Perekonnaõigus


Küsimus: Mida teha, kui lapse ema tahab kolida teise linna ja ma ei saa siis lapsega suhelda nii, nagu kohtus kokku leppisime?09.11.2015

Tere!
Lapse emaga läksime lahku 2013. Olime vabaabielus. Aastal 2011 meil sündis laps. Peale seda, kui läksime lahku, elas laps kogu aeg isa juures, kuna ema uus elukaaslane ei tahtnud meie last. Laps suhtles emaga kogu aeg (telefoni teel ja käis tema juurde ööbima, kui elukaaslast kodus ei olnud). Mul ei ole eesmärki last emast lahutada ja alati lubasin suhelda. Aastal 2015 läks ema uue elukaaslasega lahku ja tahtis rohkem lapsega suhelda ning ei tahtnud mulle üldse last anda. Pöördusin kohtusse. Me leppisime omavahel ja sõlmisime kompromissi, et meil on mõlemal lapse suhtes hooldusõigus ja laps elab emaga ning emal on otsustusõigus Eesti Vabariigi piires. Kuna mina töötan graafiku aluses, leppisime kokku, et laps on 4 päeva nädalas minuga. Samuti olid selle poolt lastekaitsetöötajad, kuna esialgu laps ei tahtnud emaga olla. Praegu suhtlen lapsega iga päev, viin ta lasteaeda ja minu vabadel päeval on laps minuga. Ma iga päev viin ta trenni.
Nüüd tekkib küsimus, et ema tahab koolida teise linna ja see tähendab, et meie graafik ei hakka kehtima, kuna laps peab käima seal lasteaeda, trenni ja tulevikus kooli. Ma ei saa omadel päevadel teda enda juurde, kuna lapsel hakkab teises linnas olema oma ajarežiim.
Kuidas soovite käituda?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse emale kuulub otsustusõigus lapse elukoha osas, ei saa teda iseenesest takistada uude linna kolimisel. Samas peab Teil olema endiselt võimalus lapsega piisavas mahus kohtuda. Võimalik, et senini kehtinud suhtlemiskord ei toimi, kuivõrd vahemaad Teie ja lapse ema elukohtade vahel muutuvad suuremaks ja senise suhtlemiskorra täitmine kujuneb keeruliseks kõikidele osapooltele.

Seega sisuliselt näen ma antud olukorras kahte lahendust: esimeseks oleks uue suhtlemiskorra kindlaksmääramine ja teiseks variandiks oleks lapse elukoha muutmine hoopis Teie juurde. Esimene variant sobib siis, kui teise linna kolimine vastab lapse huvidele ja Teil ei ole vastuväiteid sellele, et lapse elukoht on ema juures. Teine variant tuleks kõne alla siis, kui sooviksite, et laps elaks alaliselt Teiega ja selline korraldus oleks lapse huvidele vastav – iseasi, kas seda arvab ka kohus, kui kohtule vastav nõue esitada.

Kokkuvõttes, kui lapse emaga taaskord kokkuleppele jõuda ei õnnestu, tuleb uuesti algatada kohtumenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand