Perekonnaõigus
Küsimus: Kui palju saab isalt ühele lapsele alimente nõuda, kui ta saab ametlikult miinimum palka?14.05.2015
Kui palju saab isalt 1 lapsele alimente nõuda, kui ta saab ametlikult miinimum palka (väidetavalt bruto 390.-)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise miinimummäär on 2015. aastal 195 eurot kuus ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 16-aastane õppiv nooruk saab iseseisvalt nõuda isalt DNA testi ja seejärel elatist?14.05.2015
Kas 16-aastane õppiv nooruk saab iseseisvalt nõuda isalt DNA testi ja seejärel elatist? Või isa keeldumise korral teda kohtusse anda?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Alaealine laps saab kohtumenetluses osaleda oma seadusliku esindaja vahendusel – seaduslikuks esindajaks on alaealise lapsele nii ema kui isa. Seega antud olukorras, kui isa ei ole vabatahtlikult nõus DNA-analüüsi läbiviimiseks ja elatise maksmiseks, saab laps pöörduda kohtu poole oma ema kaasabil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis ma tegema peaksin, kui isa maksab elatisraha ikka endiselt eelmise aasta miinimumtariifi alusel?13.05.2015
Tere,
Kui minu alimentidel on kirjast, et kui miinimumpalk tõuseb siis tõusevad alimendid ka, kas mul on siis nüüd õigus 195-le eurole? Aga lapse isa ei ole nõus maksma seda summat ja maksab eelmise aasta järgi 177.50 ja seda ei ole ka mitu kuud saanud juba. Kuna kõik asjad kallimaks läinud - trennid, riided ja laps ikka tahab kooliga ka käia kuskil aga isa ütleb, et laps ei pea minema ka kooliga kuskile, kuna temal ei ole raha maksta. Ise aga ta ei tegele ka lapsega, aastas korra või 2 aasta tagant näeb last. Aga ise ma ka veel tööle minna ei saa, kuna on veel teine laps, kes on 7-kuune alles (teine isa) ja esimese lapse isa arvabki, et uus mees peab ka tema tütart üleval pidama. Kas peab? Kas peaksin ta andma kohtutäiturisse, et saaksin raha ta käest? Või mis ma selleks tegema peaksin?
Kui minu alimentidel on kirjast, et kui miinimumpalk tõuseb siis tõusevad alimendid ka, kas mul on siis nüüd õigus 195-le eurole? Aga lapse isa ei ole nõus maksma seda summat ja maksab eelmise aasta järgi 177.50 ja seda ei ole ka mitu kuud saanud juba. Kuna kõik asjad kallimaks läinud - trennid, riided ja laps ikka tahab kooliga ka käia kuskil aga isa ütleb, et laps ei pea minema ka kooliga kuskile, kuna temal ei ole raha maksta. Ise aga ta ei tegele ka lapsega, aastas korra või 2 aasta tagant näeb last. Aga ise ma ka veel tööle minna ei saa, kuna on veel teine laps, kes on 7-kuune alles (teine isa) ja esimese lapse isa arvabki, et uus mees peab ka tema tütart üleval pidama. Kas peab? Kas peaksin ta andma kohtutäiturisse, et saaksin raha ta käest? Või mis ma selleks tegema peaksin?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsuses on elatise suurus seotud alampalgaga, siis on Teil sellel aastal õigus nõuda igakuiselt elatist 195 eurot. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult nimetatud summat maksma, on Teil õigus pöörduda puuduoleva elatisraha saamiseks kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa välismaal elamine ja töötamine on piisav argument ainuhooldusõiguse taotlemiseks?12.05.2015
Tere.
Olen lahutatud naine, alaealine tütar elab minuga. Eksabikaasa maksab elatist miinimumi ulatuses, elab ja töötab Soomes. Ta käib küll ka vahel Eestis, kuid meiega üldjuhul ei suhtle. Juhul, kui isa tütrele helistabki, siis tütar telefonile ei vasta, sest ei soovi isaga suhelda. Sooviksin endale ainuhooldusõigust taotleda ja huvitab, kas isa välismaal elamine ja töötamine on piisav argument minu kasuks.
Olen lahutatud naine, alaealine tütar elab minuga. Eksabikaasa maksab elatist miinimumi ulatuses, elab ja töötab Soomes. Ta käib küll ka vahel Eestis, kuid meiega üldjuhul ei suhtle. Juhul, kui isa tütrele helistabki, siis tütar telefonile ei vasta, sest ei soovi isaga suhelda. Sooviksin endale ainuhooldusõigust taotleda ja huvitab, kas isa välismaal elamine ja töötamine on piisav argument minu kasuks.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse isa sisuliselt lapse kasvatamises ei osale, on kindlasti põhjendatud üle vaadata lapse hooldusõiguse kuuluvus. Kui Teie võtate nagunii vastu kõik last puudutavad otsused, tuleks faktiline olukord viia vastavusse õigusliku olukorraga. Kas antud juhul on põhjendatud hooldusõiguse täielik üleandmine, otsustab juba kohus, seades esikohale lapse huvid – kindlasti omab otsustamisel tähtsust asjaolu, et lapse isa lapse elus praktiliselt ei osale.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis õigused annab eeskoste isiku hooldekodusse paigutamiseks?12.05.2015
Kui olen kohtumääruse alusel sugulase eestkostja, siis millised õigused on mul paigutada sugulast tema tahte vastaselt üldhooldekodusse? Kas selleks on vaja läbi teha uus kohtumenetlus (kinnisesse asutusse paigutamine)?
Või kas kinnine asutus ja üldhooldekodu on erinevad mõisted? Igal juhul tuleks sugulane paigutada hooldekodusse - mina kui eestkostja ei suuda talle pakkuda 24h järelevalvet (isik on dementne).
Tänan
Või kas kinnine asutus ja üldhooldekodu on erinevad mõisted? Igal juhul tuleks sugulane paigutada hooldekodusse - mina kui eestkostja ei suuda talle pakkuda 24h järelevalvet (isik on dementne).
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldhooldekodusse on võimalik kõnealune isik paigutada siis, kui ta sellega nõustub – liikuv isik saab sealt ju minema jalutada, kui ta on sinna ilma nõusolekuta paigutatud.
Kinnisesse hooldekodusse saab isiku paigutada üksnes kohtu loal. Soovitan Teil kõigepealt pöörduda oma murega kohaliku omavalitsuse poole, selgitamaks täpsemalt välja eestkostetava vajadused ja seejärel võimalused tema vajaduste katmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mis saab alkohooliku kinnisvarast kui see on kaasomandis nende inimestega, kes vabastati ülalpidamiskohustusest?11.05.2015
Perekonnaseaduse paragrahv 103 punkt 1 lõige 1 sätestab, et ülalpidamiskohustuse täitmisest saab kohus vabastada, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (näiteks kui alkohoolik on ennast joonud hooldekodu kõlbulikuks).
Kui kohus vabastab sel puhul ülalpidamiskohustuse täitmisest, siis mis saab sel juhul alkohooliku kinnisvarast (kui see on kaasomandis nende inimestega, kes ülalpidamiskohustusest vabastati)?
Kaasomand on olnud aluseks, miks alkohoolikul on õnnestunud kõik need aastad sellist eluviisi harrastada. Kaasomand päriti kunagi ülenejalt testamendi teel.
Tänan
Kui kohus vabastab sel puhul ülalpidamiskohustuse täitmisest, siis mis saab sel juhul alkohooliku kinnisvarast (kui see on kaasomandis nende inimestega, kes ülalpidamiskohustusest vabastati)?
Kaasomand on olnud aluseks, miks alkohoolikul on õnnestunud kõik need aastad sellist eluviisi harrastada. Kaasomand päriti kunagi ülenejalt testamendi teel.
Tänan
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui teised kaasomanikud ei soovi enam kõnealuse isikuga omandit jagada, on neil õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei jõua omavahel kaasomandi lõpetamises kokkuleppele, tuleb selleks pöörduda kohtu poole. Asjaolu, et teised kaasomanikud on isiku ülalpidamiskohustusest vabastatud, kuidagi eeltoodud varalisi suhteid ei mõjuta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas 2015. aastal elatisraha alammäär 195 eurot kuus on iga lapse kohta võik kõigile kolmele lapsele?11.05.2015
Tere!
Kui lapse isal on kokku 3 last (kõik erinevate naistega), kas see 195 eurot kuus on 2015 alammäär, saan ma seda summat temalt nõuda või on see summa jagatud 3 lapse vahel?
Aitäh
Kui lapse isal on kokku 3 last (kõik erinevate naistega), kas see 195 eurot kuus on 2015 alammäär, saan ma seda summat temalt nõuda või on see summa jagatud 3 lapse vahel?
Aitäh
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Minimaalne elatisraha määr on elatise minimaalne suurus ühe lapse kohta ühes kalendrikuus ehk siis vanem peaks maksma kõikidele oma lastele, kelle kasvatuses ta ei osale, ülalpidamiseks minimaalselt 195 eurot (kolmele lapsele kokku seega 585 eurot).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on tulevikus müügi korral õigus ka suuremale osale, kui investeerin pärast lahutust minu kasutusse jäänud majja?08.05.2015
Ostsime abikaasaga abielu ajal maja ning võtsime selleks pangalaenu. Nüüd lahutasime ning pangalaenu jään mina edasi maksma. Samuti jään majja elama ning investeerin majja. Kui me müüme paari aasta pärast maja maha, kas siis mul on õigus suuremale osale müügist saadud rahale, kuna ma olen pangalaenu ise edasi maksnud või läheb ikkagi müügist saadud raha pooleks? Kui ma majja investeerin ning maja väärtust tõstan, kas tänu sellele on mul ka õigus suuremale osale maja müügist saadud rahale? Kas selleks, et tõestada, et ma olen maja väärtust tõstnud, peaksin laskma maja praegu ära hinnata?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Varaühisus lõpeb lahutamisega. See tähendab seda, et vara, mis on omandatud lahutamise järgselt, ei kuulu ühisvara koosseisu ning see kehtib ka Teie poolt tehtud paranduste kohta majale. Ühisvara jagatakse aga vara jagamise hetke seisuga ehk Teie näitel oleks see paari aasta pärast. Jagamise hetkel arvestatakse maja väärtust sellel hetkel ning vastavalt jagatakse ka müügist saadud summa abikaasade vahel. Kui Te teete majale parendusi ning seeläbi tõstate maja väärtust, siis tuleks seda maja müümisel ning vara jagamisel kindlasti arvestada.
Vara jagamine toimub abikaasade kokkuleppel. Vaidluste vältimiseks soovitan Teil pidada dokumentatsiooni ning jätta kõik asjakohased arved ning tšekid alles.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul on võimalik taotleda ainuotsustusõigust või hooldusõigust, kuna isa ei osale lapse kasvatamisel?07.05.2015
Läksime lapse isaga lahku kui laps oli ühe kuune. Selleks ajaks oli ta lapsega koos veetnud vaid nädala. Nüüdseks on laps viie kuune. Last käidi vaatamas eelmine kuu ja oldi koos 3 tundi, sest keeldusin last lapse isaga kaasa andmast. Olen arvamusel, et laps on selleks veel liialt väike, et lasta ta lihtsalt kaasa võtta. Väidetavalt viibib ta kogu aeg Soomes tööl ega saa sellepärast lapsega aega veeta. Kuna hooldusõigused on ühised, siis on olukordi, kus lapse pabereid täites on vaja ka teise vanema allkirja. Seda on suhteliselt võimatu saada kui isa kogu aeg Soomes. Põhimõtteliselt ta lapse elus üldse ei osalegi. Ja kas kui lapse isa pole lapsele elatusraha maksnud vabatahtlikult need neli kuud, siis on võimalik elatisraha ka tagant järgi kohtu kaudu nõuda?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemal on võimalik kohtult nõuda ainuhooldusõigust. Kohus teeb vastava lahendi lapse huvidest lähtudes ning siiani on kohtupraktika järgi oldud peamiselt seisukohal, et lapse parimates huvides on reeglina see, kui tal on vanemate lahusolu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate lahkuminekut. Teisalt on oluline arvestada, kui palju vanem lapse kasvatamises osaleb. Teiseks võimaluseks oleks PKS § 119 järgi otsustusõiguse andmine ühele vanemale. Kohus annab otsustusõiguse ühele vanemale konkreetses valdkonnas ning muus osas kehtib ühine hooldusõigus edasi. Teil on tõepoolest võimalik kohtult nõuda ainuhooldusõigust või otsustusõiguse üleandmist, nõuete rahuldamine sõltub aga täiendavatest asjaoludest. Kohus võib elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest. Seda tuleb aga eraldi taotleda.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda mehelt, kellega olin suhtes, DNA-testi ja alimente, oma abikaasast elan juba aastaid lahus?07.05.2015
Tere
Ma olen abielus olnud 18a. Mul on 3 last. Abikaasast elan ammu lahus ja olin suhtes teise mehega. Kaks viimast last on soetatud teise mehega. Üks on 9a ja teine 7a, selleski juba lahus aastaid tagasi. Kuid laste isaks on sünnitunnistusel märgitud mu abikaasa. Kas mul on õigus nõuda laste bioloogiliselt isalt alimente ja DNA-d.
Ma olen abielus olnud 18a. Mul on 3 last. Abikaasast elan ammu lahus ja olin suhtes teise mehega. Kaks viimast last on soetatud teise mehega. Üks on 9a ja teine 7a, selleski juba lahus aastaid tagasi. Kuid laste isaks on sünnitunnistusel märgitud mu abikaasa. Kas mul on õigus nõuda laste bioloogiliselt isalt alimente ja DNA-d.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Teie kirjeldusest nähtuvalt võib oletada, et olite nimetatud asjaolust teadlik juba laste sündimise hetkel, kuid see võib olla ka vaieldav.
Elatist on võimalik kohtu kaudu nõuda vaid mehelt, kes isana kantud lapse sünnitunnistusele – seega saaksite nooremate laste bioloogiliselt isalt elatist nõuda siis, kui isadus oleks kohtus edukalt vaidlustatud ja bioloogiline isa kantud laste sünnitunnistustele Teie abikaasa asemel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand