Perekonnaõigus
Küsimus: Mida veel ette võtta, kui isa ei maksa lapsele elatist ja ka kohtutäitur ei ole suurt aidanud?25.05.2015
Lapse isale on kohtu poolt määratud elatis alates 2010 aastast. Praeguse seisuga on elatist laekunud kuni 6 korral ja ka vähem kui seadusega ettenähtud ehk 150 eurot või vähemgi. Olen ka kohtutäituri juurde avalduse teinud, kuid ikka mitte midagi. Mis võimalused on veel? Vabatahtlikult see inimene last ei toeta!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa lapsele vabatahtlikult elatist ei maksa ja ka kohtutäituri abiga ei õnnestu elatisraha kätte saada, võiks kaaluda lapse isa suhtes süüasja algatamist karistusseadustiku §-i 169 järgi. Võimalik, et nimetatud tegevus distsiplineeriks lapse isa lapse suhtes ülalpidamiskohustust täitma.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas muuta elatisraha kohtuotsust, et see siduda iga-aastase miinimumi muutusega?25.05.2015
Tere,
Mul on lapse isale alimendid kohtu kaudu peale pandud, iga kuu saan 159,78, mis oli siis miinimum lapsele. Kahjuks ei osanud ma panna kohtuotsusesse seda, et kui miinimum palk tõuseb, siis tõuseb ka elatusraha lapsele. Kas seda kohtuotsust on võimalik ka muuta ja et lisada see, et miinimumpalgaga tõuseb ka elatusraha? Samuti on tal veel teine laps, kas see mõjutab minu soovi saada vastavalt seadusele nüüd igakuiselt 195.- kuus?
Mul on lapse isale alimendid kohtu kaudu peale pandud, iga kuu saan 159,78, mis oli siis miinimum lapsele. Kahjuks ei osanud ma panna kohtuotsusesse seda, et kui miinimum palk tõuseb, siis tõuseb ka elatusraha lapsele. Kas seda kohtuotsust on võimalik ka muuta ja et lisada see, et miinimumpalgaga tõuseb ka elatusraha? Samuti on tal veel teine laps, kas see mõjutab minu soovi saada vastavalt seadusele nüüd igakuiselt 195.- kuus?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurendamiseks tuleb elatise suurendamise hagiga kohtu poole pöörduda, seejuures on võimalik taotleda elatise sidumist alampalgaga, vältimaks tulevikus alampalga tõusmisel uuesti kohtusse pöördumise vajadust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida peaksin tegema, et taotleda vastutus-vabastust, et mitte hakata ülal pidama oma ema, kes mind ei ole kasvatanud?22.05.2015
Tere!
Resideerun juba paar aastat Eestist eemal. Kas mul on võimalik juba eos taotleda luba Eesti valitsuselt, et ma ei peaks tulevikus oma biloogilist ema ülal pidama või talle toetust maksma hakkama? Mu emal on 3 last 2 erineva mehega ning vaid mu poolvend suhtleb temaga siiani. Olen üks kaksikutest, poolvend on noorem. Oleme kõik täisealised, lastega pered. Mu emalt oli minu varajases vanuses emalikud õigused ära võetud, vanaema võitles need aga talle tagasi, niimoodi saime elada kaksikvennaga vanavanemate juures, mitte ema juures. Me mõlemad kaksikvennaga ei ole saanud meie bioloogilise emaga läbi, mingisugune suhtlus on olnud just temal emaga läbi aastate, kuid ka see on olnud limiteeritud. Mul pole mingisugust huvi hakata toetama ema, kes pole mind kasvatanud. Ning ikka ja jälle kuulen sugulastelt, et ta on väljendanud end väga negatiivselt just minu suhtes, kes ma olen tööalaselt edukas ja paistab, et tal on isiklikke probleeme, kus ta püüab mind vastutavaks teha. Ma toetan oma vanavanemaid, ning hoolin neist, aga ei taha tegemist teha oma bioloogilise emaga. Kas ma saan olla proaktiivne ja taotleda vastutus-vabastust oma biloogilise ema ülalpidamise eest? Kas on võimalik, et üks mu ema neljast eksabikaasast saab võtta üle hooldamiskohustused? Tänan
Resideerun juba paar aastat Eestist eemal. Kas mul on võimalik juba eos taotleda luba Eesti valitsuselt, et ma ei peaks tulevikus oma biloogilist ema ülal pidama või talle toetust maksma hakkama? Mu emal on 3 last 2 erineva mehega ning vaid mu poolvend suhtleb temaga siiani. Olen üks kaksikutest, poolvend on noorem. Oleme kõik täisealised, lastega pered. Mu emalt oli minu varajases vanuses emalikud õigused ära võetud, vanaema võitles need aga talle tagasi, niimoodi saime elada kaksikvennaga vanavanemate juures, mitte ema juures. Me mõlemad kaksikvennaga ei ole saanud meie bioloogilise emaga läbi, mingisugune suhtlus on olnud just temal emaga läbi aastate, kuid ka see on olnud limiteeritud. Mul pole mingisugust huvi hakata toetama ema, kes pole mind kasvatanud. Ning ikka ja jälle kuulen sugulastelt, et ta on väljendanud end väga negatiivselt just minu suhtes, kes ma olen tööalaselt edukas ja paistab, et tal on isiklikke probleeme, kus ta püüab mind vastutavaks teha. Ma toetan oma vanavanemaid, ning hoolin neist, aga ei taha tegemist teha oma bioloogilise emaga. Kas ma saan olla proaktiivne ja taotleda vastutus-vabastust oma biloogilise ema ülalpidamise eest? Kas on võimalik, et üks mu ema neljast eksabikaasast saab võtta üle hooldamiskohustused? Tänan
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Enne Teie vastu nõude esitamist ei ole võimalik vanema ülalpidamiskohustusest vabastamist taotleda. Seni kui seda nõutud ei ole, ei ole ka tuvastatud olukorda, kas vanem on üldse abi vajav ja kas tema lastel on ülalpidamiskohustus.
Perekonnaseaduse § 96 jj kohaselt on täisealistel lastel vanemate suhtes ülalpidamiskohustus kui vanem ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Samas on Teil ülalpidamiskohustus ka oma laste ees. Kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja Teie kui ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last.
Ülalpidamiskohustuse täitmisest võib kohus isiku vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, seda näiteks olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Loetelu, millistel juhtudel võib isiku ülalpidamiskohustusest vabastada on nö lahtine. See tähendab seda, et igal konkreetsel juhul kaalutakse, milline võib olla see äärmine ebaõiglus, millisel ülalpidamise kohustuse täitmisest vabastatakse. Justiitsministeeriumi hinnangul ei pea laps oma vanemat ülal pidama, kui lapsevanem ei ole ise oma lapse eest hoolitsenud.
Seega juhul, kui Teie ema peaks esitama Teie vastu ülalpidamise nõude, tuleks kohtule esitada kõik tõendid ja argumendid, mis Teie hinnangul vabastaksid Teid ülalpidamise tasumise kohustusest.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas võin lapse isalt ka enda ülalpidamiseks raha nõuda?22.05.2015
Tere!
Olen 2-aastase lapsega kodune (paari kuu pärast lähen tööle), lapse isa maksab 195 eurot elatisraha ning 2 korda kuus nädalavahetustel on laps isaga. Kas mul on lapse isalt õigus küsida enda ülalpidamiseks raha? Kas selle kohta on seaduses ka paragrahv?
Ette tänades
Olen 2-aastase lapsega kodune (paari kuu pärast lähen tööle), lapse isa maksab 195 eurot elatisraha ning 2 korda kuus nädalavahetustel on laps isaga. Kas mul on lapse isalt õigus küsida enda ülalpidamiseks raha? Kas selle kohta on seaduses ka paragrahv?
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse § 111 lõige 2 sätestab, et kui ema ei ole raseduse tõttu või raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel võimeline ennast ülal pidama, on isa kohustatud talle ülalpidamist andma kuni ema terviseseisundi paranemiseni. Sama kehtib, kui emal ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu võimalik sissetulekut saada. Ülalpidamiskohustus algab varemalt neli kuud enne lapse sündi ja lõpeb lapse sünnist alates kolme aasta möödudes.
Kui Teie olukord vastab PkS § 111 lõikes 2 sätestatule, on Teil õigus lapse isalt endale elatist nõuda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lisaks elatisrahale pean ostma veel spordiriided, teksad ja muid lapse asju või peab ema ise ka panustama?22.05.2015
Tere,
Lahutasime ja nüüd elab ema koos lapsega Tallinnas ja isa mujal. Leppisime kokku alimentide summas igakuiselt 200 eurot. Kui olin mais summa üle kandnud, tuli kõne, et laps vajab dresse, teksasi ja tosse. Andsin mõista, et selle summaga peab hakkama saama. Olen kogu aeg aru saanud, et isa 200 eurot ema 200e eurot ongi lapse nn raha, kokku 400 eurot. Lapse ema aga vastu, et tema aeg maksab ja kas selle eest esitan ka arve ja et 200 eurot hakkama ei saa jne. Tema ei saa aru, et mõlemad peavad panustama, või saan mina asjadest valesti aru?
Loodetavasti oli see küsimus arusaadav:)
Ootadest teiepoolset tagasisidet,
Lahutasime ja nüüd elab ema koos lapsega Tallinnas ja isa mujal. Leppisime kokku alimentide summas igakuiselt 200 eurot. Kui olin mais summa üle kandnud, tuli kõne, et laps vajab dresse, teksasi ja tosse. Andsin mõista, et selle summaga peab hakkama saama. Olen kogu aeg aru saanud, et isa 200 eurot ema 200e eurot ongi lapse nn raha, kokku 400 eurot. Lapse ema aga vastu, et tema aeg maksab ja kas selle eest esitan ka arve ja et 200 eurot hakkama ei saa jne. Tema ei saa aru, et mõlemad peavad panustama, või saan mina asjadest valesti aru?
Loodetavasti oli see küsimus arusaadav:)
Ootadest teiepoolset tagasisidet,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vanemad vastutavad lapse ülalpidamise eest (üldjuhul) võrdselt – kui lapse vajaduste suurus ühes kalendrikuus on 400 eurot ja Teie maksate lapse emale elatist 200 eurot, peaks ka lapse ema panustama lapse vajaduste katmisesse 200 euro väärtuses. Antud juhul ei ole lapse emal põhjendatud nõuda Teilt lisaks elatise maksmisele lisakulutuste tegemist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas töövõimetult saab kogu sissetuleku lastele elatiseks ära võtta?22.05.2015
Tere!
Olen töövõimetuspensionil, saan kuus 200 eurot, millest (kui sain veel 180 eurot, paar aastat tagasi) määrati alimendid lapsega pooleks ehk siis 90 mulle ja 90 lapsele. Muid sisetulekuid ei ole. Kui teise naisega saadud lapsele mõistetakse ka Elatis välja, kas minule ei jäägi siis sentigi? Teine 90, mis mulle jäi läheb siis teisele lapsele?
Olen töövõimetuspensionil, saan kuus 200 eurot, millest (kui sain veel 180 eurot, paar aastat tagasi) määrati alimendid lapsega pooleks ehk siis 90 mulle ja 90 lapsele. Muid sisetulekuid ei ole. Kui teise naisega saadud lapsele mõistetakse ka Elatis välja, kas minule ei jäägi siis sentigi? Teine 90, mis mulle jäi läheb siis teisele lapsele?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldjuhul mõistetakse vanemalt lapse ülalpidamiseks miinimummääras elatis välja (2015. aastal 195 eurot), kuid erandkorras on võimalik elatist vähendada ka alla miinimumi – ühe lapse puhul seda ka tehtud on. Teie olukorras on ilmselt põhjendatud elatisraha vähendamine alla miinimumi ka teise lapse puhul, kuid millises ulatuses, sõltub juba konkreetsetest asjaoludest (milline on Teie majanduslik olukord tervikuna, milline on lapse ema majanduslik olukord ja muu asjas tähtsust omav).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on reaalne isalt saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtjana näitab väikest sissetulekut?21.05.2015
Tere
Kui reaalne on lapse isalt kätte saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtte omanikuna näitab oma sissetulekuna 390 € ja lisaks sellele toob ettekäändeks teise lapse olemasolu?
Reaalsus on aga see, et tal on võimalused kõigeks olemas (maja, auto, reisid, kanda brändirõivad jnejne), kuid riigi ees näitab suutmatust. Ilmselgelt miinimumi saav kodanik kõike eelpool nimetatud lubada ei saaks.
Ette tänade!
Kui reaalne on lapse isalt kätte saada kohtu kaudu miinimumelatist, kui ta ettevõtte omanikuna näitab oma sissetulekuna 390 € ja lisaks sellele toob ettekäändeks teise lapse olemasolu?
Reaalsus on aga see, et tal on võimalused kõigeks olemas (maja, auto, reisid, kanda brändirõivad jnejne), kuid riigi ees näitab suutmatust. Ilmselgelt miinimumi saav kodanik kõike eelpool nimetatud lubada ei saaks.
Ette tänade!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatise vanemalt välja ja seda ka siis, kui vanema sissetulek on pigem väiksemapoolne. Kohtute seisukoht on järgmine – vanemad on kohustatud leidma vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks. Seda enam, kui lapse isa üritab näidata oma sissetulekuid tegelikust oluliselt väiksemana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused on mul ja eksmehel korterile, mis jäi lahutusega jagamata, kuid mille ostuks pantisime minu vanemate korteri?21.05.2015
Abielus olles ostsime 4-toalise korteri pangalaenuga ja korteri tagatiseks on minu ema-isa korter. Abielus olime üle 20 aasta, lahutus toimus septembris 2013. Kui toimus lahutus, siis me vara ametlikult ei jaganud ja elasime seal korteris siiski edasi sõbralikult. Korteris elavad ka meie täisealised lapsed. Mõlemad oleme tööl Soomes. Kuid nüüd leidis eksmees Soomest omale uue naise ja pere. Mulle ütles, et nüüdsest võin seal korteris käia vaid siis, kui tulen Soomest lastele külla. Kui tema tuleb oma uue naisega, siis mina seal korteris enam viibida ei või ja veel ütles, et ma ei või sinna jäädavalt jääda. Kui hakkan nende pereelu häirima, siis vahetab ukseluku või paneb korteri müüki. Olen huvitatud, mis õigused minul selle korteriga kehtivad?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui tegemist on ühisvaraga, on Teil ja endiselt abikaasal võrdne õigus korterit kasutada, samuti peab korteri müümiseks/väljaüürimiseks olema mõlema abikaasa nõusolek. Sellest lähtuvalt ei ole endisel abikaasal õigus piirata Teile kõnealuse korteri elamispinnana kasutamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha suurendamiseks uuesti kohtusse pöördudes jäävad kohtukulud minu kanda ja mis rahasummaga arvestada?21.05.2015
Isa maksab kahele lapsele elatisraha kokku 190 eurot kuus. Soovin teada, kas uuesti kohtusse pöördudes jäävad kohtukulud minu kanda ja mis rahasummaga pean arvestama?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina jäävad perekonnaasjades, sh ülalpidamisasjades menetluskulud poolte endi kanda. Kui kohus peaks jätma Teie hagi rahuldamata ja teise poole menetluskulud Teie kanda, oleneb nende kulude suurus sellest, kas teine pool on kasutanud menetluses õigusabiteenust – nende suurust ei ole võimalik ette prognoosida, kuivõrd ei ole teada, millise töötasuga juristi/advokaati teine pool kasutab, kui pikaks menetlus kujuneb jms.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 1998 aastal abielu ajal korteri juurde maa erastamine muutis korteri ühisvaraks?21.05.2015
Tekkis selline mure, et ei saa aru, kas tegemist ühisvaraga või mitte. Nimelt suri abikaasa ja pärimise käigus tekkis selline teema. Erastasin kunagi 1994. aastal korteri EVP-de eest, abiellusin 1996. 1998 toimus mingi tehing kogu korterelamus kõigi korteritega, ilmselt seoses maa erastamisega. Tehingu suurus oli korteri kohta 1000 krooni. Pärandi jagamisel (pärijateks mina ja abikaasa poeg) on väga oluline, kas tegemist on ühisvaraga või mitte. Notar kindlat seisukohta võtta ei taha, ütles, et ühisvara võib olla ka ainult antud tehingu osas, mis tehti abielus olles. Kõige kurvem lugu on selle juures, et abikaasa teine korter on lahusvara, mis soetati 1995 ja sarnane maatehing (kanne) tehti 2003, kuid ilma rahata, seega lahusvara. Mida peaks edasi tegema?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Riigikohus on leidnud, et kui vallasasjaks olnud korter kuulus abikaasa lahusvara hulka, kuid korteriomandina kanti kinnistusraamatusse abielu kestel, ei muutu korteriomand automaatselt abikaasade ühisvaraks. Korteriomandi muutumine ühisvaraks oleks vastuolus eluruumide erastamise seaduse §-ga 21, mis sätestab, et korteriomandi omanikuks on õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. Vallasasjaks olnud korteri kinnistamisel kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna isik, kes oli vallasasjast korteri omanik.
Võimaliku vaidluse korral, kas vara kuulub ühis- või lahusvara hulka, tuleb pöörduda kohtusse, kes langetab otsuse tuginedes konkreetse juhtumi jaoks olulistele asjaoludele.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand