Perekonnaõigus
Küsimus: Kas see on nii, et riigil on õigus elatisrahaks ära võtta pool minu elatismiinimumist?09.03.2016
Mul on kolm last kahe naisega. Esimese lapse emaga sain elatisraha suhtes kohtuvälisele kokkuleppele. Teise naisega läksid asjad kohtuni, mille otsusest tulenevalt pean maksma iga lapse kohta 215 eurot. Kuna ise teenin miinimumpalka, millest osa maksan esimesele lapsele, jäin juba pärast esimest maksetähtaega elatisvõlglaseks. Rääkisin kohtutäituriga oma võimalustest. Selgus, et riigil on õigus ära võtta pool minu elatismiinimumist, millest kätte jääb teine pool miinus maksud kogu summast. Kas see on tõepoolest nii? Varasemate maksehäirete tõttu on mu palk siiani laekunud kolmanda inimese kontole. Kas see tähendab seda, et ka sinna minnakse kõike ära võtma, kui ma natukenegi üritan maksta, et endale hing vähemalt paelaga kaela jääks? Ma ei taha sellele kolmandale inimesele ka mitte mingisuguseid probleeme, kuid hirm igasugusest sissetulekust ilma jääda on võtnud lootuse üldse midagi kellelegi maksta.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Juhul kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku töötasule selliselt, et võlgnikule säilitatakse sissetulekust poolele miinimumpalgale vastav osa või vastav osa nädala või päeva sissetulekust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui kaua võib lapse perekonnanime muutmise kogu protsess aega võtta?08.03.2016
Tere.
Sooviksin teada sellist asja, et kui minu laps sündis, siis elasin koos endise elukaaslasega ja ta oli nõus võtma lapse enda nimele, kuigi ei ole lapse bioloogiline isa. Nüüdseks enam me koos ei ela ja pole ka mingit kokkupuudet ei minul ega lapsel juba kolm aastat. Sooviksin lapsele enda perekonnanime ja sünnitunnistuselt sooviksin ka eemaldada selle mehe nime kuna ei ole lapse isa. Uurisin kohalikust maavalitsusest, et kuidas see kõik käib ja sain ka vastuse, et tuleb esitada avaldused jne ja siis kohus otsustab, aga kui me esitasime tahtlikult ja teadlikult valeandmed, siis nemad otsuse tagajärgi ei tea ennustada, et kuidas kohus otsustab. Sooviksingi teada, et millised need tagajärjed olla võivad ja kui pikaks see kogu asi minna võib või otsuse tegemine neil aega võib võtta? Kuna lapsel ei ole hetkel ei minu perekonnanimi ega ka selle mehe oma kuna ta vahetas ka oma nime täielikult ära vahepeal.
Tuli küll pikk ja segane tekst, aga ehk saan vastuse oma küsimustele.
Lugupidamisega
Sooviksin teada sellist asja, et kui minu laps sündis, siis elasin koos endise elukaaslasega ja ta oli nõus võtma lapse enda nimele, kuigi ei ole lapse bioloogiline isa. Nüüdseks enam me koos ei ela ja pole ka mingit kokkupuudet ei minul ega lapsel juba kolm aastat. Sooviksin lapsele enda perekonnanime ja sünnitunnistuselt sooviksin ka eemaldada selle mehe nime kuna ei ole lapse isa. Uurisin kohalikust maavalitsusest, et kuidas see kõik käib ja sain ka vastuse, et tuleb esitada avaldused jne ja siis kohus otsustab, aga kui me esitasime tahtlikult ja teadlikult valeandmed, siis nemad otsuse tagajärgi ei tea ennustada, et kuidas kohus otsustab. Sooviksingi teada, et millised need tagajärjed olla võivad ja kui pikaks see kogu asi minna võib või otsuse tegemine neil aega võib võtta? Kuna lapsel ei ole hetkel ei minu perekonnanimi ega ka selle mehe oma kuna ta vahetas ka oma nime täielikult ära vahepeal.
Tuli küll pikk ja segane tekst, aga ehk saan vastuse oma küsimustele.
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kui nii Teile kui ka Teie tolleaegsele elukaaslasele oli lapse sündimise hetkel teada, et elukaaslane ei ole lapse bioloogiline isa, lõppes isaduse vaidlustamise tähtaeg teie mõlema jaoks lapse 1-aastaseks saamisel.
Kui kohtule on eeltoodud asjaolud teada, ei saa kohus rahuldada ei Teie ega ka Teie endise elukaaslase hagi isaduse vaidlustamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis kuust võin eksabikaasalt tütrele elatist nõuda, kui tema juures kasvav poeg lõpetab kevadel keskkooli?08.03.2016
Tere,
Kasvatan 8a tütart ja 1,2 a keskmise puudega tütart, epilepsia diagnoositi. Ise olen töövõimetu 60 protsenti, oli liiklusavarii. Täiskasvanud poeg elab isa juures 19 a ja lõpetab keskkooli kevadel. Kaks esimest last on eksabikaasaga ja noorem 1 a uue elukaaslasega. Praegu lapsed nii öelda pooleks ja elatist eks abikaasa ei maksa. Kui poeg kevadel lõpetab keskkooli, kas mul on õigus küsida alimente ja kui on õigus, siis mis kuust alates. Kooli lõpuaktus on enne jaanipäeva. Minul saab emapalk läbi suvel ja jääb pension ja lapserahad. Kuigi ei tea, kas sügisest pensioni enam saan. Elame üürikorteris, maja jäi eksmehele. Praegune elukaaslane maksab oma eelmisest abielust kahele pojale alimente ja tema korter jäi ka eksabikaasale. Tööle ma minna nii väikse kõrvalt ei saa ja veel haigus ka lapsel. Tekib küsimus millest elada.
Kasvatan 8a tütart ja 1,2 a keskmise puudega tütart, epilepsia diagnoositi. Ise olen töövõimetu 60 protsenti, oli liiklusavarii. Täiskasvanud poeg elab isa juures 19 a ja lõpetab keskkooli kevadel. Kaks esimest last on eksabikaasaga ja noorem 1 a uue elukaaslasega. Praegu lapsed nii öelda pooleks ja elatist eks abikaasa ei maksa. Kui poeg kevadel lõpetab keskkooli, kas mul on õigus küsida alimente ja kui on õigus, siis mis kuust alates. Kooli lõpuaktus on enne jaanipäeva. Minul saab emapalk läbi suvel ja jääb pension ja lapserahad. Kuigi ei tea, kas sügisest pensioni enam saan. Elame üürikorteris, maja jäi eksmehele. Praegune elukaaslane maksab oma eelmisest abielust kahele pojale alimente ja tema korter jäi ka eksabikaasale. Tööle ma minna nii väikse kõrvalt ei saa ja veel haigus ka lapsel. Tekib küsimus millest elada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui mõlema vanema juures kasvab üks laps, ei tähenda see automaatselt seda, et kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust ei ole. Kui näiteks Teie juures kasvava lapse ülalpidamiskulud on suuremad kui endise abikaasa juures kasvava lapse kulud, on endisel abikaasal kohustus tütrele elatist maksta. Kui mõlemad vanemad teevad enda juures elavate laste ülalpidamiseks võrdväärselt kulutusi, ei teki tõepoolest kummalgi vanemal elatise maksmise kohustust.
Kui vanem laps lõpetab keskkooli ja sellega lõppeb tema ülalpidamise kohustus, on endisel abikaasal igal juhul kohustus maksta Teie juures elava tütre ülalpidamiskulude katmiseks elatist. Elatise maksmise kohustus tütre suhtes tal tekib siis, kui lõppeb endise abikaasa juures elava lapse ülalpidamise kohustus ehk teisisõnu siis, kui endine abikaasa ei ole enam kohustatud tegema kulutusi poja ülalpidamisele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peaks kohtumääruse alusel elatist maksev isa emalt suve eest elatisraha taotlema, sest laps on suvel isa juures?08.03.2016
Isa maksab kohtumääruse kohaselt emale igakuiselt lapse eest elatisraha. Laps elab tavapäraselt suvel (koolivaheajal) 3 kuud isaga, seega on ta vahetult isa ülalpeetav. Kuna laps ei ole sellel ajal ema ülalpeetav ning emal ei ole ka vastavaid kulusid, siis kas ja milline võimalus on isal nõuda lapse emalt elatisraha lapse ülalpidamiseks?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last, ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Elatist maksab lapsele üldjuhul see vanem, kes ei ela temaga koos või kes ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Praegu saab öelda, et isa osaleb lapse kasvatamises ning 3 kuud aastast elab laps isa juures. Kui laps on suvevaheajal isa juures, siis on sel hetkel ka tema alaline elukoht seal. Seega on lapse emal tõesti kohustus maksta elatist lapse isa juures viibimise perioodil.
Kui kohus on elatise juba välja mõistnud, tuleks elatise vähendamiseks pöörduda kohtu poole. Ilma seda tegemata jääb endisel kujul kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurus kehtima.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
Küsimus: Kuhu pöörduda kohtumääruse alusel makstava elatise suurendamiseks kehtiva miinimumini?07.03.2016
Tere,
kui mu eksmehele on kohtu kaudu määratud maksta igakuiselt lapsele elatist 160 € ning ma sooviks, et ta maksaks praeguse elatismiinimumi (215€), siis kas pean uuesti tegema avalduse või kuhu pöörduma peaksin?
Lisaks, kui mees ei maksa ning on pöördutud kohtutäituri poole, endiselt mitte midagi ei muutu, palka saab mustalt ning väidetavalt ei tööta. Millised on minu võimalused, et ta lapsele siiski elatist maksaks?
kui mu eksmehele on kohtu kaudu määratud maksta igakuiselt lapsele elatist 160 € ning ma sooviks, et ta maksaks praeguse elatismiinimumi (215€), siis kas pean uuesti tegema avalduse või kuhu pöörduma peaksin?
Lisaks, kui mees ei maksa ning on pöördutud kohtutäituri poole, endiselt mitte midagi ei muutu, palka saab mustalt ning väidetavalt ei tööta. Millised on minu võimalused, et ta lapsele siiski elatist maksaks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soovite elatisraha suurendamist kehtiva miinimummäärani, tuleb elatise suurendamise nõudega uuesti kohtu poole pöörduda. Hagiavalduselt riigilõivu tasuma ei pea.
Lisaks täitemenetluse algatamisele on Teil võimalik lapse isa suhtes algatada ka kriminaalmenetlus elatise maksmisest kõrvalehoidmise tõttu. Võibolla see distsiplineerib lapse isa ja ta siiski asub lapse ülalpidamiskohustust täitma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtutäituri peale saab esitada kaebuse, kuna elatisraha ta välja ei nõua ja minu kirjadele ka ei vasta?07.03.2016
Tere
Elatisvõla summa on antud kohtutäiturile, kuid aastaid ei ole midagi laekunud. Kuidas saada teada, milliseid võimalusi on kohtutäitur kasutanud, et raha saada? Kas üldse on? Kahjuks on jäänud oma kohtutäituri büroost väga halb mulje. Kirjadele ei vastata ning kuidagi kontakti saada ei ole võimalik.
Kui pikk on seadusest tulenev kirjale vastamise kohustus. Olen saatnud kirjad alates 2015.a sügisest saamaks teada, mida on ette võetud, et elatist saada. Kirjade vahe on olnud 30 päeva ootamaks, et ehk tuleb selle aja peale ka vastus. Kahjuks ei ole kunagi vastuskirja tulnud.
Kuidas edasi käituda? Kas saab ka kohtutäituri peale esitada kaebuse? Kuidas, kust avaldus leida jne. Kuidas saab vahetada kohtutäiturit?
Elatisvõla summa on antud kohtutäiturile, kuid aastaid ei ole midagi laekunud. Kuidas saada teada, milliseid võimalusi on kohtutäitur kasutanud, et raha saada? Kas üldse on? Kahjuks on jäänud oma kohtutäituri büroost väga halb mulje. Kirjadele ei vastata ning kuidagi kontakti saada ei ole võimalik.
Kui pikk on seadusest tulenev kirjale vastamise kohustus. Olen saatnud kirjad alates 2015.a sügisest saamaks teada, mida on ette võetud, et elatist saada. Kirjade vahe on olnud 30 päeva ootamaks, et ehk tuleb selle aja peale ka vastus. Kahjuks ei ole kunagi vastuskirja tulnud.
Kuidas edasi käituda? Kas saab ka kohtutäituri peale esitada kaebuse? Kuidas, kust avaldus leida jne. Kuidas saab vahetada kohtutäiturit?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on Teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma:
a) kes kaebuse esitab;
b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed);
c) millise toimingu peale kaebus esitatakse;
d) mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse;
e) mida kaebusega taotletakse.
Kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub.
Kui ei ole just tegemist kohtutäituri erapoolikusega, siis kohtutäituri vahetamise võimalust seadus ette ei näe. Kui eksisteerib tõepoolest väga mõjuv põhjus kohtutäituri vahetamiseks, siis saab seda teha täiteasja menetleva kohtutäituri nõusolekul.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas seda saab lugeda kohtus mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel kui eksnaine saaks tööle minna aga ei lähe?02.03.2016
Küsimus siis selline, et kas see oleks piisav põhjus elatise vähendamisel, kui eelmine naine käib hetkel küll koolis kuid lõpetab see aasta, laps käib lasteaias, rohkem lapsi pole ja ise saaks tööle minna, olenemata sellest, et tema soovib edasi õppida ja nõuab ikkagi täissummat ehk 215 eurot elatist. Kuigi uue pere laps kannatab selle all, kuna mees ei teeni nii palju, et endale jääks raha ja ka uuele lapsele. Mehe palga peaks ju jagama 3-ks ja peaks asi olema võrdne?
Ja isegi kui naine koliks teise linna ja kohe lasteaia kohta pole ja ei saaks tööle minna, siis oleks ikkagi ebaõiglane, et eelmine laps saab rohkem raha kui uue pere laps.
Ja isegi kui naine koliks teise linna ja kohe lasteaia kohta pole ja ei saaks tööle minna, siis oleks ikkagi ebaõiglane, et eelmine laps saab rohkem raha kui uue pere laps.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Üheks selliseks võib PkS § 102 lõike 2 kohaselt olla olukord, kus vanemal on teine laps, kes miinimummääras elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Asjaolu, et lapse ema ei tööta, ei anna iseenesest alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära, kuid nagu eelpool märgitud, võib elatise vähendamiseks anda aluse see, kui elatise maksmiseks kohustatud vanemal on veel ülalpeetavaid lapsi ning vanema rahalised vahendid on seejuures piiratud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste emal on õigus kahele lapsele nõuda 290 eurost rohkem elatist, kui olen mittetöötav töövõimetuspensionär?02.03.2016
Tere
Olen mittetöötav ja töövõimetuspensionit saav kahe lapse isa, kes elab lastest eraldi. Kuidas peaksin maksma alimente, hetkel maksan kahele lapsele 290 eurot kuus, kas emal on õigust nõuda rohkem?
Olen mittetöötav ja töövõimetuspensionit saav kahe lapse isa, kes elab lastest eraldi. Kuidas peaksin maksma alimente, hetkel maksan kahele lapsele 290 eurot kuus, kas emal on õigust nõuda rohkem?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohus reeglina elatist alla kehtiva miinimummäära ei vähenda, selleks peavad esinema väga kaalukad põhjused. Üheks selliseks võib PkS § 102 lõike 2 kohaselt olla vanema töövõimetus.
Kui töövõimetus takistab vanemat sissetuleku teenimisel, võib elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära (2016. aastal 215 eurot ühe lapse kohta) olla põhjendatud. Kas ka Teie puhul on elatise vähendamine põhjendatud, selgub juba täiendavate asjaolude analüüsimisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas peab tõlgendama perekonnaseaduse §16 lg2, kas see kehtib siiski ühise leibkonna puhul?02.03.2016
Tere
Kuidas peab tõlgendama perekonnaseaduse §16 lg2? Kas see kehtib siiski ühise leibkonna puhul? Meil on abikaasaga eelnevast kooselust kummalgi alla 21-aastased lapsed, kes omandavad keskharidust ja elavad teise vanema juures. Hetkel on abikaasa töötu ja ei oma sissetulekut. Mina käin tööl. Kas nüüd tekib minul oma lapsele elatisraha maksmise kõrval kohustus maksta elatisraha ka abikaasa lapsele?
Tervitustega
Kuidas peab tõlgendama perekonnaseaduse §16 lg2? Kas see kehtib siiski ühise leibkonna puhul? Meil on abikaasaga eelnevast kooselust kummalgi alla 21-aastased lapsed, kes omandavad keskharidust ja elavad teise vanema juures. Hetkel on abikaasa töötu ja ei oma sissetulekut. Mina käin tööl. Kas nüüd tekib minul oma lapsele elatisraha maksmise kõrval kohustus maksta elatisraha ka abikaasa lapsele?
Tervitustega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Nimetatud sätte alusel ei tulene Teile ülalpidamiskohustust abikaasa laste suhtes. Lapse ülalpidamiskohustus lasub eeskätt lapse vanematel, teatud juhtudel ka asenduskohustusena ka lapse vanavanematel, kuid mitte vanema uuel elukaasalsel ega abikaasal. Teil tekiks abikaasa laste suhtes ülalpidamiskohustus vaid juhul, kui Te abikaasa lapsed lapsendaksite.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean võimaldama vägivaldsel abikaasal oma korteris edasi elada?02.03.2016
Korter on minu nimel ja ei ole ühisvara, kuid vägivaldne mees ei nõustu välja kolima. Esitasin hagi abielu lahutamiseks, kuid kohtuprotsess on pikk. Kuna oleme veel abielus, siis kas pean laskma tal korteris edasi elada?
Tahan, et ta lahkuks kohe, sest kardan, et lööb mind jälle. Kui ise talle ütlen, et tal tuleb välja kolida, muutub vihaseks ja hakkab ähvardama.
Tahan, et ta lahkuks kohe, sest kardan, et lööb mind jälle. Kui ise talle ütlen, et tal tuleb välja kolida, muutub vihaseks ja hakkab ähvardama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter on Teie lahusvara, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluval pinnal viibib.
Kui vägivaldne abikaasa ei ole nõus Teile kuuluvalt elamispinnalt vabatahtlikult välja kolima, on Teile võimalik nõuda seda kohtu kaudu.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand