Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas saan lapse isalt nõuda elatist 195 eurot või on tal teise lapse olemasolu piisav põhjus minu lapsele elatisraha vähendamiseks?02.10.2015

Tere!
Elasime mehega vabaabielus. Nüüdseks oleme lahku läinud, kuid meil on 3-aastane laps. Mees on otsustanud, et rohkem kui 150 eurot kuus ei ole lapsel vaja ning minu tähelepanekutele, et miinimum elatisraha on 195 eurot, on ta vastanud, et nagunii rohkem ma ei saa ka seaduslikult temalt nõuda. Tal on olemas 4-aastane laps teise naisega, kes on sündroomiga laps ning omab invaliidsust. Tema emale mees maksab 200 eurot kuus.
Kas mul on võimalik saada seaduslikult taotledes temalt 195 eurot või on teise lapse olemasolu piisav põhjus elatisraha minu lapsele vähendada?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Reeglina mõistavad kohtud elatise miinimummääras välja ja seda ka siis, kui vanemal on rohkem kui kaks ülalpeetavat. Kui lapse isa majanduslik olukord on hea, ei ole ilmselt põhjendatud vähendada elatisraha alla kehtiva miinimumi vaid põhjusel, et isal on veel üks laps.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas selline kokkulepe on võimalik, et isa ei maksa elatist, aga lapsed pole tulevikus kohustatud ka teda hooldama?02.10.2015

Tere
Vanemad on lahutatud 1,5 aastat tagasi. Lapsed elavad ema juures, isa elatist ei maksa. Vahel saadab midagi, aga summa on keskmiselt 60 eurot lapse kohta kuus, tegelikud kulud ca 500 eurot lapse kohta kuus. Lapsed saavad isaga hästi läbi, kohtuvad peamiselt koolivaheaegadel. Ema pole kohtumisi keelanud.
Kuna lahutus ei läinud just kuigi rahumeelselt, siis sel hetkel ei olnud mahti kõigele mõelda. Praeguseks on asjad selgemaks mõeldud ja on tekkinud mõned küsimused, millele loodan vastuseid leida:
1. Kui isa laste kasvatamisel ei osale (kooliasjad, trennid, huviringid, reisimine jne), siis kas temaga kokkuleppel on võimalik kohtuväliselt taotleda ainuhooldusõigus? Või sõlmida notariaalne kokkulepe, et emal on õigus üksinda võtta vastu lapsi puudutavaid otsuseid (sh elukoht, reisimine)? Isalt allkirja saamine vajalikul hetkel on keeruline tema "kalevipoja" staatuse tõttu.
2. Kuna isa lastele elatist ei maksa, siis kas on võimalik vabastada lapsed tulevikus (tekkida võivast) isa ja tema vanemate hoolduskohustusest? Kas on olemas võimalus, mis ei tähendaks kohtusse minemist? Nt vastastikune kokkulepe, et tema ei maksa elatist, aga lapsed pole tulevikus kohustatud ka teda hooldama?
3. Kui pole võimalik muid kokkuleppeid teha, siis kas emal on õigus nõuda, et isa kindlustaks enda ja oma vanemate elu ja tervise oma laste kasuks, et vältida olukorda, kus lapsed peavad ülal pidama kedagi, kes oma kohust nende ees ei täitnud?
Tänud vastamast

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Hooldusõiguslikke muudatusi kohtuväliselt võimalik teha ei ole, laste suhtes ainuhooldusõiguse taotlemiseks tuleks pöörduda kohtu poole. Kui kohus Teie avalduse rahuldab, tehakse hooldusõiguse kuuluvuse kohta märge ka rahvastikuregistrisse.

PkS §-i 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistamine ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult.

Laste isalt ei ole võimalik nõuda, et ta sõlmiks elukindlustuslepingu, kuid soovitan Teil kirjeldatud olukorras igal juhul pöörduda kohtusse elatise väljamõistmiseks. Kui laste isa ei peaks täitma kohtuotsust, on Teil võimalik elatisraha kättesaamiseks algatada täitemenetlus ja fikseerida laste isa poolne ülalpidamiskohustuse rikkumine. See võib tulevikus vabastada lapsed oma isa ülalpidamise kohustusest või vähemalt piirata seda.

Parimate soovidega.
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on lootust elatist saada, kui üks laps elab minuga ja teine isaga, kuid isa majanduslik seis on oluliselt parem?01.10.2015

Tere, Läksime lahku 2 a tagasi ja 1,5 a tagasi lahutasime. Kõik jäi mehele, kuna maja sai ehitatud juurdeehitisena tema vanemate maja külge. Tulin tütrega ära üürikorterisse, nüüd tütar 7 a ja läks 1 klassi. Poeg 18 a ja läks 12. klassi, jäi isa juurde. Elatist ei saa eksmehelt, kuna lapsed "pooleks". Aga mehel tean üle tuhande euro palk, aga mina olen lapsehoolduspuhkusel kodune. Uue elukaaslasega laps 9-kuune. Saan miinimumi 340 kätte millegagi. Poeg elab isa juures, aga suvel käis tööl ja tean, et vahest nädalavahetusel ka. Küsimus selline, kas mul on üldse lootust elatist küsida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui peale lahkuminekut jääb mõlema vanema juurde elama üks laps ja vanemad teevad laste ülalpidamiseks vahetult ja võrdselt kulutusi, ei ole elatise väljamõistmine põhjendatud. Kui aga üks vanem teeb kulutusi suuremas ulatuses ja ka tema majanduslik olukord on märkimisväärselt kehvem teisest vanemast, võib elatise väljamõistmine olla põhjendatud.

Peaksite välja selgitama, kui suuri kulutusi teete Teie tütre ülalpidamiseks ja kui suuri kulutusi teeb laste isa poja ülalpidamiseks – kui tütre ülalpidamiseks tehtavad kulutused on suuremad, oleks põhjendatud nõuda laste isalt elatist. Arvesse tuleb võtta ka seda, et Teie sissetulek on laste isa omast väiksem ja Teil on suurem ülalpeetavate arv (kirjeldusest nähtub, et Teil on kolm ülalpeetavat ja laste isal kaks).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada eksmehelt nõusolek lapse kasvatamise eest saadavate lisatööaastate vormistamiseks?01.10.2015

Tere!
Olen 61a. naine, kes jääb invaliidsuspensionile. 25a. tagasi lahutas mees kohtus abielu, ise kohale ei tulnud ja sellest ajast kontakt puudub, elatisraha pole kordagi maksnud, 2 last olid siis kooliealised. Pensioni arvestamisel lisatakse staažiaastad laste kasvatamise eest, kuid selleks on vist vaja eksabikaasa nõusolekut. Olen nõus ühe lapse aastad talle loovutama, aga kuidas sõlmida omavaheline kokkulepe, kui info temast puudub? Kas sellises olukorras tegeleb Pensioniamet temalt nõusoleku saamisega või pean ma ise midagi tegema?
Tänan vastuse eest!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui sama lapse kohta on õigus taotleda pensionilisa mitmel inimesel, tuleb tõepoolest kirjalikult kokku leppida, kes seda õigust kasutab. Kui teise vanemaga mingisugust suhtlust pole, on kokkuleppe saavutamine ilmselgelt keeruline, kui mitte võimatu. Pöörduge palun oma küsimusega Sotsiaalkindlustusameti poole ja kirjeldage oma olukorda, kahjuks puudub minul sellise küsimusega praktiline kokkupuude ja usaldaksin vastamise pädevale ametkonnale.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas täisealiselt, lapsendatud lapselt on seadusega võimalik vanema kasuks elatisraha välja nõuda?01.10.2015

Kas täisealiselt, lapsendatud lapselt on seadusega võimalik vanema kasuks elatisraha välja nõuda (vanemal töövõimetus 80%)?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Jah, lapsendatult lapselt on vanema abivajaduse korral võimalik elatis välja mõista.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saab isa anda loa lapse välismaal elamiseks?30.09.2015

Tere.
Mul oleks mul vaja teada, et kuhu asutusse peab mu lapse isa pöörduma, et anda luba lapse välimaal elamiseks.
Tean, et see peab olema notariaalselt kinnitatud.
Ette tänades

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Kui soovite lapsega asuda välismaale, siis on selleks ühise hooldusõiguse tõttu tõepoolest vajalik lapse isa nõusolek. Paraku oleneb aga täpne nõusoleku vorm ning lisadokumentide vajalikkus riigist, kuhu laps elama asub.

Eesti notarid annavad selleks tavapäraselt notariaalselt kinnitatud nõusolekuid, mida on võimalik ka apostilliga kinnitada. Kuna praegusel juhul pole teada, millisesse riiki soovite lapsega elama asuda, pole kahjuks võimalik hinnata, milliseid dokumente millises vormis Teil vaja on. Selleks soovitan Teil pöörduda vastava riigi ametiasutuse poole, kuhu soovite elama asuda, pöörduda võite esmalt näiteks esinduse poole.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
 

Küsimus: Kas või kui suur on riigilõiv, kui esitan elatise hagiavalduse lapse vanaema kohta kohtusse?29.09.2015

Tere! Kas või kui suur on riigilõiv, kui esitan elatise hagiavalduse lapse vanaema kohta kohtusse?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Elatise nõudmise hagilt riigilõivu tasuma ei pea.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tasub kohtu poole pöörduda, kui üks lastest ei osale ema hooldekodu arvete tasumises?29.09.2015

Tere,
palun andke nõu, kuidas toimida? Lapsed ei saa omavahel kokkuleppele, lisaks eaka ema pensionile, hooldekodus viibimise eest tasu maksmise osas. Kas tasub üldse nõudega kohtu poole pöörduda, kui üks kolmest lapsest ei ole nõus väikestki osa tasuma, kuna ta enda sissetulekuks on ainult töövõimetuspension, abikaasa töötab ja nende peres lapsi pole. Kuni tervise halvenemiseni elas ema oma majas, millest 5/8 kuulub talle ja ülejäänud osa võrdselt kolmele lapsele. Praegu pole ka teada kauaks peame hooldekodu teenust kasutama või leiame muid lahendusi. Ka teiste laste majanduslik seis pole kõige parem.
Loodame teie abistavale nõuandele ja täname ette.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

PkS § 105 lõige 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelise suhteid.

Isiku kõik kolm last peaksid ema suhtes ülalpidamiskohustust täitma osavõlgnikena, nagu sätestab PkS § 105 lõige 3. Kui mõne ülalpidaja majanduslik olukord on teistest märkimisväärselt kehvem, tuleks seda ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramisel ka arvestada, kuid kui kõik ülalpidajad on enam-vähem varanduslikult võrdseid, peaks ka panus isiku ülalpidamisse olema võrdne. Seega tulekski Teil kõigepealt välja selgitada kõigi ülalpidamiseks kohustatud isikute varanduslikud olukorrad ja sellest lähtuvalt otsustada edasine teguviis.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas lahutuse järgselt saaksin lapsega korterisse elama jääda?29.09.2015

Tere. Plaanin oma mehest lahutada. Meil on 4 kooselatud aasta jooksul soetatud korter ja auto. Korter soetatud umbes 2 aastat tagasi, auto selle aasta juulis. Mõlema laenuga olen mina kaastaotleja. Meil on ka ühine laps, minul varasemast kooselust ka poeg. Kuna abikaasa ei saa minu esmase lapsega läbi, soovin lahutada. Kui suur on tõenäosus, et varajagamisel jääks korter minule? Abikaasa vanemad elavad meie korterist 1 km kaugusel suures 400m2 majas. Minul pole siin kuhugi mujale minna kui üürikorterisse. Lapsed käivad 100m raadiuses koolis ja lasteaias. Korteri laenu võtsime kuskil 20000, auto oli 16000. Kas kui ma mehega mitte kuidagi kokkuleppele ei saa, kas ainuke lahendus on siis kohus? Kui ma soovin koos meie ühise lapsega ära minna näiteks lapse vanaema juurde nädalaks, kas mehel on seda õigust keelata? Ootan väga vastust!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kõigepealt peaksite üritama abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõuda, kuid kui see ei õnnestu, tuleb ühisvara jagamise hagiga kohtu poole pöörduda (ühisvara jagamise hagi saab esitada koos abielu lahutamise hagiga või iseseisvalt, kui abielu on eelnevalt juba lahutatud).

Teil on võimalik taotleda ühisvara jagamist selliselt, et korter jääb Teie ainuomandisse ja Teie maksate abikaasale poole ühisvara väärtusest (varal lasuvaid kohustusi tuleb samuti arvesse võtta). Kui saate abikaasaga kohtuväliselt kokkuleppele, võite kõrvale kalduda abikaasade võrdsuse põhimõttest, kuid kohus jagab ühisvara võrdsetes osades.

Kui tagate lapse isale lapsega suhtlemise võimaluse ka lapse vanaema juures elades, ei ole lapse isal põhjust Teid kuidagi takistada nädalaks lapse vanaema juurde minekul. Isal peaks olema võimalus last soovi korral näha ja/või telefoni teel suhelda (olenevalt lapse vanusest).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas eestkostja peab tasuma eestkostetava arved ja võlad?29.09.2015

Tere
Küsimus lühidalt selles, kas eestkostjal on põhimõttelist õigust jätta maksmata eestkostetava arved ja võlad (nt igakuised hooldustasud ja laenu osamaksed ühistule)? Ja kas võlausaldajal (antud juhul ühistul) on reaalne oht lõpuks sellest rahast ilma jääda?
Millised menetlused ja põhjendused oleks sel juhul eestkostja käsutuses maksmisest keeldumiseks (nt kui eestkostetava varadest ei piisa) ja mida saaks omalt poolt ette võtta võlausaldaja?
(Antud juhul eestkostjaks KOV, kes on eestkostetava paigutanud hooldekodusse - ja kuna tollel minu teada puuduvad sugulased, peaks KOV olema ka pärija. Meie poolt arved eestkostjale regulaarselt esitatud, kuid makseid ei laeku.)

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eestkostjal on kohustus valitseda eestkostetava vara, sealhulgas täita varal lasuvaid kohustusi eestkostetava vara arvel. Eestkostja ei ole kohustatud täitma eestkostetava varal lasuvaid kohustusi enda vara arvel.

Kui eestkostetaval on tekkinud võlad, on võlausaldajal võimalik eestkostetava vastu kohtusse pöörduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand