Perekonnaõigus
Küsimus: Kas dna testiga tuvastatud isadus on piisav 8-aastasele lapsele tagantjärgi elatisraha väljanõudmiseks?27.10.2015
Tere
Sooviksin teada, kas tagasiulatuvalt on ka võimalik lapseisalt elatisraha kohtuga välja nõuda? Lapse isa pole lapse kasvatamisest osa võtnud lapse sünnist alates. Laps on praeguseks hetkeks 8-aastane.
Lapse sünnitunnistusel isa nime märgitud ei ole, küll aga on tehtud dna test isaduse tuvastamiseks ja see oli positiivne. Kas nõude esitamiseks on see piisav tõend?
Kui soovin tagasi ulatuvalt nõude esitada, kuidas arvutatakse välja 8 aasta võlgu olev summa? Kui seda muidugi on võimalik teha. Lisaks soovin teada kui lapse isa ei maksa lapsele elatist, kas kohustus kandub edasi vanavanematele?
Sooviksin teada, kas tagasiulatuvalt on ka võimalik lapseisalt elatisraha kohtuga välja nõuda? Lapse isa pole lapse kasvatamisest osa võtnud lapse sünnist alates. Laps on praeguseks hetkeks 8-aastane.
Lapse sünnitunnistusel isa nime märgitud ei ole, küll aga on tehtud dna test isaduse tuvastamiseks ja see oli positiivne. Kas nõude esitamiseks on see piisav tõend?
Kui soovin tagasi ulatuvalt nõude esitada, kuidas arvutatakse välja 8 aasta võlgu olev summa? Kui seda muidugi on võimalik teha. Lisaks soovin teada kui lapse isa ei maksa lapsele elatist, kas kohustus kandub edasi vanavanematele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu kaudu on võimalik elatist nõuda mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma, tuleb isaduse tuvastamist nõuda kohtu kaudu – siis tuleb kohtule esitada ka dna-analüüsi tulemused.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-08 asunud seisukohale, et kuigi lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei saa lapsele ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Reeglina nõuab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest ja erandina ka aasta enne hagi esitamist. Sellest tulenevalt ei saa vanemalt, kellest laps põlvneb, nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest.
Juhul, kui lapse isalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab PkS § 106 lõike 2 kohaselt asenduskohustusena ülalpidamist isik, kes on kohustatud seda tegema järgmisena. Seega on teatud asjaolude esinemisel võimalik nõuda lapsele elatist ka isapoolsetelt vanavanematelt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
- Prindi küsimus Saada sõbrale Tagasiside
- Õigus > Perekonnaõigus