Perekonnaõigus
Küsimus: Kas isale saab ka nö osalisi õigusi anda, kui ta pole sünnitunnistusel ja tahaks talt nüüd elatisraha nõuda?09.02.2016
Tere. Mul on mure elatisraha sisse nõudmisega. Tahan lapse isalt elatisraha sisse nõuda, aga ei oska kuskilt otsast alustada ning lapse isa nimi puudub ka sünnitunnistusel. Kuidas näeb välja see protsess ja kes kannab kulud ning kas on võimalik määrata ka isale osalisi õigusi ainult või saab ilma õigusteta jätta? Kui kaua võtab tavaliselt selline protsess aega?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid isalt, kes on lapse sünnitunnistusele kantud. Kui sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, tuleb kohtule esitada isaduse tuvastamise hagi.
Isaduse tuvastamise hagi ja elatise väljamõistmise hagi võib kohtule esitada samaaegselt. Kui lapse isa ka kohtumenetluses lapse isadust omaks ei võta, tehakse DNA-analüüs. Kui kohus tuvastab, et mees on lapse bioloogiline isa, võib kohus jätta kõik menetluskulud lapse isa kanda.
Kui kohus tuvastab, et mees on lapse isa, omandab lapse isa lapse suhtes Teiega ühise hooldusõiguse. Selleks, et teha hooldusõiguslikke muudatusi (lõpetada ühine hooldusõigus osaliselt või täielikult), tuleb uuesti kohtusse pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kuu enne abielu laenuga soetatud kodu jääbki lahusvaraks?08.02.2016
Tere,
Mehe nimele võetud pangalaenuga soetasime endale uue kodu. Kuu aja pärast abiellusime. Laenu maksab mees tagasi ju põhimõtteliselt abieluaja jooksul. Kas siis maja jääbki tema lahusvaraks või võib lugeda hiljem nagu ühisvarana? Kas sellises olukorras võiks sõlmida abieluvaralepingu maja arvamiseks ühisvaraks või millised on veel võimalused?
Mehe nimele võetud pangalaenuga soetasime endale uue kodu. Kuu aja pärast abiellusime. Laenu maksab mees tagasi ju põhimõtteliselt abieluaja jooksul. Kas siis maja jääbki tema lahusvaraks või võib lugeda hiljem nagu ühisvarana? Kas sellises olukorras võiks sõlmida abieluvaralepingu maja arvamiseks ühisvaraks või millised on veel võimalused?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui maja on soetatud enne abielu, on tegemist abikaasa lahusvaraga. Kui see on teie ühiseks koduks, oleks tõepoolest õigustatud maja kuulumine Teie ja abikaasa ühisvarasse. Seega tuleks abieluvara lepingu sõlmimiseks pöörduda notari poole ja määrata lepinguga kõnealune maja abikaasade ühisvara hulka.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa saab nõuda, et üks laps hakkaks tema juures elama?08.02.2016
Tere!
Elasin oma eksmehega koos 9.5 aastat, lahku kolisime 8 kuud tagasi. Meil on 2a 3k vanune poeg ja 6a6k vanune tütar, kes elavad hetkel minu juures. Peale lahkuminekut kolis mees oma vanemate väga halvas seisus maakoju, vahel elab ka nende linnakorteris. Mina lastega kolisin teise linna ja ostsin meile 3-toalise korteri. Mees on maksnud alates sügisest lastele elatisraha, alguses 200 eurot, nüüdseks on summa tõusnud 400-ni. Lapsed käivad lasteaedades ja huviringides ning mina leidsin lõpuks omale töökoha. Mees on lapsi käinud minu kodus umbes kord kuus keskmiselt kolm päeva korraga vaatamas, kuid ühtse perena elades tegeles mees aktiivselt oma hobide ja seltsieluga, kodu ja lapsed olid peamiselt vaid minu pärusmaa.
Nüüd nädal tagasi võttis mees suurema lapsega hoolduslehe, kuna tütar oli haige. Veetsid kuus päeva minu kodus koos ja enne lahkumist teatas mees, et tema on mõelnud, et ta ei suuda ilma lasteta elada ja tahab, et ükskõik kumb lastest asuks tema juurde elama. Väidab, et nii saaks kumbki laps ühelt vanemalt rohkem tähelepanu ja pühendumist, hetkel koos elades lapsed peamiselt vaid kaklevad omavahel, nagu lapsed ikka.
Kas mehel on nüüd peaaegu aasta hiljem õigus nõuda, et üks laps tema juurde koliks? Kas saab lapse(d) emalt ära võtta, kui minul on oma kindel kodu ja töökoht, lisaks toetav vanaema-vanaisa läheduses, alkoholi pole kunagi eriti tarvitanud ega lapsi tahtnud kellegi teise hoolde vabatahtlikult jätta? Kas õdesid-vendi lahutatakse omavahel? Kuidas peaksin edasi käituma või kuhu pöörduma, et ma ei peaks enam igapäevaselt kartma eksmehe järgmisi samme? Soovin, et edasised kohtumised saaksid ametlikult paika pandud. (Pakkusin mehele alternatiivvariandina, et võib hakata üle nädala nädalavahetuseti lastel minu korteris külas käima, ise läheksin selleks ajaks oma vanemate juurde, kuid tundub, et see variant teda ei rahulda). Kahtlustan, et ta ei taha last endale mitte armastusest, vaid minule haiget tegemiseks või elatisraha maksmisest pääsemiseks.
Tänan igasuguse abi eest!
Elasin oma eksmehega koos 9.5 aastat, lahku kolisime 8 kuud tagasi. Meil on 2a 3k vanune poeg ja 6a6k vanune tütar, kes elavad hetkel minu juures. Peale lahkuminekut kolis mees oma vanemate väga halvas seisus maakoju, vahel elab ka nende linnakorteris. Mina lastega kolisin teise linna ja ostsin meile 3-toalise korteri. Mees on maksnud alates sügisest lastele elatisraha, alguses 200 eurot, nüüdseks on summa tõusnud 400-ni. Lapsed käivad lasteaedades ja huviringides ning mina leidsin lõpuks omale töökoha. Mees on lapsi käinud minu kodus umbes kord kuus keskmiselt kolm päeva korraga vaatamas, kuid ühtse perena elades tegeles mees aktiivselt oma hobide ja seltsieluga, kodu ja lapsed olid peamiselt vaid minu pärusmaa.
Nüüd nädal tagasi võttis mees suurema lapsega hoolduslehe, kuna tütar oli haige. Veetsid kuus päeva minu kodus koos ja enne lahkumist teatas mees, et tema on mõelnud, et ta ei suuda ilma lasteta elada ja tahab, et ükskõik kumb lastest asuks tema juurde elama. Väidab, et nii saaks kumbki laps ühelt vanemalt rohkem tähelepanu ja pühendumist, hetkel koos elades lapsed peamiselt vaid kaklevad omavahel, nagu lapsed ikka.
Kas mehel on nüüd peaaegu aasta hiljem õigus nõuda, et üks laps tema juurde koliks? Kas saab lapse(d) emalt ära võtta, kui minul on oma kindel kodu ja töökoht, lisaks toetav vanaema-vanaisa läheduses, alkoholi pole kunagi eriti tarvitanud ega lapsi tahtnud kellegi teise hoolde vabatahtlikult jätta? Kas õdesid-vendi lahutatakse omavahel? Kuidas peaksin edasi käituma või kuhu pöörduma, et ma ei peaks enam igapäevaselt kartma eksmehe järgmisi samme? Soovin, et edasised kohtumised saaksid ametlikult paika pandud. (Pakkusin mehele alternatiivvariandina, et võib hakata üle nädala nädalavahetuseti lastel minu korteris külas käima, ise läheksin selleks ajaks oma vanemate juurde, kuid tundub, et see variant teda ei rahulda). Kahtlustan, et ta ei taha last endale mitte armastusest, vaid minule haiget tegemiseks või elatisraha maksmisest pääsemiseks.
Tänan igasuguse abi eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina ei pea kohtud põhjendatuks õdesid-vendasid eraldada, lastel peaks ikkagi olema üks kindel elukoht ja lahus elava vanemaga peaks suhtlemine toimuma suhtlemiskorra alusel.
Kui lapsed on siiani olnud Teie igapäevasel kasvatusel ja Te olete sellega igati hästi hakkama saanud, ei näe ma põhjust, miks peaks kohus andma isale õiguse võtta laps/lapsed enda juurde elama. Laste harjumuspärase elukorralduse kardinaalseks muutmiseks peaksid esinema väga kaalukad asjaolud, hetkel ma neid Teie olukorrakirjeldusest välja ei loe.
Kui Te ei saa laste isaga laste elukoha ja suhtlemiskorra osas kokkuleppele, peaksite kõigepealt pöörduma elukohajärgse lastekaitsespetsialisti poole. Kui ka lastekaitsetöötaja juures kokkuleppele jõuda ei õnnestu, on võimalik hooldusõiguses muudatuste tegemiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui soovin kohtu määratud elatisraha suurendada, kas siis saan ka tagantjärgi veel nõuda suuremat summat?04.02.2016
Kohtuotsusega 2012. aastal oli määratud elatisraha kahe lapse peale miinimumi järgi: ühele lapsele 140 eurot (miinimum) ja teisele (puudega laps) - 180 eurot. Seoses hindade ja kulude kasvuga on soov pöörduda kohtuse avaldusega elatisraha suurendamiseks. Kuna väga palju kulutusi seoses lapse invaliidsusega ei ole dokumentaalselt tõestatud (erapedagoogid, masseerijad jne) ei ole vist lootust saada tema peale rohkem kui miinimum. Aga tänapäevane miinimum mõlemale oleks ka hea. Aga küsimus ka selles - kas on lootus ka tagasiulatavalt raha nõuda ka eelmise aasta eest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha suurendamist ei ole võimalik taotleda tagasiulatuvalt, eelneva kohtuotsuse tühistab uus kohtuotsus.
Kui taotleda elatise suurendamist üle kehtiva miinimummäära, tuleb lapse kulutusi üldjuhul dokumentaalselt tõendada. Teatud juhtudel, kui dokumentaalne tõendamine ei ole mingil põhjusel võimalik, võib kohus kulutuse lugeda tõendatuks ka ilma kuludokumendi esitamiseta, näiteks vanema koostatud arvestuse/põhjenduse alusel. Kui ikkagi erivajadustega lapse igakuised ülalpidamiskulud ületavad kehtivat alampalka, on põhjendatud nõuda elatist suuremas määras kui kehtiv miinimum.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, et muuta lapsega kohtumiste graafikut?04.02.2016
2014. aastal oli kohus minu ja eksabikaasa vahel, sõlmitud kompromiss seoses lapse külastusgraafikuga. Nüüdseks on minu elutingimused muutunud ning sooviksin kohtumiste graafikut muuta. Eksabikaasa keeldub igasugustest kokkuleppetest muutuste osas (täpsustan, et kohtumiseks lapsega pean läbima 200 km). Kuhu ma peaksin pöörduma, et saaksin muuta lapsega kohtumiste graafikut?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemad omavahel suhtlemiskorra muutmise osas kokkuleppele ei saa, tuleb kindlaksmääratud suhtlemiskorras muudatuste tegemiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab abielulahutusel selle rahaga, mis abikaasa kandis jagamise vältimiseks oma tuttava kontole?04.02.2016
Tere,
Planeerime abikaasaga lahutada meie abielu. Kuid enne abielu lahutust kandis abikaasa kõik raha oma pangakontolt üle oma sõbrale ilma minu nõusolekuta. Raha ei olnud ülekantud perekonna huvides. Abikaasa tegi seda, et varjata ja mitte jagada kui ühisvara. Kas ma võin abikaasalt nõuda ülekantud raha, kui me jagame ühisvara ja kuidas?
Suured tänud ette
Planeerime abikaasaga lahutada meie abielu. Kuid enne abielu lahutust kandis abikaasa kõik raha oma pangakontolt üle oma sõbrale ilma minu nõusolekuta. Raha ei olnud ülekantud perekonna huvides. Abikaasa tegi seda, et varjata ja mitte jagada kui ühisvara. Kas ma võin abikaasalt nõuda ülekantud raha, kui me jagame ühisvara ja kuidas?
Suured tänud ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete teinud abikaasale ettepaneku ühisvara jagamiseks, vastavalt Teile teadaolevale varale, kuid ta ei nõustu jagama ühisvara Teie poolt väljapakutud koosseisus ja/või Teie poolt väljapakutud viisil, tuleb vaidluse lahendamiseks pöörduda kohtu poole.
PkS § 37 lõike 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kui ühel abikaasal on õigustatud kahtlus, et teine abikaasa on vahetult enne abielu lahutamist sihilikult raha pangakontolt välja võtnud, on võimalik taotleda kohtult, et abikaasa esitaks oma pangakonto väljavõtte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Milliseid dokumente on vaja kohtule esitada ainuhooldusõiguse taotlemiseks?03.02.2016
Tere,
soovin taotleda ainuhooldusõigust lapsele, kelle isa kasvatamisel ei ajaliselt ega rahaliselt osale. Elatis määratud, seda ei ole tasunud kordagi, põhjendused piisavad (puudub elukoht, töökoht, kriminaalkorras karistatud mitmed korrad, alkoholi kuritarvitamine, huvi puudumine lapse vastu jne jne). Avalduse koostamisega saan hakkama, riigilõivu info leidsin ka, aga selgusetuks jääb, kas mingeid dokumente, pabereid on veel juurde vaja?
soovin taotleda ainuhooldusõigust lapsele, kelle isa kasvatamisel ei ajaliselt ega rahaliselt osale. Elatis määratud, seda ei ole tasunud kordagi, põhjendused piisavad (puudub elukoht, töökoht, kriminaalkorras karistatud mitmed korrad, alkoholi kuritarvitamine, huvi puudumine lapse vastu jne jne). Avalduse koostamisega saan hakkama, riigilõivu info leidsin ka, aga selgusetuks jääb, kas mingeid dokumente, pabereid on veel juurde vaja?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Avaldusele peaks lisama lapse sünnitunnistuse. Hea oleks, kui saaksite kohtule esitada ka tõendeid, millest nähtuks, et olete siiani last üksinda kasvatanud – selleks sobib näiteks tõend lasteaiast/koolist, mille kohaselt on lapse kasvatajad/õpetajad vaid Teiega kokku puutunud. Kui olete lapse isaga vahetanud e-kirju, millest nähtub, et isal ei ole huvi lapse käekäigu vastu, on asjakohane ka need kohtule esitada.
Kui isalt on elatis välja mõistetud, kuid ta ei ole seda tasunud, peaks kohtule esitama tõendi täitemenetluse algatamise kohta. Sellega saab kohtule tõendada, et isa ei ole lapse ees ülalpidamiskohustust täitnud
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see, et ma üksi last kasvatan, katan, ei ole piisav argument, et ainuhooldusõigus saada?03.02.2016
Tere
Ainuhooldusõiguse taotlemine on kuuldavasti pikk ja kurnav toiming, aga kui see tõesti ongi nii, et mina üksi väikse lapse emana hooldan, kasvatan, katan last ehk tegelikult olengi ainuhooldaja. Kas see ei ole piisav põhjus ainuhoolduse määramiseks kohtus?
Kas võib olla asjade käiku kiirendav fakt, et lapse isa (kes on märgitud sünnitunnistusele, kuid lapse kasvatamises mitte mingil moel osa ei võta) on agressiivne välismaalane? Kes viimasel meid toredate sms-ide kostitab a'la, et nagunii võtan lapse varem või hiljem endale; või et saada ta õige külla, mis sest, et keelt ei räägi ega mind tunne - saadan tagasi kui nutma hakkab, nagu panderolli.
Hirm on, tahaks meid kaitsta.
Ainuhooldusõiguse taotlemine on kuuldavasti pikk ja kurnav toiming, aga kui see tõesti ongi nii, et mina üksi väikse lapse emana hooldan, kasvatan, katan last ehk tegelikult olengi ainuhooldaja. Kas see ei ole piisav põhjus ainuhoolduse määramiseks kohtus?
Kas võib olla asjade käiku kiirendav fakt, et lapse isa (kes on märgitud sünnitunnistusele, kuid lapse kasvatamises mitte mingil moel osa ei võta) on agressiivne välismaalane? Kes viimasel meid toredate sms-ide kostitab a'la, et nagunii võtan lapse varem või hiljem endale; või et saada ta õige külla, mis sest, et keelt ei räägi ega mind tunne - saadan tagasi kui nutma hakkab, nagu panderolli.
Hirm on, tahaks meid kaitsta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kasvatate last üksinda ja lapse isa lapse kasvatuses ei osale ega soovigi osaleda, võib ühise hooldusõiguse lõpetamine olla põhjendatud küll. Siiski eeldab ühise hooldusõiguse lõpetamine väga kaalukaid asjaolusid, mistõttu peate kindlasti olema võimeline kohtule tõendama, et olete üksinda last kasvatanud, sellega siiani hästi toime tulnud ja ka asjaolu, et isa ei ole lapse käekäigu vastu huvi tundnud ega tema kasvatuses osalenud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus jagab ühisvara pooleks või arvestab sellega, et mina kasvatan meie kolme last?03.02.2016
Tere.
Lahutasime mehega abielu. Kolm last 18-, 14- ja 8-aastane elavad minuga. Mees lahkus ühisest kodust. Vara on jagamata. Lapsi toetab. Nüüd soovib vara jagamist. Minul pole lastega kuhugi minna. Maja müügist poolest normaalseks elamiseks ei jätku. Omavaheline läbisaamine puudub, ütlesin mehele, et jagame vara kohtus, lootuses saada ajapikendust. Kui ta vara jagamise kohtusse annab, siis mis ootab mind ees? Milliste rahaliste summadega pean arvestama. Kas kohus arvestab, et kõik lapsed elavad minuga või jagab kõik pooleks?
Lahutasime mehega abielu. Kolm last 18-, 14- ja 8-aastane elavad minuga. Mees lahkus ühisest kodust. Vara on jagamata. Lapsi toetab. Nüüd soovib vara jagamist. Minul pole lastega kuhugi minna. Maja müügist poolest normaalseks elamiseks ei jätku. Omavaheline läbisaamine puudub, ütlesin mehele, et jagame vara kohtus, lootuses saada ajapikendust. Kui ta vara jagamise kohtusse annab, siis mis ootab mind ees? Milliste rahaliste summadega pean arvestama. Kas kohus arvestab, et kõik lapsed elavad minuga või jagab kõik pooleks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtuväliselt võivad endised abikaasad ühisvara jagamisel kõrvale kalduda võrdsuse põhimõttest, jättes ühele endisele abikaasale ühisvarast suurema osa, kuid kohtumenetluses jagatakse ühisvara endiste abikaasade vahel võrdsetes osades. Asjaolu, et lapsed jäävad ühe abikaasa juurde elama, seda põhimõtet ei mõjuta, küll aga on Teil õigus taotleda, et maja jääb Teie ainuomandisse ja Teie hüvitate endisele abikaasale poole maja väärtusest – seda juhul, kui Teie majanduslik olukord hüvitise maksmist võimaldab.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas aastaid pärast abielu lautamist on võimalik veel ühisvara jagada, ja kuidas?02.02.2016
Tere,
Abiellusime 1978.aastal, lahutasime abielu 1995.aastal, aga ühisvara ei jaganud, kuna jäime kokku elama ja elasime kokku 35 aastat koos kuni aastani 2013. Ühisvaraks oli korter ja suvila, mille müügist saadud rahaga ehitasime koos 2002.aastal maja. Kas mul on õigus ja alus jagada veel nüüd ühisvara ja kuidas seda teha?
Ette tänades
Abiellusime 1978.aastal, lahutasime abielu 1995.aastal, aga ühisvara ei jaganud, kuna jäime kokku elama ja elasime kokku 35 aastat koos kuni aastani 2013. Ühisvaraks oli korter ja suvila, mille müügist saadud rahaga ehitasime koos 2002.aastal maja. Kas mul on õigus ja alus jagada veel nüüd ühisvara ja kuidas seda teha?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui ühisvara jäi abielu lahutamisel jagamata, on Teil õigus seda ka praegu nõuda. Ühisvara jagamise leping tuleb sõlmida notariaalselt, kui aga endised abikaasad ühisvara jagamise osas kokkuleppele ei jõua, on võimalik ühisvara jagamist nõuda ka kohtu kaudu.
Kõigepealt tuleks kindlaks teha ühisvara koosseis, seejärel esitada ühisvara jagamise ettepanek endisele abikaasale ja kokkuleppele jõudes sõlmida notari juures vastav leping. Kokkuleppele mittejõudmisel esitada kohtule hagiavaldus ühisvara jagamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand