Perekonnaõigus
Küsimus: Kas tohin emale kanda pool elatisraha ja poole eest osta lapsele asju, sest ema kulutab muidu raha muudele oma asjadele?19.01.2016
Olen maksnud elatisraha igakuiselt lapse emale, kes väidab, et laps saab kõik vajalikud asjad sellest endale. Kuid ikka ja jälle nõuab ta raha juurde, et küll on jopet vaja, siis on riideid vaja jne. Kuna ise töötan välismaal ja viibin enamus ajast kodust eemal, siis ei tea ma ka täpselt mida lapsel vaja oleks. Minu elukaaslane suhtles lasteaia kasvatajatega, kus selgus, et lapsel pole isegi talve õueriideid ning käes on sõrmikud. Õues ju meeletult külm. Samuti on tekkinud meeletult suur lasteaia võlgnevus, mille ta on sujuvalt ajanud minu süüks väites lasteaias, et lapse isa ei maksa elatisraha ja ei toeta kuidagi. See aga on vale. Olen igakuiselt alati kandnud elatisrahad emale ära. Küsimus on järgmine. Kuidas käituda või toimida või mida ette võtta. Minu nägemus asjas oleks, et maksan lapse emale 100 eurot 215 eurost ning 115 euro eest siis maksan ise lasteaia maksu ning ostan igakuiselt uusi riideid, aluspesu sukapükse jne. Tean, et lapse ema ei ole sellega nõus kuna tema kasutab seda elatisraha enda kriminaalasjades määratud trahvide tasumiseks. Kuidas teha vastavat kokkulepet kohtu teel? Oleme isegi elukaaslasega lapsele asju soetanud kuid neid selga ei panda. Lapsest kahju.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseadus küll kohustab vanemat kasutama elatist lapse huvides, kuid kahjuks ei ole elatist maksval vanemal seda võimalik kuidagi kontrollida või kohustada elatist saavat vanemat seda tegema, kui ta seda vabatahtlikult ei tee.
Kui Te hetkel maksate elatist vabatahtlikult, mitte kohtulahendi alusel, siis võite lapse emale öelda, et hakkate edasipidi maksma talle elatist 100 eurot ja 115 euro ulatuses osalete lapse ülalpidamises vahetult kulutusi tehes. Kui lapse ema sellega ei nõustu, on tal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda ja siis on Teil võimalik esitada oma vastuväited, miks maksate elatist vähem kui seadusega sätestatud miinimum ette näeb. Kas kohus Teie käitumist aktsepteerib või nõuab ikkagi miinimummääras elatise maksmist otse lapse emale, on iseasi.
Kindlasti tasub võimaliku kohtumenetluse tarbeks alles hoida kõikvõimalikud kuludokumendid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtud kulutusi.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan laste isalt nõuda, et ta lapsi rohkem võtaks enda juurde ka nädala sees?19.01.2016
Olen juba üle aasta laste isast lahus. Omavaheline suhtlemine ei oli meeldiv, pidev etteheidete tegemine ja süüdistamine. Minu poolt siis selline etteheide, et isa ei taha lapsi enda juurde võtta, aga lapsed tahavad ka isa juures olla. Alguses, kui lahku läksime, võttis (algul paariks päevaks, vahest nädalaks) isegi ähvardas, et nõuab kohtu kaudu hooldusõigust. Nüüd kuskil 4 kuu jooksul on võtnud paaril üksikul päeval kuus ehk 1 päeva, vabanduseks toob, et ei ole võimalik võtta lapsi, sest peab tööd tegema, et mulle raha maksta, (kahe lapse eest maksab kokku 250€ ja ostis ka nüüd talveriided). Kas saan nõuda, et ta lapsi rohkem võtaks enda juurde ka nädala sees?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt peaksite oma murega pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole ja kui tema vahendusel laste isaga kokkuleppele saada ei õnnestu, siis on võimalik isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik, et kohtu poolt määratakse elatisraha lapse kontole, kuna naisel on kohtutäiturid peal?19.01.2016
Tere
Kas on võimalik, et kohtu poolt määratakse elatisraha lapse kontole, kuna naisel on kohtutäiturid peal ja kui tema arvele kannaks, ei saaks ta midagi. Kas on see võimalik kui mina pole nõus lapse arvele maksma vaid naise arve peale?
Kas on võimalik, et kohtu poolt määratakse elatisraha lapse kontole, kuna naisel on kohtutäiturid peal ja kui tema arvele kannaks, ei saaks ta midagi. Kas on see võimalik kui mina pole nõus lapse arvele maksma vaid naise arve peale?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtupraktika kohaselt võib vanem kanda elatisraha lapse kontole juhul, kui vanemad on sõlminud sellekohase kokkuleppe. Kui eelnev kokkulepe puudub ja vanem tasub elatist otse lapse pangakontole, võib teine vanem põhimõtteliselt asuda seisukohale, et elatist ei ole makstud.
Teoreetiliselt võiks olla võimalus, et kohus määrab pangakontoks, kuhu laekub igakuine elatis, lapse pangakonto. Sellisel juhul peaks igal juhul olema last kasvatavale vanemale tagatud ligipääs lapse kontole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan elatisnõuet vaidlustada, kuna olin lapse saamise vastu ja rasestumise otsuse võttis naine vastu ainuisikuliselt?18.01.2016
Tere. Suhte alguses oli minu seisukoht, et ei soovi ühist last ja kogu suhte ajal juhtisin abikaasa tähelepanu ka kaitsevahendite kasutamisel, et ta ei rasestuks - naise sõnul ei olevat vaja muretseda! Aga tuli hetk, kus abikaasa teavitas, et on rase ja abordi võimalust enam ei ole. Sündis tütar ja kuna nüüd on käes lahutamise protsess ja naise sõnul tahab ta nõuda elatist! Kas saan elatisnõuet vaidlustada? Olin ja lapse saamise vastu ja rasestumise otsuse võttis naine vastu ainuisikuliselt.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanematel lasub oma alaealise lapse suhtes igal juhul ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et laps ei olnud Teie poolt soovitud, ei anna alust elatisnõude vaidlustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas määrab kohus elatise teisele lapsele, kui isal on miinimumpalk?18.01.2016
Tere! Minu lapse isa juba maksab elatisraha (195) teisele lapsele. Nüüd plaanin pöörduda kohtusse, et nõuda elatist. Kuidas määrab kohus elatise mulle, kui isal on miinimumpalk?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina kohtud elatisraha alla miinimumi ei vähenda, selleks peavad olema kaalukad põhjused, näiteks vanema töövõimetus, mis ei võimalda vanemal piisavas ulatuses sissetulekut teenida või olukord, kus vanema üks lastest jääks teisele lapsele miinimummääras elatise väljamõistmisel majanduslikult kehvemasse olukorda.
Kohtupraktikas on levinud seisukoht, et vanem on kohustatud hankima vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks ja seda vähemalt ulatuses, mis võimaldab lapsele elatist tasuda kehtivas miinimummääras.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul oleks võimalik elatisraha vähendada alla miinimumi, sest 4-le lapsele makstes ei jää endale elamiseks?14.01.2016
Tere
Kas elatisraha miinimumi on võimalik ka vähendada? Nimelt on mul 4 last, 3 lapsega ei ela koos. Elan Soomes ja palk 1500-1600 oleneb kuust. Soomes pean üüri maksma 800 eurot. Praegu maksan 2x195 ja 1x160 eurot. Uuest aastast on aga miinimum 215 ja mõlemad laste emad soovivad suurendada seda. Seega juba praeguse seisuga jääb mulle kätte alla miinimumi. Praeguse seisuga on kõige väiksem ainult ema poolt ülalpeetud. Kui peaksin kõigile maksma võrdselt 4×215=860 siis endale elamiseks ei jääks midagi. Eestisse kolides ega ma rohkem teeniks. Kas mul oleks võimalik elatusmiinimumi vähendada alla miinimumi?
Kas elatisraha miinimumi on võimalik ka vähendada? Nimelt on mul 4 last, 3 lapsega ei ela koos. Elan Soomes ja palk 1500-1600 oleneb kuust. Soomes pean üüri maksma 800 eurot. Praegu maksan 2x195 ja 1x160 eurot. Uuest aastast on aga miinimum 215 ja mõlemad laste emad soovivad suurendada seda. Seega juba praeguse seisuga jääb mulle kätte alla miinimumi. Praeguse seisuga on kõige väiksem ainult ema poolt ülalpeetud. Kui peaksin kõigile maksma võrdselt 4×215=860 siis endale elamiseks ei jääks midagi. Eestisse kolides ega ma rohkem teeniks. Kas mul oleks võimalik elatusmiinimumi vähendada alla miinimumi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtud vähendavad elatist alla miinumummäära vaid erandkorras, üldreeglina tuleb vanemal alaealisele lapsele elatist tasuda vastavalt kehtivale miinimumile.
Kui vanemal on mitu ülalpeetavat last, võib elatise vähendamine alla miinimummäära olla põhjendatud, kuid see oleneb peaasjalikult vanema varanduslikust olukorrast. Kas antud juhul on elatise vähendamine põhjendatud, on keeruline ette prognoosida, sest paljud asjaolud on teadmata – milline on laste teise vanema varanduslik olukord, kuid suured on täpselt Teie vältimatud püsikulud ja muu asjas tähtsust omav informatsioon.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lahutatud abikaasa saab ühisvara enda (maja)osa teise osapoole nõusolekuta müüa?14.01.2016
Lahutasime 5 aastat tagasi abielu, aga maja jätsime ühisvarasse, sest laste tulevik oli veel ebakindel ja see oli nende kodu (lapsi 3). Majas elab üks ühisvara omanik, teisel on oma elamine. Lahus elav eksabikaasa soovib nüüd oma osa kätte saada ja nõuab, et võtaksin laenu ja maksaksin talle tema osa majast. Maja hinda ja oma sissetulekuid arvestades ei antakski mulle nii palju laenu, et pool maja hinda ära maksta. Küsin, kas lahutatud abikaasa saab ühisvara enda osa teise osapoole nõusolekuta müüa? Mida ta üldse saab teha oma poolega majast? Kuna tal on oma maja ja uus pere, siis vaevalt ta siia sisse kolib? Millega pean arvestama? Või ongi ainus võimalus maja maha müüa, et mitte eluaegseks panga võlglaseks jääda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Endine abikaasa ei saa Teie nõusolekuta teha tehinguid oma osaga ühisvarast.
Endiselt abikaasal on õigus nõuda ühisvara jagamist, mida ta Teie kirjeldusest nähtuvalt juba teinud ongi, tehes Teile ettepaneku jätta maja Teie ainuomandisse ja nõudes Teilt omandi kaotamise eest hüvitist.
Kui omavahel ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, on nii Teil kui ka endisel abikaasal õigus ühisvara jagamiseks kohtusse pöörduda. Kui kumbki teist maja endale ei taha ja/või puudub mõlemal võimalus ühisvara väärtusest poole ulatuses hüvitise maksmiseks, soovitan Teil kindlasti kohtuväliselt kokku leppida maja võõrandamises, sest kohtuotsuse alusel müüakse maja vaid enampakkumisel (ei ole võimalust ise müüki korraldada).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida teha, kui ei taha last isa juurde anda, kuna ta ei ole seal hoolitsetud, nüüd andis isa sellepärast ka kohtusee?14.01.2016
Tere,
mul on kahe aastane lapselaps. Ema ja isa suhted on keerulised. Peale lahku kolimist jagati last, üle nädalavahetuse võttis isa lapse enda poole ööbimisega, tagasi tõi punase pepu ja märja mähkmega. Võtsime teema üles, et nii ei lähe. Jõudsime lastepsühholoogi jutule ja ta soovitas ööbimisega mitte anda. Graafik tehti iga kolmapäeva õhtul ja laupäeval ning pühapäeval päevasel ajal. Ikka toodi laps märjana tagasi, oli kordi, kus laps oli magamata lõunauinakut, söömata ja joomata. Isa veetis tihti aega autotöökojas koos lapsega, lapsel oli pidev nohu ja köha. Käisime lastekaitses ja korduvalt lastepsühholoogi juures, kuid midagi ei muutunud. Otsustasime last mitte anda rohkem, kuna kahju pisipõnnist. Nüüd lapse isa andis asja kohtusse ja nõudis kohtumist lapsega ja jälle ööbimisega. Öelge palun, kas siin on võimalik midagi ära teha ja mida?
mul on kahe aastane lapselaps. Ema ja isa suhted on keerulised. Peale lahku kolimist jagati last, üle nädalavahetuse võttis isa lapse enda poole ööbimisega, tagasi tõi punase pepu ja märja mähkmega. Võtsime teema üles, et nii ei lähe. Jõudsime lastepsühholoogi jutule ja ta soovitas ööbimisega mitte anda. Graafik tehti iga kolmapäeva õhtul ja laupäeval ning pühapäeval päevasel ajal. Ikka toodi laps märjana tagasi, oli kordi, kus laps oli magamata lõunauinakut, söömata ja joomata. Isa veetis tihti aega autotöökojas koos lapsega, lapsel oli pidev nohu ja köha. Käisime lastekaitses ja korduvalt lastepsühholoogi juures, kuid midagi ei muutunud. Otsustasime last mitte anda rohkem, kuna kahju pisipõnnist. Nüüd lapse isa andis asja kohtusse ja nõudis kohtumist lapsega ja jälle ööbimisega. Öelge palun, kas siin on võimalik midagi ära teha ja mida?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Lapse ema peaks esitama kohtule endapoolse seisukoha ning selgitama Teie poolt väljatoodud probleeme. Kohtult on võimalik taotleda hooldusõiguse piiramist PKS § 134 järgi, kui vanem muuhulgas ohustab lapse heaolu või ei ole suuteline täitma oma kohustusi või on jätnud lapse hooletusse. Kohus teeb vastavas asjas lahendi lapse huvidest lähtuvalt ning hindab, kellega on lapse heaolu kõige enam tagatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui maksin elatisraha sularahas ja nüüd tahab eksnaine selle eest topelt elatisraha nõuda?13.01.2016
Tere
Mul on laps 2-aastane ja me läksime lahku naisega. Nüüd ta nõuab minult iga kuu 250 eurot. Ma töötan soomes, alles tulin paar kuud tagasi. Mul on enda eesti konto kinni võlgnevuse tõttu ja pole saanud kanda raha tema arvele vaid olen alati andnud sulas. Nüüd tahab panna alimendid peale ja öelda, et ma pole aasta aega neile raha andnud. Kui laps sündis, saime lastetoetusraha esimeste kuude eest, mis tuli suur summa ja sealt me ei saanud mitte kui midagi. Läks kohe naise arvelt tema trahvidele ja enne elasime minu juures ema korteris, ema maksis arveid kogu aeg. Naine ise tööl ei käi ja laps lasteaias ka ei käi. Mida ma peaksin tegema või kuidas edasi käituma? Sissekirjutus on ikka eestis. Nüüd lõppes ka töö soomes ja peale uut aastat enam tagasi ei lähe.
Mul on laps 2-aastane ja me läksime lahku naisega. Nüüd ta nõuab minult iga kuu 250 eurot. Ma töötan soomes, alles tulin paar kuud tagasi. Mul on enda eesti konto kinni võlgnevuse tõttu ja pole saanud kanda raha tema arvele vaid olen alati andnud sulas. Nüüd tahab panna alimendid peale ja öelda, et ma pole aasta aega neile raha andnud. Kui laps sündis, saime lastetoetusraha esimeste kuude eest, mis tuli suur summa ja sealt me ei saanud mitte kui midagi. Läks kohe naise arvelt tema trahvidele ja enne elasime minu juures ema korteris, ema maksis arveid kogu aeg. Naine ise tööl ei käi ja laps lasteaias ka ei käi. Mida ma peaksin tegema või kuidas edasi käituma? Sissekirjutus on ikka eestis. Nüüd lõppes ka töö soomes ja peale uut aastat enam tagasi ei lähe.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vaidluste vältimiseks on soovituslik maksta elatist pangaülekandega, et oleks võimalik elatise tasumist tõendada. Kui väidate, et olete aasta jooksul elatist lapsele tasunud, siis peate Te ka suutma seda tõendada, näiteks tunnistajate abil. Vastasel juhul on selline väide paraku paljasõnaline ning Teilt saab nõuda elatise tasumist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest.
Teie elukoht ei muuda elatise tasumise kohustust – lapse isana on Teil sellest olenemata ülalpidamiskohustus (PKS § 96 ja § 97 p 1).
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas lahusvara korral saab minu võlgade tõttu abikaasalt ära võtta korteri?12.01.2016
Ma olen abielus aga meil on lahusvara.
Tere,
1) Ma olen võtnud laenu erinevatest laenuportaalidest ja näiteks ma ei maksa, ning antakse mind kohtusse, kas siis saab mu abikaasalt ja õe käest korteri ära võtta või raha sisse nõuda?
2) Kui mu abikaasa tahab osta kodu pangalaenuga ja tagatiseks läheb mu õe korter ja ta tahab kirjutada selle ostetava korteri minu nimele, et ta lapsed ja eksabikaasa ei saaks seda ära võtta.
Kui ma oma laene ei maksa, kas siis saab selle ostetava korteri mu abikaasalt ära võtta ja mu õe korteri ka?
Laenu maksab mu abikaasa mitte mina. Ilmselgelt õe korterit ei saa keegi puutuda kuna see pole minu nimel. On see nii?
Kõike head
Tere,
1) Ma olen võtnud laenu erinevatest laenuportaalidest ja näiteks ma ei maksa, ning antakse mind kohtusse, kas siis saab mu abikaasalt ja õe käest korteri ära võtta või raha sisse nõuda?
2) Kui mu abikaasa tahab osta kodu pangalaenuga ja tagatiseks läheb mu õe korter ja ta tahab kirjutada selle ostetava korteri minu nimele, et ta lapsed ja eksabikaasa ei saaks seda ära võtta.
Kui ma oma laene ei maksa, kas siis saab selle ostetava korteri mu abikaasalt ära võtta ja mu õe korteri ka?
Laenu maksab mu abikaasa mitte mina. Ilmselgelt õe korterit ei saa keegi puutuda kuna see pole minu nimel. On see nii?
Kõike head
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie abieluvararežiimiks on varalahusus, ei teki Teil ja abikaasal ühisvara, sealhulgas ei teki ka ühiseid kohustusi. Oma laenukohustuste eest vastutate ainult oma lahusvaraga, abikaasa lahusvara asjasse ei puutu.
Kui abikaasa soovib osta eluasemelaenu kui sihtotstarbelise laenuga korterit, ei ole tal võimalik seda Teie nimele osta. Kui abikaasa võtab mittesihtotstarbelise laenu, siis on tal võimalik korter Teie nimele osta, kuid see ei oleks finantsiliselt mõistlik (eluasemelaenul on oluliselt soodsam intress). Kas pangalaenu tagatiseks on võimalik seada Teie õe korter, mitte ostetav kinnisvara, sõltub juba panga otsusest. Juhul, kui see on võimalik ja laenu tagatiseks seatakse Teie õe korter, realiseeritakse laenulepingu rikkumisel tagatiseks seatud kinnisvara ehk Teie õe korter.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand