Perekonnaõigus

Tere!
Eluasemelaen võetud kahe peale, mõlemad on omanikud aga mees on tasunud tänaseni laenumakseid. Ise olen kaastaotleja ja minu vanemate vara selle korteri tagatiseks hüpoteegi all. Mees soovib, et ma lihtsalt lahkuks sellest elamisest ja tema jääks lastega sinna elama. Tundub mõneti loogiline aga ta ei ole nõus sel juhul, et loobuksin kaastaotleja kohustustest ja ei ole nõus ka vabastama minu vanemate korterit hüpoteegi alt, kusjuures olen nõus vanemate korteri ise hüpoteegi alt välja ostma kui muud varianti pole. Laenu tasuda oleks veel oma 20 aastat ja seda lahendust liialt kaua venitada pole samuti mõtet. Milline oleks Teiepoolne lahendus, et ise ennast eksitada ei laseks ja lihtsalt teise poole ähvardustel mingeid rumalaid otsuseid ei langetaks.
Vastust ootama jäädes!

Tere.
Lapse isa maksab elatisraha miinimumsummat lapsele. Nüüd nõuab lapse isa, et tahab iga kuu tšekke saada mida ma lapse peale kulutan. Mina ei ole miinimumist suuremat summat nõudnud, seega, mis õigusega ta küsib tšekke? Miinimumsumma pealt pole õigust nõuda või on? Mida sellises olukorras teha ja kuidas käituda?
Aitäh

Olen maksnud 6 aastat korralikult elatist oma eksnaisele, vahest isegi rohkem kui peab. Nüüd, kus minu töökorraldus ja perre sündinud uus laps ei võimalda täis summat maksta ja eks läks kohtutäituri juurde, tekib küsimus.
Kas ma tagantjärgi saan nö tasandada enammakstud elatise võla katteks ja ka maha arvestada need ajad mil laps oli minuga?

Tere. Pea aasta olen maksnud kenasti lapsetoetust. Summas 720 eurot. Nüüdseks hakkab ex saatma erakorralisi kulusid, mida tahab, et maksaksin lisaks. Samas olen palgas alla liikunud. Pole need head ajad lihtsalt enam. Lisaks niinimetatud ekstratele lisaks ei anna ta tütart mulle külla. Elan Norras. Kõik kokku teeb murelikuks. Laps tahab tulla aga kardab emalt küsida, kuna saab sõimata kohe. Pean mainima, et ühe korra viimasel suvel laps käis külas ja peale seda ema enam ei lase. Ma ei hiili kõrvale toetusest, vaid tahan seda summat ametlikult ajada ja kui lapsel on vaja midagi, siis kannan talle otse kontole. Olen proovinud emaga suhelda ja lastekaitse spetsialistiga. Tulemuseks on suur null. Hea nõu oleks vaja. Ma tahan oma last näha Norras ja teen selleks ka kohtu ukse lahti kui vaja, saamaks õiglase toetuse ning lapse.

Tere.
Kuidas saada 8a lapse pärisisa nimi sünnitunnistusel ära muuta? Lapse pärisisa maksab lapsele korralikult alimente. Aastas heal juhul 3-5 korda võtab lapse enda juurde mõneks tunniks. Muu huvi lapse kohta on puudulik ehk teisitiüteldes teda ei huvita laps ja tema tegemised. Alati, kui tõusevad lapse alimendid, järgneb sellele tema ja ta praeguse naise kiuslikud ja ebatsensuursed kirjad ja sõnumid igasugustest etteheidetest ja sõimlemisest jne.
Nüüdseks on asi sinnamaani jõudnud, et nn "isale" ei meeldi, et mina, ehk siis lapse kasuisa, suhtun lapsesse kui enda omasse. Mõnitab ja ähvardab naist ja nüüd ka juba mind. Kuna talle ei meeldi, et ma lapsest ja oma perest pilte üles laen. Kuigi mul on nii lapse ema kui ka lapse enda suusõnaline nõusolek olemas. Ei meeldi neile, et laps mulle issi ütleb. Isegi laps on aru saanud, et ta pärisisa ei tee tast välja ning ei taha sinna enam eriti minna. Viimane kord otsustas laps sõbrannaga aega veeta isa juurde minemise asemel. Meie naisega muidugi pidime süüdi olema selles jälle. Kuigi me pole kunagi lapsele keelanud isaga kohtuda ning isal lapsega kohtuda.
Me pole nendest süüdistustest välja teinud ja kirjadele ja sõnumitele pole ka vastanud. Lastekaitse ka on ütelnud, et ärge tehke välja ja kui on rahamaksmisega probleeme, andke hagi sisse. Lapse ema on seda ka korra teinud, kuid võttis tagasi kui lastekaitses koos käidi ja eksmees väidetavalt kõigest aru oli saanud. Kuid see ei ole tema käitumist muutnud põrmugi.
Nüüd tuli aga kiri "isalt", et temale jälle ei meeldi vastavad pildid meie perest, et kõik on nähtav, et temalt pole keegi küsinud, et temal on lapsele õigused. Tehku ma omale ise laps ja eputagu sellega! Et ta pole mingi pank, et peab raha maksma. Kui ma tahtvat tema last endale, võtku ma laps omale, et kohustused kuulugu ka mulle! Tema viimane kiri oli selline.
Sealt tekkiski küsimus. Kas selline teguviis on võimalik? Kas ma saaksin lapse oma nime peale kirjutada? Kas ma saaksin lapse sünnitunnistuse muuta oma nimele? Kas ma saaksin kõik kohustused ja õigused lapsele? Nii, et lapse pärisisal poleks mingit õigust enam lapsele? Siis ehk kaoks ära selline üleolev ja mõnitav käitumine sealtpoolt lõpuks minu ja mu naise aadressil.
Ette tänades lapse kasuisa

Tere!
Minul küsimus. Läksime veel sündimata lapse isaga lahku. Ma sooviks teada, kuidas ma peaksin käituma edasi. Ta ise on selline, kes jookseb ühest kohast teise, teda ei huvita mittemiski, ainult kuidas saab võlgu jälle kuskilt või kellegi tagant varastada. Ise ma ei taha teda sünnitunnistusele isana kanda, kuid kui laps sünnib, tahan hakata alimente ajama. Kuidas ja kust ma siis alustama pean? Kas kui ma panen alimendid lapse isale, kas tulevikus rakendub kohustus lapsele tema ees siis? Kui tal võlad jms. Kas peab siis laps hakkama maksma. Kas mul oleks kuidagi võimalus lapse isalt hooldusõigus ära võtta?

Abiellusime 2013. aastal, varasuhteks varade juurdekasvu tasaarveldus. Samal aastal pärast abiellumist võtsime laenu kinnisvara ostmiseks, mina laenutaotleja, mees kaastaotleja. Endine omanik (mehe sugulane) ei olnud nõus minule müüma, seega sai kinnisvara omanikuks esialgu minu abikaasa. Olin nõus tingimusel, et hiljem vormistame ümber ühisvaraks. 2014. aastal muutsimegi abieluvarasuhte ühisvaraks ja vormistasime ka kinnisvara ühisomandiks, kuna mõlemad tasuvad laenu ja panustavad sellesse kinnisvarasse. Kas lahutuse korral jagatakse kinnisvara pooleks? Kas abikaasa võib nõuda suurema osa endale (või kogu osa), kuna kinnisvara kuulus eelnevalt tema lähisugulasele ja ka sugulane on kinnisvarasse panustanud? Laenu on tasuda veel üle 20 aasta.

Läksime oma elukaaslasega ja meie ühise lapse emaga lahku rohkem kui aasta tagasi ning ta kolis meie 3-aastase tütrega vastu minu tahtmist teise linna oma vanemate juurde, mistõttu kohtun lapsega seoses tööga üliharva ja ei saa tema kasvatamisest osa võtta.
Minu sooviks on, et lapse ema koliks tagasi, et laps elaks samas linnas, kus laps saaks veeta mõlema vanemaga võrdse osa ajast.
Kui aitaksin leida neile (lapsele ja lapse emale) elamispinna ning tagada kõik hädavajaliku ning lepime lapse emaga kokku, et laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa oma ajast, siis ei peaks kumbki vanem elatist maksma ehk siis elatisraha nõue kaob (nagu olete oma paljudes vastustes kirjutanud). Siit ka küsimus – kas peaksime oma kokkuleppe ja nõusoleku, et laps veedab mõlema vanemaga võrdse osa oma ajast ning seoses sellega elatisraha kumbi pool ei taotle sellises olukorras ka kohtus kirjalikult fikseerima? Muidu jääks ju ainult meievaheline suuline kokkulepe ning jääb üles võimalus, et lapse ema hakkab x-aastate pärast tagant järgi nõudma elatist ning eitama meie kokkuleppeid ning fakti, et laps on pool ajast minuga olnud?
Milline oleks antud olukorras parim lahendus, et üks lapsele pühendunud isa ei peaks muretsema ning saaks rahulikult keskenduda lapse kasvatamisele, karjäärile ja läbi selle lapsele helgema tuleviku pakkumisele?
Jään ootama Teie vastust,
lugupidamisega

Tere!
On 4-toaline korter, mis oli ostetud kooselus, liisingus ei ole. On kaks last, kes käivad koolis 2. ja 7. klass. Kuna ema isaga lahutavad, kuidas käib vara jagamine? Kas jagatakse 50% ja 50%, või võtavad lapsi ka arvesse?
Lapsed jäävad emaga, seega peaks jagamisel arvestama ka lapsi, või?

Äsja 15-aastaseks saanud tütarlaps on rase ja tahab sünnitada. Noormees on 18-aastane. Abielus noored pole. Tüdrukul on hirm, et vanemad võtavad lapse temalt või püüavad takistada suhteid lapse isaga. Tütarlaps on suures ärevuses ja vajaks seaduslikku kaitset. Missugused on tema võimalused?