Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa, võimaldab reisida ja riigile makse ta ei maksa?16.11.2015
Tere
Kuna küsimuse esitamise järjekorrad on pikad, kasutan juhust ja küsin mitu küsimust korraga. Paluksin väga ka vastuseid, mitte seadusepunkte.
1. Kui riik maksab lapsele ise elatist lapse bioloogilise vanema eest (on päevakorras seadus, mille vastu võtmisel hakkaks riik ise vanema eest igakuist elatist maksma ja nõuaks selle hiljem vanemalt ise tagasi), kas lapsel tekib suureks saades kohustus oma "rongaisa" üleval pidada või saab ta sellest kohustusest vabaneda tõendades, et bioloogiline isa ise pole talle elatist maksnud vabatahtlikult ja riik on teinud seda tema eest?
2. Soov oleks lapse elatise summat suurendada, selleks tuleb esitada suurendamise hagi kohtusse. Kuid kas on võimalik, et kohus siiski ei suurenda elatist? (suurendamissoov on seadusest tulenev miinimum lapsele tagada, hetkel on kehtiv 2010.a määrus, kus kompromissina on määratud 100€ lapsele). Toona rõhus lapse isa oma töötusele ja kohtunik oli väga "isasõbralik", hoolimata ema püüdlustest ja tõenditest sunniti peale kompromiss. Väga ebameeldiv kogemus on ja tahakski teada, kuidas tuleks esitada avaldus, et saaks lapsele seadusest tuleneva miinimumi siiski tagada. Ka 5.a hiljem väidab lapse isa end töötu olema? Kas on üldse lootust lapsele seaduse järgne võrdsus tagada? Lapse isa toob veel välja elukaaslase ja tolle laps ülevalpeetavatena.
3. Kuidas käituda kui lapse isa ei maksa kohtumäärusest tulenevat elatist. Ka kohtutäitur ei ole suutnud aastaid isalt elatist saada. Pole töökohta, vara. Kuigi elab üürikorteris (väidetavalt), omab autot (ju siis kellegi teise nimel), käib välismaa reisidel (ka viisat nõudvatel).
Kuidas saaks maksuamet sellise isiku liistudele võtta, kes mustalt töötab ja riigile makse ei maksa?
4. Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa? Miks ei vaadata elatisvõlgnike nimekirju ega sunnita võlgu tasuma, selle asemel antakse viisa küsimusi esitamata. Kust saab elatisevõlgnik reisiraha kui lapsele elatist tasuda ei suuda, riigi silmis on varatu, töötu?
5. On paika pandud ka suhtluskord. Kas emal on õigus (või vaadatakse sellele väga viltu) keelata või takistada lapse isal lapsega kohtumast, kui lapse isa elatise kohtumäärust ei täida.
Tekib jõuetus, et mitte kuidagi ei suuda seaduslikult ja tõhusalt lapsele elatist saada ja ise peab sealjuures hea näoga suhtluskorramäärust täitma. Tekib tahtmise samuti vilistada selle määruse peale, miks vaid üks osapool peab olema seaduskuulekas? Millised on kohtulahendid sellises olukorras kui vanem on takistanud suhtlust tulenevalt isa mittemaksmisest?
Paluks väga Teie teadmistel ja kogemustel põhinevaid vastuseid.
Suured tänud ette!
Kuna küsimuse esitamise järjekorrad on pikad, kasutan juhust ja küsin mitu küsimust korraga. Paluksin väga ka vastuseid, mitte seadusepunkte.
1. Kui riik maksab lapsele ise elatist lapse bioloogilise vanema eest (on päevakorras seadus, mille vastu võtmisel hakkaks riik ise vanema eest igakuist elatist maksma ja nõuaks selle hiljem vanemalt ise tagasi), kas lapsel tekib suureks saades kohustus oma "rongaisa" üleval pidada või saab ta sellest kohustusest vabaneda tõendades, et bioloogiline isa ise pole talle elatist maksnud vabatahtlikult ja riik on teinud seda tema eest?
2. Soov oleks lapse elatise summat suurendada, selleks tuleb esitada suurendamise hagi kohtusse. Kuid kas on võimalik, et kohus siiski ei suurenda elatist? (suurendamissoov on seadusest tulenev miinimum lapsele tagada, hetkel on kehtiv 2010.a määrus, kus kompromissina on määratud 100€ lapsele). Toona rõhus lapse isa oma töötusele ja kohtunik oli väga "isasõbralik", hoolimata ema püüdlustest ja tõenditest sunniti peale kompromiss. Väga ebameeldiv kogemus on ja tahakski teada, kuidas tuleks esitada avaldus, et saaks lapsele seadusest tuleneva miinimumi siiski tagada. Ka 5.a hiljem väidab lapse isa end töötu olema? Kas on üldse lootust lapsele seaduse järgne võrdsus tagada? Lapse isa toob veel välja elukaaslase ja tolle laps ülevalpeetavatena.
3. Kuidas käituda kui lapse isa ei maksa kohtumäärusest tulenevat elatist. Ka kohtutäitur ei ole suutnud aastaid isalt elatist saada. Pole töökohta, vara. Kuigi elab üürikorteris (väidetavalt), omab autot (ju siis kellegi teise nimel), käib välismaa reisidel (ka viisat nõudvatel).
Kuidas saaks maksuamet sellise isiku liistudele võtta, kes mustalt töötab ja riigile makse ei maksa?
4. Kuidas on võimalik, et riik annab elatisvõlgnikule viisa? Miks ei vaadata elatisvõlgnike nimekirju ega sunnita võlgu tasuma, selle asemel antakse viisa küsimusi esitamata. Kust saab elatisevõlgnik reisiraha kui lapsele elatist tasuda ei suuda, riigi silmis on varatu, töötu?
5. On paika pandud ka suhtluskord. Kas emal on õigus (või vaadatakse sellele väga viltu) keelata või takistada lapse isal lapsega kohtumast, kui lapse isa elatise kohtumäärust ei täida.
Tekib jõuetus, et mitte kuidagi ei suuda seaduslikult ja tõhusalt lapsele elatist saada ja ise peab sealjuures hea näoga suhtluskorramäärust täitma. Tekib tahtmise samuti vilistada selle määruse peale, miks vaid üks osapool peab olema seaduskuulekas? Millised on kohtulahendid sellises olukorras kui vanem on takistanud suhtlust tulenevalt isa mittemaksmisest?
Paluks väga Teie teadmistel ja kogemustel põhinevaid vastuseid.
Suured tänud ette!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Laps vabaneb vanema ülalpidamisest siis, kui vanem on kunagi lapse suhtes ülalpidamiskohustust jämedalt rikkunud. Kindlasti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem lapsele elatist ei maksa ja seda teeb tema asemel riik, kuid kas ja millistel tingimustel liigitub see ülalpidamiskohustuse jämedaks rikkumiseks, näitab juba tulevane kohtupraktika.
Reeglina mõistab kohus elatise kehtivas miinimummääras välja (kehtib ka elatise suurendamisel) ja seda ka siis, kui vanem on parasjagu töötu. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, mille kohaselt lasub vanemal kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Lapse isa ülalpeetavate hulka ei arvestata tema elukaaslast ega elukaaslase last.
Kui täitemenetlus elatise kättesaamiseks ei ole viinud tulemuseni, võiks kaaluda veel KarS §-i 169 alusel kriminaalmenetluse alustamist. Mõnikord on sellel distsiplineeriv mõju ja vanem hakkab elatist tasuma.
Suhtlemisõigus ja ülalpidamiskohustus on kaks eraldiseisvat asja – kui isa elatist korrektselt ei maksa, ei anna see alust lapsega suhtlemise takistamiseks. Samuti ei oleks isal õigust jätta elatis maksmata, kuid tal puuduks võimalus lapsega suhelda. See tundub küll ebaõiglane, kuid arvestab siiski peaasjalikult lapse huve. Tõsi, ideaalis peaks lapsel olemas olema nii võimalus lahus elava vanemaga kohtuda kui saada elatist oma vajaduste katmiseks, kuid tegelikkuses see nii ei pruugi olla. Kui Te rikute suhtlemiskorda kindlaksmääravat kohtumäärust, peab arvestama sellega, et isa võib lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus