Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas mees saab tõendada, et ta ikka hoolib oma tütrest ja proovis korduvalt temaga kohtuda ja suhelda?12.10.2015
Tere,
Endine naine ei lubanud suhelda tütrega päris kaua aega ning praegu üldse tahab ära võta isaõigust. Kuidas mees saab tõendada, et ta ikka hoolib oma tütrest ja proovis korduvalt temaga kohtuda ja suhelda?
Ette tänades
Endine naine ei lubanud suhelda tütrega päris kaua aega ning praegu üldse tahab ära võta isaõigust. Kuidas mees saab tõendada, et ta ikka hoolib oma tütrest ja proovis korduvalt temaga kohtuda ja suhelda?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema on saatnud lapse isale e-kirju või sõnumeid, millest nähtub, et ta takistab isa ja lapse suhtlemist, võib lapse isa neid oma väidete tõenduseks kohtus kasutada. Samuti võib abi olla lastekaitsetöötajast, kes annab kirjaliku arvamuse lapse hooldusõigust puudutavas vaidluses (seda muidugi juhul, kui lapse isa on eelnevalt selle murega pöördunud lastekaitsetöötaja poole).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas vanaemale on võimalik kehtestada lähenemiskeeld, sest ta viib lapselast ilma vanemate nõusolekut kirikusse?12.10.2015
Vanaema, kes on sügavalt usklik inimene ning külastab kirikut vähemalt kord nädalas, viib ka oma lapselast igal võimalusel sinna. Olen vahest palunud oma emal last hoida, kuid tema kasutab ära võimalust ning viib oma lapselapse kirikusse. Lapselaps, kes on 8-aastane, ei ole suuteline otsustama, kas ta soovib sinna minna vabatahtlikult. Varasemalt on emaga sellest juttu olnud ja ta on teadlik, et mulle kui lapse emale ei sobi selline käitumine, kuid vaatamata sellele traumeerib last ja manipuleerib temaga ning viib last endaga kaasa.
Kas sellisele käitumisele on võimalik kehtestada sanktsioone? Olgu veel mainitud, et vanaema ristis lapse ilma lapse vanematega konsulteerimata ja nende nõusolekut saamata.
Kas sellisele käitumisele on võimalik kehtestada sanktsioone? Olgu veel mainitud, et vanaema ristis lapse ilma lapse vanematega konsulteerimata ja nende nõusolekut saamata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teile ei meeldi, kuidas Teie ema oma lapselapsega aega veedab, ei ole Te ju kohustatud last talle hoida andma. Kui lapse vanaema ei austa Teie soove ja viib last vaatamata Teie keelule kirikusse, tuleb Teil piirata nende suhtlemist.
Lähenemiskeeld ei ole antud juhul asjakohane meede – see võiks olla põhjendatud siis, kui vanaema üritaks lapselapsega vaatamata Teie keelule suhelda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste emal on õigus nõuda vähemmakstud elatisraha, kuigi kohtuotsusega määrati miinimum, kuid me perega ei saa nii palju maksta?12.10.2015
Tere,
minu abikaasa endine elukaaslane on andnud minu abikaasa kohtusse laste elatisraha pärast 2013 veebruar. Kohtus mõisteti miinimum elatisraha ehk siis kuna tegu on kahe lapsega, on see kokku 1 miinimumpalk kuus. Oleme maksnud iga kuu vähem (u 260 eurot), kuna meil ei ole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Varem on lapsed saanud tõesti palju raha (krooni ajal 20000 krooni kuus) kuna nende isal läks äris hästi aga see on tänaseks päevaks kõik minevik.
Laste ema saadab iga kuu telefonile sõnumeid kui palju me temale võlgu oleme alates 2013. aastast ning arveid igasuguste lisakulude suhtes, mis ei ole mõistlikud ja meiega kokku lepitud, nt. reisirahad (500 eurot), spordilaagrid alates 200 eurost jne. Nüüd ähvardab uuesti pöörduda kohtutäituri poole.
Meil on endal abikaasaga ka 9-kuune laps. Minul on ka endal 18-aastane vanem tütar, kes pole saanud kunagi reisida ega spordilaagris käia, kuna minul pole olnud selleks võimalusi.
Kas sellel proual on õigus nõuda puudujäävat summat alates 2013 aastast?
minu abikaasa endine elukaaslane on andnud minu abikaasa kohtusse laste elatisraha pärast 2013 veebruar. Kohtus mõisteti miinimum elatisraha ehk siis kuna tegu on kahe lapsega, on see kokku 1 miinimumpalk kuus. Oleme maksnud iga kuu vähem (u 260 eurot), kuna meil ei ole lihtsalt võimalik rohkem maksta. Varem on lapsed saanud tõesti palju raha (krooni ajal 20000 krooni kuus) kuna nende isal läks äris hästi aga see on tänaseks päevaks kõik minevik.
Laste ema saadab iga kuu telefonile sõnumeid kui palju me temale võlgu oleme alates 2013. aastast ning arveid igasuguste lisakulude suhtes, mis ei ole mõistlikud ja meiega kokku lepitud, nt. reisirahad (500 eurot), spordilaagrid alates 200 eurost jne. Nüüd ähvardab uuesti pöörduda kohtutäituri poole.
Meil on endal abikaasaga ka 9-kuune laps. Minul on ka endal 18-aastane vanem tütar, kes pole saanud kunagi reisida ega spordilaagris käia, kuna minul pole olnud selleks võimalusi.
Kas sellel proual on õigus nõuda puudujäävat summat alates 2013 aastast?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui elatisraha on kohtuotsusega välja mõistetud, tuleb elatist maksta vastavalt kohtuotsusele ehk teisisõnu on laste emal õigus nõuda vähemmakstud elatisraha. Lisakulutuste eest maksmist laste emal õigus nõuda ei ole.
Kui isal ei ole võimalik maksta elatisraha nõutud ulatuses, tuleb elatisraha vähendamise nõudega pöörduda kohtu poole. Elatisraha vähendamist ei saa nõuda tagasiulatuvalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Millised võimalused on lapse isal saada ainuhooldusõigus, kui ema läks ära ja jättis lapse isa kasvatada?08.10.2015
Tere!
Lapse isa soovib taotleda endale lapse ainuhooldusõigust, lapse ema lahkus pool aastat tagasi ja laps jäi isa (ja ta vanemate) juurde elama. Ema näeb last tavaliselt korra nädalas (vahepeal harvem), tihti on olukordi, kus ta lubab tulla, aga jätab viimasel hetkel tulemata. Ema elab 40 km eemal, jagatud üürikorteris ja on madala sissetulekuga. Millised võimalused on lapse isal saada endale lapse ainuhooldusõigus?
Lapse isa soovib taotleda endale lapse ainuhooldusõigust, lapse ema lahkus pool aastat tagasi ja laps jäi isa (ja ta vanemate) juurde elama. Ema näeb last tavaliselt korra nädalas (vahepeal harvem), tihti on olukordi, kus ta lubab tulla, aga jätab viimasel hetkel tulemata. Ema elab 40 km eemal, jagatud üürikorteris ja on madala sissetulekuga. Millised võimalused on lapse isal saada endale lapse ainuhooldusõigus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks lapse ühise hooldusõiguse täielikku lõpetamist, vaid last alaliselt kasvatavale vanemale lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist, teatud juhtudel ka otsustusõiguse üleandmist lapse tervise- ja haridusküsimustes. Kui aga lapse ema ei soovi lapse kasvatamises osaleda ja ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja isale üleandmine vastab lapse huvidele, võib kohus teoreetiliselt isa avalduse rahuldada küll.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõendada täna 25 aastat hiljem, et isa ei tasunud toona elatist aga nüüd nõuab minult enda eest hoolistemist?08.10.2015
Tere,
Isa, kes pole mulle elatist tasunud ja me pole ka kohtunud, otsis mu üles, et esitada mulle kohustus tema eest hoolitsemiseks tulevikus. Olen tema ainus laps. Hetkel on see vaid tühipaljas ähvardus, kuid seaduse järgi peavad lapsed hoolitsema oma vanemate eest, kui nad ise enam hakkama ei saa. Kas kohalik omavalitsus võib minult üldse midagi nõuda tulevikus (hooldekodu arved, matusekulud vms)? Kas ma saan nii vana asja tõestada enam? Ema on omal ajal nii 25 aastat tagasi kohtuotsuse alusel asja andnud ka kohtutäiturile. Teadaolevalt kolis isa toona välismaale ja kohtutäituri võim ei ulatunud nii kaugele. Tänaseks olen kohtuotsuse kätte saanud Rahvusarhiivist, kuid kohtutäiturite dokumente selle kohta enam alles ei ole, kuna neid ei säilitata nii kaua. Kuidas ma siis seda tõestan, et isa pidi tasuma mulle 1/4 oma sissetulekust igakuiselt, kuid ei teinud seda?
Kas selline asi võib ka mingit teed pidi veel kohtusse jõuda? Kas KOV võib mind kohtusse anda, kui ma ei suuda ära tõestada, et isa pole mind toetanud ega mulle elatist tasunud?
Kohtus ju oleks sõna sõna vastu, too aeg arveldati ka palju sularahas ja tõendeid nagu polegi rohkem, kui ema ütlus, et isa ei maksnud ja toonane kohtuotsus elatise väljamõistmiseks.
Tänud ette
Isa, kes pole mulle elatist tasunud ja me pole ka kohtunud, otsis mu üles, et esitada mulle kohustus tema eest hoolitsemiseks tulevikus. Olen tema ainus laps. Hetkel on see vaid tühipaljas ähvardus, kuid seaduse järgi peavad lapsed hoolitsema oma vanemate eest, kui nad ise enam hakkama ei saa. Kas kohalik omavalitsus võib minult üldse midagi nõuda tulevikus (hooldekodu arved, matusekulud vms)? Kas ma saan nii vana asja tõestada enam? Ema on omal ajal nii 25 aastat tagasi kohtuotsuse alusel asja andnud ka kohtutäiturile. Teadaolevalt kolis isa toona välismaale ja kohtutäituri võim ei ulatunud nii kaugele. Tänaseks olen kohtuotsuse kätte saanud Rahvusarhiivist, kuid kohtutäiturite dokumente selle kohta enam alles ei ole, kuna neid ei säilitata nii kaua. Kuidas ma siis seda tõestan, et isa pidi tasuma mulle 1/4 oma sissetulekust igakuiselt, kuid ei teinud seda?
Kas selline asi võib ka mingit teed pidi veel kohtusse jõuda? Kas KOV võib mind kohtusse anda, kui ma ei suuda ära tõestada, et isa pole mind toetanud ega mulle elatist tasunud?
Kohtus ju oleks sõna sõna vastu, too aeg arveldati ka palju sularahas ja tõendeid nagu polegi rohkem, kui ema ütlus, et isa ei maksnud ja toonane kohtuotsus elatise väljamõistmiseks.
Tänud ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei ole Teie suhtes ülalpidamiskohustust täitnud, võib kohus Teid tema ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või vähemalt ülalpidamiskohustust piirata. Selleks tuleb aga kohtule tõendada, et isa on üleüldse Teie suhtes ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud.
Ilmselgelt tuleks lisaks kohtuotsusele kasuks ka tõendid selle kohta, et elatisraha kättesaamiseks algatati täitemenetlus, kuid nende puudumisel võiks abiks olla Teie ema tunnistus isapoolse ülalpidamiskohustuse rikkumise kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha miinimummäärast (195 eurot) lähevad maksud maha?07.10.2015
2015 a on elatisraha miinimummäär on 195 eurot. Kas antud summast lähevad maksud maha? Ja lapsevanem kellele elatist makstakse peaks saama kätte 156 eurot?
Lapsele on määratud logopeediline ravi, mille maksumus on kuus 200 eurot. Hetkel laps sellega veel alustanud ei ole, kuna see on väga kulukas. Kas see on piisav põhjendus suurema elatisraha nõudeks. Lisaks käib laps eelkoolis ja muusikaringis.
Lapse isa aga ei soovi vabatahtlikult antud tegevustest poolt summat hüvitada, kuna see ei ole kohustuslik tegevus. Kas huvialategevused on põhjendatud, et elatisraha määra suurendada?
Lapse isa palk on ca 1000 neto (ülalpeetavad puuduvad).
Minu sissetulek on 1600 neto (ülalpeetavaid 2).
Lapsele on määratud logopeediline ravi, mille maksumus on kuus 200 eurot. Hetkel laps sellega veel alustanud ei ole, kuna see on väga kulukas. Kas see on piisav põhjendus suurema elatisraha nõudeks. Lisaks käib laps eelkoolis ja muusikaringis.
Lapse isa aga ei soovi vabatahtlikult antud tegevustest poolt summat hüvitada, kuna see ei ole kohustuslik tegevus. Kas huvialategevused on põhjendatud, et elatisraha määra suurendada?
Lapse isa palk on ca 1000 neto (ülalpeetavad puuduvad).
Minu sissetulek on 1600 neto (ülalpeetavaid 2).
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha tulumaksuga ei maksustata, seega minimaalne elatisraha, mille vanem peab lapse ülalpidamiskulude osaliseks katmiseks lahus elavalt vanemalt saama, on 2015. aastal netosummana 195 eurot.
Elatise suurus oleneb peaasjalikult lapse vajadustest. Kui lapse vajadused ühes kalendrikuus on suuremad kui 390 eurot, on põhjendatud ka miinimummäärast suurem elatis. Ülalpidamiskulude sisse on reeglina põhjendatud arvestada ka kulutused lapse huvitegevusele, antud olukorras, mil vanemate majanduslik olukord on hea, ei peaks minu hinnangul lapse huvitegevusi majanduslikust olukorrast tulenevalt küll piirama.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid lastetoetusi makstakse lapsendamise puhul, kui ema on olnud kodune ja lapse isa käib tööl?07.10.2015
Tere!
Milliseid lastetoetusi makstakse lapsendamise puhul, kui ema on olnud kodune ja lapse isa käib tööl ja kas on ette nähtud ka lapsendamistoetus Tallinnas?
Ette tänades
Milliseid lastetoetusi makstakse lapsendamise puhul, kui ema on olnud kodune ja lapse isa käib tööl ja kas on ette nähtud ka lapsendamistoetus Tallinnas?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühekordse lapsendamistoetuse suurus on 320 eurot. Igakuine riiklik peretoetus on 45 eurot esimese ja teise lapse kohta, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot.
Lisaks eeltoodule on võimalik saada lapsendamishüvitist 70 päeva eest, samuti lapsehooldustasu või vanemahüvitist, kuid see oleneb juba lapsendatava vanusest. Täiendavat infot soovitan Teil küsida Eesti Haigekassast ja Sotsiaalkindlustusametist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis on esimene samm, et isalt elatisraha välja nõuda ja kas sellega saab tavainimene ise hakkama?06.10.2015
Olen peaaegu 2-aastase poisi ema ja isaga pole kontakti olnud juba mõnda aega, samamoodi ei tea isegi ta telefoninumbrit ega üldse kuidas temaga kontakti saada. Tahangi alimente talt nõuda, aga esimene küsimus oleks mis samm oleks esimene? Kas pean advokaadi võtma ja kohtusse pöörduma või on võimalik see ka ilma advokaadi abita ise korda ajada? (st kohtusse minna) Teine küsimus, mille järgi arvutatakse elatisraha suurust, kui isa töötab soomes ja palk on 2000eurot+?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Kui Te ei jõua lapse isaga kokkuleppele ning ei saa temaga kontakti, on Teil elatise nõudmiseks võimalik pöörduda kohtu poole. Kui lapse isa elab Soomes ning laps elab Eestis, on elatisemääruse (4/2009) artikli 3 kohaselt kohtualluvus muuhulgas ka selles riigis, kus on õigustatud isiku ehk lapse alaline elukoht. Seega saate nõudega pöörduda Eesti kohtu poole. Kohtusse saate Te pöörduda ka ilma advokaadita, selleks saate täita hagiavalduse vormi, mis asub lehel http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Oluline on tähele panna, et avaldusel tuleb täita lahter „hageja tegevus kostja andmete saamiseks“, kui Teile pole teada lapse isa kontaktandmed. Sellisel juhul peate tegema kõik endast oleneva, et kostja kontaktandmed teada saada, mh esitama päringuid näiteks rahvastikuregistrile, Politsei- ja Piirivalveametile, Maksuametile või muudele asutustele.
Elatise suuruse määramisel arvestatakse ühest küljest lapse vajadusi ning kasvatamise kulutusi ja teisest küljest vanemate rahalisi võimalusi.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas töökohapõhises kutseõppes olles on õigus elatisele?05.10.2015
Tere
Olen 20a. Õpin töökohapõhises kutseõppes. Eelnevalt oman kutsekeskharidust. Kas mul on õigus peale 01.10.2015 küsida elatist vanemalt, kes ei ela minuga koos?
Tänan
Olen 20a. Õpin töökohapõhises kutseõppes. Eelnevalt oman kutsekeskharidust. Kas mul on õigus peale 01.10.2015 küsida elatist vanemalt, kes ei ela minuga koos?
Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Alates 01.10.2015.a. on perekonnaseaduses elatist saama õigustatud isikute ring laienenud. Kui perekonnaseaduse vana sätte alusel oli elatisele õigus lapsel, kes jätkab õppeasutuses põhi- või keskhariduse omandamist, siis alates oktoobri algusest on PKS § 97 p 2 kohaselt ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena õpib mh ka kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kutseõppeasutuse seaduse § 23 lg 2 kohaselt jaguneb kutseõpe tasemeõppeks ja täiendusõppeks. § 23 lg 2 p 1 kohaselt on tasemeõpe kutseõpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Täiendusõppe käigus omandatakse üksnes üksikkompetentse ning sellisel juhul elatise tasumise kohustus puudub. Seetõttu peate selgeks tegema, kas Teie töökohapõhise kutseõppe puhul on tegemist taseme- või täiendusõppega.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuidas saaks elukaaslane minu lapse hooldusõiguse kui pärisisaga suhe on ainult elatisraha maksmine?02.10.2015
Tere,
Vanemad asusid lahku elama alates hetkest, kui laps oli mõne kuu vanune. Laps elab emaga ja tema uue elukaaslasega juba viimased 5 aastat. Lapse isa panus lapse elus osalemisel on vaid elatise maksmine (kohtuotsuse alusel). Laps oma isa ei tunne. Kas ja millised võimalused oleks anda lapse emaga koos elavale mehele, kes osaleb lapse igapäevases kasvatamises, lapse suhtes seaduslik hooldusõigus?
Lugupidamisega
Vanemad asusid lahku elama alates hetkest, kui laps oli mõne kuu vanune. Laps elab emaga ja tema uue elukaaslasega juba viimased 5 aastat. Lapse isa panus lapse elus osalemisel on vaid elatise maksmine (kohtuotsuse alusel). Laps oma isa ei tunne. Kas ja millised võimalused oleks anda lapse emaga koos elavale mehele, kes osaleb lapse igapäevases kasvatamises, lapse suhtes seaduslik hooldusõigus?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Õiguslikult tekib vanema-lapse õigussuhe Teie elukaaslase ja lapse vahel vaid siis, kui elukaaslane lapse lapsendab. Reeglina on selleks vajalik lapse bioloogilise isa nõusolek. Seega antud olukorras soovitaksin Teil uurida, millised oleksid Teie elukaaslase võimalused lapse lapsendamiseks (eeldusel, et lapse bioloogilisel isal puudub soov lapse elus osaleda ja lapsendamine vastab lapse huvidele, kuivõrd ta peab oma isaks Teie elukaaslast).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand