Perekonnaõigus

Tere!
Olen lapse ema. Oman enda korterit, mis on soetatud täielikult minu poolt 15 aastat tagasi. Minuga samas korteris elab 29-aastane täielikult teovõimeline töötu laps, kes sööb ja elab meie kulul ja tuleb minu korterisse kuna tahab ja ütleb, et tal on selleks õigus, kuigi ta ei tee üldse mitte mingeid pingutusi, et endale sobivat tööd leida, vaid elab minu kulul. Korter on ostetud minu enda rahaga ja pangalaenuga. Mis õigused tal on? Kas tal ongi siis täielik õigus niimoodi minu kulul elada ja iga kell minu korterisse sisse tulla?

Tere! Kas läbi E-toimiku saab saata kohtusse tavalise (elatisnõude)hagiavalduse?

Tere
Mees maksab elatisraha nii nagu peab, kuid kohtuväliselt. Mehel on uus pere ja kuna mees saab palka alla miinimumi ehk 300 eurot ja 215 läheb teisele lapsele elatisrahaks. Seega uue pere laps ei saa pooltki seda summat ja see tähendab, et lapsed pole võrdsed. Kui asi läheks kohtusse, kas oleks võimalik seda summat vähendada? Lapsed peavad olema võrdsed, hetkel seda ju pole ja mehel endal on ka vaja elada. See peaks olema ka piisav põhjus, et seda summat vähendada, ma usun. Või loeb siin ka mehe uue elukaaslase sissetulek? Mõlemad vanemad peavad andma oma panuse seega see ei tohiks lugeda.

Tere
Soov on abielluda, kuid mehel on eelmisest suhtest laps ja maksab alimente. Küll kohtuväliselt, kuid kui peaks naine minema kohtusse ja asjale ametliku käigu andma, siis kas saab nõuda ka minult alimente, mida mees maksma peaks kui me abiellume? (Juhul kui mees ei maksa või on mingi muu põhjus). Et kas saab nõuda minult siis alimente kuigi olen kolmas isik, kes pole asjaga tegelikult seotud. Ja kui saab ja tehakse abielludes abieluvara leping, lahusvaraga, kas see aitaks mind?

Tere!
Tahtsin küsida, et kuidas pean toimima või kust kohast pean alustama? 1998 sündis õde, paar kuud hiljem lahutati teda minust ja vennast. Ta lapsendati ära ja aasta hiljem mind ja venda pandi lastekodusse. Elan iseseisvat elu juba 9a. Õde peaks saama 18a selle aasta märtsi kuus. Mis võimalused mul on, et teada saada kus ta asub? Tahaks väga teada oma õest.

Jään vastust ootama

Tere,
Minu endine elukaaslane nõuab minult alimente 215 eurot. Samas on tal uus elukaaslane ning ka käivad mõlemad tööl ja teenivad kokku suhteliselt head raha. Elan ka ise teise elukaaslasega, kellel on eelmisest suhtest laps pluss siis veel meie ühine laps ka. Käime ka tööl, kuid teenime mõlemad ainult miinimum palka ja ei suuda seda 215 eurot maksta. Maksan ainult 50 eurot, seda on vähe aga midagi ikka.
Nimelt siis minu uues peres on hetkel 2 last. Üks laps ühine ja teine elukaaslase teisest suhtest. Kas mu eksnaisel on õigus 215 eurot nõuda kui mul on veel lapsi?
Kas pean maksma ikka 215 eurot eksnaisele ja lapsele kes temaga.

Tere, täpsemalt on olukord selline, kus oleks aeg ema eakate kodusse paigutada, kuna tervis on kehvenenud ning hetkel palgatud hooldaja ei taga 24/7 hooldust mida ema vajab (ravimite manustamine, söögi tegemine ja söömine 3x päevas vähemalt; ema on kukkunud ja magab sagedalt, mis põhjustab meeltesegadust). Emal on kaks last - mina ja mu vend, kuid peale isa surma ja päranduse jagamist ei suhtle vend ei minu ega oma emaga enam (pärijate ringist jäin just mina välja - isa pärand läks jagamisele ema ja venna vahel). Olen oma ema eest hoolitsenud juba aastaid ja tasunud erinevaid haiglakulusid jne, kuid hooldekodu arve tasumisega jään hätta. Proovisin ühe korra vennaga ühendust saada, peale mida sain tema naise poolt sõimu osaliseks. Oleme otsustanud, et parim on ema paigutada eakate kodusse. Kuid ma ei ole huvitatud hooldekodu lepingut enda nimele sõlmima, vaid sooviksin seda lepingut sõlmida vennaga kahe peale, et välistada seda olukorda, kus lõpuks vend mulle oma osa kinni ei maksa. Põhiline küsimuse koht on selles, et emal on olemas ka korter, kuid selle müügist ei ole ma huvitatud just seetõttu, et kunagi ei tea, kaua ema vajab hooldekodus olemist ning kaua on minul ja vennal tööd. Ehk siis ei soovi kindlasti tekitada olukorda, kus minul või vennal ei ole tööd ja ei ole võimalik ema enam hooldekodus hoida ja samas pole tal ka enam kodu kuhu teda paigutada. Hetkel oleks kõige parem lahendus meie silmis selline, et hooldekodu, mis maksab 680€ saab makstud selliselt, et ema pension, mis on 420€ läheb sinna ning ülejäänud osa 260€ tuleb minu ja venna vahel jagamisele. Korteri plaaniksime panna üürile, mille tulu läheb ema ravimite soetamisele, mida on tal vaja ka igakuiselt. Ehk siis ei ole plaanis kasu lõigata mitte mingil moel. Kuidas ja kas on võimalik selliselt antud olukorda lahendada?

Lugu on pikk ja keeruline, aga ma soovin saada oma pojapoja eestkostjaks. Laps elab juba üle aasta minu juures. Lapse isa (minu poeg) on sellega nõus, aga lapse ema lihtsalt ei huvita laps ega miski. Seepärast laps minu juures elabki. Mind huvitab, kas ma saan üldse lapse eestkostjaks hakata, kui ema lapse eest ei hooliste ja lapse isa on sellega nõus? Või mis võimalused on lapse eest hoolitsemiseks (laps saab varsti 2.a). Ja kui on võimalik eestkostjaks saada, siis kas ma saan või võin lapse emalt ja isalt ka elatist küsida? Ja viimaks, kas siis eestkostjaks määramise avalduse ja elatise hagi võin kohtusse esitada ühekorraga või saab elatise hagi esitada hiljem?
Tänan

Tere!
5 aastat oleme elanud lapse isast lahus. Kohtu poolt on määratud elatis. Küsimus selles, et kas lapse isal on kohustus (lisaks elatise maksmisele) lapsega teatud aja tagant kohtuda või lihtsalt siis kui talle laps ukse ette viiakse ja talle mugavam on? Mida ette võtta probleemiga, kus isa pidevalt mustab ema ja annab lapsele mõista, justkui tollel on 12-aastaselt võimalik ise valida, kus ta elada tahab. Laps ise ei ole kurtnud, et tal ema juures oleks halb elada. Ilmselt isa kibestumus sunnib teda lapsele igasugu emavaenulikke mõtteid pähe panema. Mis õigused on emal sellistel puhkudel, kas piirata isa-lapse kohtumisi (kuigi neid väga ei olegi) või kuidas peaks toimima?
Kui kohtu poolt on määratud miinimumelatis, mida seaduse järgi peaks maksma ette eelmise kuu viimasel päeval aga lapse isa enamjaolt teeb seda kolm nädalat hiljem. Millised on minu kui ema õigused/võimalused elatise tasumist järjepidevaks saada?

Tänades

Tere. Abiellu ajal (ühisvara) sain abikaasalt kingituseks mobiiltelefoni. Peale abielulahutust jäi telefon minu kätte. Kas mobiiltelefon, mis on kink, on isiklik tarbeasi või ühisvara? Kui telefon ei ole ühisvara, kuidas seda tõendada?