ülevalpeetavatena.
3. Kuidas käituda kui lapse isa ei maksa kohtumäärusest tulenevat elatist. Ka kohtutäitur ei ole suutnud aastaid isalt elatist saada. Pole töökohta, vara. Kuigi elab üürikorteris (väidetavalt), omab autot (ju siis kellegi teise nimel), käib välismaa reisidel (ka viisat nõudvatel).
Kuidas saaks maksuamet sellise isiku liistudele võtta, kes mustalt töötab ja riigile makse ei maksa?
4. Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa? Miks ei vaadata elatisvõlgnike nimekirju ega sunnita võlgu tasuma, selle asemel antakse viisa küsimusi esitamata. Kust saab elatisevõlgnik reisiraha kui lapsele elatist tasuda ei suuda, riigi silmis on varatu, töötu?
5. On paika pandud ka suhtluskord. Kas emal on õigus (või vaadatakse sellele väga viltu) keelata või takistada lapse isal lapsega kohtumast, kui lapse isa elatise kohtumäärust ei täida.
Tekib jõuetus, et mitte kuidagi ei suuda seaduslikult ja tõhusalt lapsele elatist saada ja ise peab sealjuures hea näoga suhtluskorramäärust täitma. Tekib tahtmise samuti vilistada selle määruse peale, miks vaid üks osapool peab olema seaduskuulekas? Millised on kohtulahendid sellises olukorras kui vanem on takistanud suhtlust tulenevalt isa mittemaksmisest?
Paluks väga Teie teadmistel ja kogemustel põhinevaid vastuseid.
Suured tänud ette!
Kuna küsimuse esitamise järjekorrad on pikad, kasutan juhust ja küsin mitu küsimust korraga. Paluksin väga ka vastuseid, mitte seadusepunkte.
1. Kui riik maksab lapsele ise elatist lapse bioloogilise vanema eest (on päevakorras seadus, mille vastu võtmisel hakkaks riik ise vanema eest igakuist elatist maksma ja nõuaks selle hiljem vanemalt ise tagasi), kas lapsel tekib suureks saades kohustus oma "rongaisa" üleval pidada või saab ta sellest kohustusest vabaneda tõendades, et bioloogiline isa ise pole talle elatist maksnud vabatahtlikult ja riik on teinud seda tema eest?
2. Soov oleks lapse elatise summat suurendada, selleks tuleb esitada suurendamise hagi kohtusse. Kuid kas on võimalik, et kohus siiski ei suurenda elatist? (suurendamissoov on seadusest tulenev miinimum lapsele tagada, hetkel on kehtiv 2010.a määrus, kus kompromissina on määratud 100€ lapsele). Toona rõhus lapse isa oma töötusele ja kohtunik oli väga "isasõbralik", hoolimata ema püüdlustest ja tõenditest sunniti peale kompromiss. Väga ebameeldiv kogemus on ja tahakski teada, kuidas tuleks esitada avaldus, et saaks lapsele seadusest tuleneva miinimumi siiski tagada. Ka 5.a hiljem väidab lapse isa end töötu olema? Kas on üldse lootust lapsele seaduse järgne võrdsus tagada? Lapse isa toob veel välja elukaaslase ja tolle laps ülevalpeetavatena.
3. Kuidas käituda kui lapse isa ei maksa kohtumäärusest tulenevat elatist. Ka kohtutäitur ei ole suutnud aastaid isalt elatist saada. Pole töökohta, vara. Kuigi elab üürikorteris (väidetavalt), omab autot (ju siis kellegi teise nimel), käib välismaa reisidel (ka viisat nõudvatel).
Kuidas saaks maksuamet sellise isiku liistudele võtta, kes mustalt töötab ja riigile makse ei maksa?
4. Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa? Miks ei vaadata elatisvõlgnike nimekirju ega sunnita võlgu tasuma, selle asemel antakse viisa küsimusi esitamata. Kust saab elatisevõlgnik reisiraha kui lapsele elatist tasuda ei suuda, riigi silmis on varatu, töötu?
5. On paika pandud ka suhtluskord. Kas emal on õigus (või vaadatakse sellele väga viltu) keelata või takistada lapse isal lapsega kohtumast, kui lapse isa elatise kohtumäärust ei täida.
Tekib jõuetus, et mitte kuidagi ei suuda seaduslikult ja tõhusalt lapsele elatist saada ja ise peab sealjuures hea näoga suhtluskorramäärust täitma. Tekib tahtmise samuti vilistada selle määruse peale, miks vaid üks osapool peab olema seaduskuulekas? Millised on kohtulahendid sellises olukorras kui vanem on takistanud suhtlust tulenevalt isa mittemaksmisest?
Paluks väga Teie teadmistel ja kogemustel põhinevaid vastuseid.
Suured tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps vabaneb vanema ülalpidamisest siis, kui vanem on kunagi lapse suhtes ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud. Kindlasti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem lapsele elatist ei maksa ja seda teeb tema asemel riik, kuid kas ja millistel tingimustel liigitub see ülalpidamiskohustuse jämedaks rikkumiseks, näitab juba tulevane kohtupraktika.
Reeglina mõistab kohus elatise kehtivas miinimummääras välja (kehtib ka elatise suurendamisel) ja seda ka siis, kui vanem on parasjagu töötu. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, mille kohaselt lasub vanemal kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Lapse isa ülalpeetavate hulka ei arvestata tema elukaaslast ega elukaaslase last.
Kui täitemenetlus elatise kättesaamiseks ei ole viinud tulemuseni, võiks kaaluda veel KarS §-i 169 alusel kriminaalmenetluse alustamist. Mõnikord on sellel distsiplineeriv mõju ja vanem hakkab elatist tasuma.
Suhtlemisõigus ja ülalpidamiskohustus on kaks eraldiseisvat asja – kui isa elatist korrektselt ei maksa, ei anna see alust lapsega suhtlemise takistamiseks. Samuti ei oleks isal õigust jätta elatis maksmata, kuid tal puuduks võimalus lapsega suhelda. See tundub küll ebaõiglane, kuid arvestab siiski peaasjalikult lapse huve. Tõsi, ideaalis peaks lapsel olemas olema nii võimalus lahus elava vanemaga kohtuda kui saada elatist oma vajaduste katmiseks, kuid tegelikkuses see nii ei pruugi olla. Kui Te rikute suhtlemiskorda kindlaksmääravat kohtumäärust, peab arvestama sellega, et isa võib lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda, et lapsed saaksid ööbida eksmehe uue naise kodus, sest uue naise kodu on ju nüüd ka minu eksmehe kodu?12.11.2015
Läksime mehega lahku, meie korter jäi mulle ja lastele. Paar aastat elas mees üürikorteris, aga nüüd kolis uue naise juurde. Uuel naisel on kaks last eelnevast kooselust, kes elavad koos temaga. Mees ütles, et uus naine ei ole nõus, et meie lapsed ööbiksid tema korteris, kuna neil on niigi kitsas. Samas on meil eksmehega kirjalik kokkulepe, et iga teise nädalavahetuse on lapsed oma isa juures. Kas mul on juriidiliselt õigus nõuda, et lapsed saaksid ööbida uue naise kodus, sest uue naise kodu on ju nüüd ka minu eksmehe kodu? Me ei ela eksmehega ühes linnas ja tänasel hetkel tähendab see seda, et saadan lapsed hommikul teise linna ja õhtul tulevad bussiga jälle tagasi.
Kuidas on sellist olukorda kõige õigem lahendada?
Kuidas on sellist olukorda kõige õigem lahendada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Seda, et lapsed saaksid ööbida isa uue kaaslase kodus, ei ole Teil juriidiliselt õigus nõuda. Kui lapsed on suhtlemiskorra alusel lahus elava vanemaga, tuleb lahus elaval vanemal ise lahendada/otsustada küsimus, kus ta lastega aega veedab. Kui lahus elaval vanemal ei ole võimalust lastele viibimiskohta/ööbimiskohta pakkuda, tuleb tõenäoliselt muuta kehtivat suhtlemiskorda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui mõlema nõusolekul on mehel võimalik isadusest loobuda, kuigi ta on sünnitunnistusel, kuid ei ole bioloogiline isa?10.11.2015
Tere!
Mu lapsel pole sünnitunnistusel bioloogiline isa, isaks on märgitud vaid mees, kellega raseduse keskel koos elama hakkasin. Mees ise soovis last oma nimele ja oli kindel, et soovib last kasvatada kui päris enda last. Kahjuks aga läksid meie teed lahku, kuid lapsega soovis kohtuda ja temaga tegeleda. Nüüd aga aastaid hiljem, on hakanud seda vältima, ei maksa elatist ega huvitu lapsega koosolemisest. Ise ma peale ka ei pressi. Kuid kui me mõlemad oleme nõus, kas tal on võimalik nn oma isadusest loobuda? Ei soovi tema nime lapse sünnitunnistusel, ei tema perekonnanime lapsel ega soovi ka mingeid kohustusi lapse ees. Kui on võimalik, mis tuleks ette võtta?
Mu lapsel pole sünnitunnistusel bioloogiline isa, isaks on märgitud vaid mees, kellega raseduse keskel koos elama hakkasin. Mees ise soovis last oma nimele ja oli kindel, et soovib last kasvatada kui päris enda last. Kahjuks aga läksid meie teed lahku, kuid lapsega soovis kohtuda ja temaga tegeleda. Nüüd aga aastaid hiljem, on hakanud seda vältima, ei maksa elatist ega huvitu lapsega koosolemisest. Ise ma peale ka ei pressi. Kuid kui me mõlemad oleme nõus, kas tal on võimalik nn oma isadusest loobuda? Ei soovi tema nime lapse sünnitunnistusel, ei tema perekonnanime lapsel ega soovi ka mingeid kohustusi lapse ees. Kui on võimalik, mis tuleks ette võtta?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isadust on võimalik vaidlustada vaid läbi kohtu, vanemate kokkuleppel kohtuväliselt seda teha ei saa.
Isaduse vaidlustamine on seotud tähtajaga – seda on võimalik teha 1 aasta jooksul alates vastavatest asjaoludest teadasaamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas kindlustada, et elukaaslase maja remondiks minu poolt ostetud materjalide eest lahkumineku korral hüvitust saada?10.11.2015
Tere!
Mehel on maja, mille renoveerimiseks ta laenu võttis. Oleme vabaabielus. Kuidas kindlustada, et lahkumineku korral kõik need asjad ja materjalid, mis ma oma raha eest ostnud olen, saan endale? Kas peaks tšekke alles hoidma?
Mehel on maja, mille renoveerimiseks ta laenu võttis. Oleme vabaabielus. Kuidas kindlustada, et lahkumineku korral kõik need asjad ja materjalid, mis ma oma raha eest ostnud olen, saan endale? Kas peaks tšekke alles hoidma?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elate mehega vabaabielus, siis kooselu ajal soetatud esemete osas varaühisust perekonnaseaduse mõttes ei teki. Kooselu ajal soetatud esemed kuuluvad sellele poolele, kes konkreetse eseme soetas. Eseme omandiõiguse tõestamiseks tuleks Teil kindlasti hoida alles ostudokumendid, vastasel juhul võib tõendamine kujuneda väga keeruliseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millal võin pärast elatise kohtuotsust pöörduda kohtutäituri poole?10.11.2015
Tere!
Nõudsin kohtu kaudu eksmehelt välja elatise lapsele. 02.11.2015 tehti tagaseljaotsus. Elatis on välja nõutud 1 juulist 2015.a, seega praeguseks hetkeks on võlg 780€. Millal võin pöörduda kohtutäituri poole? Ja milliseid teisi võimalusi peale kohtutäituri poole pöördumise mul oleks?
Nõudsin kohtu kaudu eksmehelt välja elatise lapsele. 02.11.2015 tehti tagaseljaotsus. Elatis on välja nõutud 1 juulist 2015.a, seega praeguseks hetkeks on võlg 780€. Millal võin pöörduda kohtutäituri poole? Ja milliseid teisi võimalusi peale kohtutäituri poole pöördumise mul oleks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa jõustunud kohtuotsuse alusel elatist maksma ei hakka, on Teil õigus pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse algatamiseks peab kohtuotsus olema jõustunud, kuid soovitan siiski enne kohtutäituri poole pöördumist lapse isalt uurida, millal kavatseb ta elatisvõla tasuda ja juhul, kui ta ei tee seda enda poolt lubatud tähtaja jooksul, taotleda täitemenetluse algatamist.
Kui täitemenetluse läbiviimine ei vii elatise maksmiseni, on võimalik lapse isa suhtes algatada kriminaalmenetlus KarS §-i 169 alusel. Sellel võib olla lapse isale distsiplineeriv mõju, kui täitemenetlus teda kuidagi mõjutanud ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapsepuhkuse kasutamiseks võib tööandja nõuda tõendit, et isa ei ole lapsepuhkust kasutanud?10.11.2015
Tere.
Mina töötan ja tahan võtta lapsepuhkust 3 kalendripäeva. Tööandja ütleb, et pean esitama tõendi, et lapse isa ei ole võtnud lapsepuhkust. Lapse isa töötab välisriigis ning on maksumaksja välisriigis. Kas lapse isa peab küsima tööandjalt sellist tõendit või piisab tõendist, et tema töötab välismaal?
Ei tea, kas riigis, kus tema töötab, on olemas selline puhkuseliik nagu lapsepuhkus.
Mina töötan ja tahan võtta lapsepuhkust 3 kalendripäeva. Tööandja ütleb, et pean esitama tõendi, et lapse isa ei ole võtnud lapsepuhkust. Lapse isa töötab välisriigis ning on maksumaksja välisriigis. Kas lapse isa peab küsima tööandjalt sellist tõendit või piisab tõendist, et tema töötab välismaal?
Ei tea, kas riigis, kus tema töötab, on olemas selline puhkuseliik nagu lapsepuhkus.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
TLS § 63 lg 1 sätestab, et õigus puhkusele on kas lapse emal või isal või eeskostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada tasustatud lapsepuhkust: kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last; kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.
Korraga on lapsepuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Kolme- ja kuuetööpäevast lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Näiteks võtab peres, kus on kolm alla 14-aastast last, esmalt kolm puhkusepäeva välja isa ja ülejäänud kolm päeva kasutab hiljem ära ema.
Antud juhul ei ole küsija täpsustanud, millise riigi tööandjast jutt käib. Töölepingu seadusest tulenevaid vanemapuhkusi (sh isapuhkust) on töötajal õigus kasutada juhul, kui töölepingule kohaldub eesti õigus (sh töölepingu seadus). Näiteks on Eesti kodanikul, kes töötab Euroopa Liidus Tšehhi ettevõttes ning talle kohaldub Tšehhi õigus, võimalik saada puhkust vastavalt Tšehhi seadustele. Kui on näiteks tegemist Euroopa Liidus töötava isikuga, kelle tööandja on Eesti ettevõte ja töösuhtele kohaldub eesti õigus, siis on vanemapuhkusi (sh isapuhkust) õigus saada lähtuvalt töölepingu seadusest.
Euroopa Liidu tasandil on ette nähtud vanemapuhkuste miinimumtingimused (rasedus- ja sünnituspuhkusi reguleeriv direktiiv 92/85/EMÜ ja vanemapuhkuste direktiiv 96/34/EÜ). Kuna nimetatud reeglid on üldised ja näevad ette miinimumi, siis on riigiti vanemapuhkuste liigid, pikkused ja tasustamine väga erinevalt sätestatud.
Seega tuleks kõigepealt välja selgitada, millise riigi ettevõttega tegemist on ja milline tööleping on sõlmitud, sellest lähtuvalt saab öelda, kas Eesti seadused sellele rakenduvad. Kui jah, on tööandjal õigus nõuda tõendit, kui ei, siis tööandja tõendit nõuda ei saa, sest välisriigi õigus ei reguleeri lapsepuhkuse saamist.
Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Tasustamata lapsepuhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Puhkust saavad kasutada nii ema kui isa, mis tähendab, et vanemad saavad soovi korral olla puhkusel ühel ajal või eri aegadel. Näiteks võivad vanemad võtta mõlemad puhkust mais või võib ema võtta nt 10 tööpäeva puhkust jaanuaris ja isa 10 tööpäeva puhkust septembris. Seega sel juhul tööandja tõendit nõuda ei saa.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuhu pöörduda, et isalt välja nõuda vana elatise võlga?09.11.2015
Tere, Lapsele on välja mõistetud kohtu kaudu elatis. Kuna raha laekus nii nagu jumal juhatas, siis isal on kasvanud elatise võlg väga suureks (mitu tuhat). Nüüd päris mitu aastat pole ta oma vana võlga tasunud k.a. elatist. Kuhu peaksin ma pöörduma ja kas oleks võimalik isalt välja nõuda vähemalt seda vana võlga, mis on kasvanud nii suureks? Kohtutäiturile on asjad samuti juba aastaid tagasi üle antud, aga sellest abi ei ole.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisvõla kättesaamisega tegeleb kohtutäitur ja tema poole olete Te juba täitemenetluse läbiviimiseks pöördunud. Kahjuks ei õnnestu ka kohtutäituril alati elatisraha võlgnikult kätte saada.
Teil tuleks kaaluda lapse isa suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS §-i 169 alusel – mõnikord on sellel elatisvõlgnikuks olevale vanemale distsiplineeriv mõju ja ta asub oma ülalpidamiskohustust täitma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kohtus pöörab elatisnõude vanavanemate vastu, kas siis selle kohta on eraldi kohtuprotsess?09.11.2015
Oleme abikaasaga pensionärid, kes elavad koos üliõpilasest tütre- ja täiskasvanud pojaga, kellel mingit sissetulekut ei ole. Pojal on formaalselt küll mingi ühemehe OÜ, kus aga juba mitu aastat sisuliselt mingit äritegevust ei toimu ega seetõttu ka sissetulekut ei laeku, mistõttu oleme koos abikaasaga olnud sunnitud oma poega ülal pidama. Poja endine elukaaslane, kes tegelikku olukorda teab, andis aga hiljuti sisse elatishagi poja vastu, tagasiulatuvalt aastase nõudega nende ühisele alaealisele lapsele elatise saamiseks.
Kui kohtus selgub, et poja käest lapselapsele elatisraha välja nõuda pole võimalik ja pojal ei ole ka kinnisvara ega muud isiklikku vara, mille arvelt ta saaks elatisnõuet koheselt täita, kas siis elatisnõue pööratakse sama kohtuprotsessi käigus seejärel kohe poja vanemate vastu asenduskohustuse täitmiseks? Või toimub asenduskohustuse täitmise osas mingi eraldi protsess? Juhul, kui meie pensionitest elatise maksmiseks ei piisa (meil on kaks majapidamist ja abikaasa vajab arstirohtusid), kas siis satub löögi alla meie kinnisvara?
Kui kohtus selgub, et poja käest lapselapsele elatisraha välja nõuda pole võimalik ja pojal ei ole ka kinnisvara ega muud isiklikku vara, mille arvelt ta saaks elatisnõuet koheselt täita, kas siis elatisnõue pööratakse sama kohtuprotsessi käigus seejärel kohe poja vanemate vastu asenduskohustuse täitmiseks? Või toimub asenduskohustuse täitmise osas mingi eraldi protsess? Juhul, kui meie pensionitest elatise maksmiseks ei piisa (meil on kaks majapidamist ja abikaasa vajab arstirohtusid), kas siis satub löögi alla meie kinnisvara?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Selleks, et laps saaks asenduskohustusena elatist nõuda Teilt, peab kõigepealt tuvastama asjaolu, et lapse isalt ei ole võimalik elatist saada. Seega kõigepealt mõistetakse elatis ikkagi lapse isalt välja ja alles ebaõnnestunud täitemenetluse tulemusel võib asuda seisukohale, et isalt ei ole võimalik lapsele elatist saada. Seega käimasoleva kohtumenetluse raames Teile elatisnõuet kindlasti ei esitata, see on eraldi kohtumenetlus ja hetkel pole selge, kas selle algatamiseks on üleüldse alust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui lapse ema tahab kolida teise linna ja ma ei saa siis lapsega suhelda nii, nagu kohtus kokku leppisime?09.11.2015
Tere!
Lapse emaga läksime lahku 2013. Olime vabaabielus. Aastal 2011 meil sündis laps. Peale seda, kui läksime lahku, elas laps kogu aeg isa juures, kuna ema uus elukaaslane ei tahtnud meie last. Laps suhtles emaga kogu aeg (telefoni teel ja käis tema juurde ööbima, kui elukaaslast kodus ei olnud). Mul ei ole eesmärki last emast lahutada ja alati lubasin suhelda. Aastal 2015 läks ema uue elukaaslasega lahku ja tahtis rohkem lapsega suhelda ning ei tahtnud mulle üldse last anda. Pöördusin kohtusse. Me leppisime omavahel ja sõlmisime kompromissi, et meil on mõlemal lapse suhtes hooldusõigus ja laps elab emaga ning emal on otsustusõigus Eesti Vabariigi piires. Kuna mina töötan graafiku aluses, leppisime kokku, et laps on 4 päeva nädalas minuga. Samuti olid selle poolt lastekaitsetöötajad, kuna esialgu laps ei tahtnud emaga olla. Praegu suhtlen lapsega iga päev, viin ta lasteaeda ja minu vabadel päeval on laps minuga. Ma iga päev viin ta trenni.
Nüüd tekkib küsimus, et ema tahab koolida teise linna ja see tähendab, et meie graafik ei hakka kehtima, kuna laps peab käima seal lasteaeda, trenni ja tulevikus kooli. Ma ei saa omadel päevadel teda enda juurde, kuna lapsel hakkab teises linnas olema oma ajarežiim.
Kuidas soovite käituda?
Lapse emaga läksime lahku 2013. Olime vabaabielus. Aastal 2011 meil sündis laps. Peale seda, kui läksime lahku, elas laps kogu aeg isa juures, kuna ema uus elukaaslane ei tahtnud meie last. Laps suhtles emaga kogu aeg (telefoni teel ja käis tema juurde ööbima, kui elukaaslast kodus ei olnud). Mul ei ole eesmärki last emast lahutada ja alati lubasin suhelda. Aastal 2015 läks ema uue elukaaslasega lahku ja tahtis rohkem lapsega suhelda ning ei tahtnud mulle üldse last anda. Pöördusin kohtusse. Me leppisime omavahel ja sõlmisime kompromissi, et meil on mõlemal lapse suhtes hooldusõigus ja laps elab emaga ning emal on otsustusõigus Eesti Vabariigi piires. Kuna mina töötan graafiku aluses, leppisime kokku, et laps on 4 päeva nädalas minuga. Samuti olid selle poolt lastekaitsetöötajad, kuna esialgu laps ei tahtnud emaga olla. Praegu suhtlen lapsega iga päev, viin ta lasteaeda ja minu vabadel päeval on laps minuga. Ma iga päev viin ta trenni.
Nüüd tekkib küsimus, et ema tahab koolida teise linna ja see tähendab, et meie graafik ei hakka kehtima, kuna laps peab käima seal lasteaeda, trenni ja tulevikus kooli. Ma ei saa omadel päevadel teda enda juurde, kuna lapsel hakkab teises linnas olema oma ajarežiim.
Kuidas soovite käituda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse emale kuulub otsustusõigus lapse elukoha osas, ei saa teda iseenesest takistada uude linna kolimisel. Samas peab Teil olema endiselt võimalus lapsega piisavas mahus kohtuda. Võimalik, et senini kehtinud suhtlemiskord ei toimi, kuivõrd vahemaad Teie ja lapse ema elukohtade vahel muutuvad suuremaks ja senise suhtlemiskorra täitmine kujuneb keeruliseks kõikidele osapooltele.
Seega sisuliselt näen ma antud olukorras kahte lahendust: esimeseks oleks uue suhtlemiskorra kindlaksmääramine ja teiseks variandiks oleks lapse elukoha muutmine hoopis Teie juurde. Esimene variant sobib siis, kui teise linna kolimine vastab lapse huvidele ja Teil ei ole vastuväiteid sellele, et lapse elukoht on ema juures. Teine variant tuleks kõne alla siis, kui sooviksite, et laps elaks alaliselt Teiega ja selline korraldus oleks lapse huvidele vastav – iseasi, kas seda arvab ka kohus, kui kohtule vastav nõue esitada.
Kokkuvõttes, kui lapse emaga taaskord kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb uuesti algatada kohtumenetlus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand