Perekonnaõigus
Küsimus: Kuidas endiselt abikaasalt isa õigusi ära võta?14.04.2015
Tere!
Elasin oma endise abikaasaga koos 6 aastat. Abielu registreeriti veebruaris 2006 ja lahutati mais 2012, kooselust on meil praeguseks 8-aastane tütar. Alates lahutusest ja mõni kuu enne seda ei ole isa oma lapse vastu huvi tundnud ega elatist maksnud. Ma ei ole ka nö ametlikult elatisraha temalt nõudnud. Ta on ka eelnevalt kriminaalselt karistatud purjuspäi autoga sõitmise eest. Võib olla, et veel millegi eest, millest ma teadlik pole, veel on tal ka hasartmängude sõltuvus.
Praegu on uuesti abielus, sündis ka teine laps. Praegune abikaasa hoolitseb mõlema lapse eest võrdselt ning täidab isa kohustusi. Tahaksingi teada, et kui ma sooviksin endiselt abikaasalt isa õigusi ära võta, siis kuidas peaksin käituma ning kas see oleks võimalik?
Lugupidamisega
Elasin oma endise abikaasaga koos 6 aastat. Abielu registreeriti veebruaris 2006 ja lahutati mais 2012, kooselust on meil praeguseks 8-aastane tütar. Alates lahutusest ja mõni kuu enne seda ei ole isa oma lapse vastu huvi tundnud ega elatist maksnud. Ma ei ole ka nö ametlikult elatisraha temalt nõudnud. Ta on ka eelnevalt kriminaalselt karistatud purjuspäi autoga sõitmise eest. Võib olla, et veel millegi eest, millest ma teadlik pole, veel on tal ka hasartmängude sõltuvus.
Praegu on uuesti abielus, sündis ka teine laps. Praegune abikaasa hoolitseb mõlema lapse eest võrdselt ning täidab isa kohustusi. Tahaksingi teada, et kui ma sooviksin endiselt abikaasalt isa õigusi ära võta, siis kuidas peaksin käituma ning kas see oleks võimalik?
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isa ei osale mingilgi määral lapse elus, on ilmselt põhjendatud, et lapse hooldusõigus kuuluks täielikult Teile. Ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ja Teile üleandmiseks peaksite vastava nõudega kohtu poole pöörduma. Kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt vastu võtta last puudutavad otsuseid (ilmselt olete seda niigi teinud, kuivõrd lapse isal puudub soov lapse elus osaleda).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on olemas võimalus pöörduda kohtu poole, et suhtluskorda reguleerida, isa ei suhtle üldse lapsega?14.04.2015
Tere.
Elasin mehega 9 aastat koos (ei olnud abielus). Läksime paar aastat tagasi lahku. Mees maksab küll igakuiselt alimente aga enamus ajast on ta puhkamas palmi all. Laps (8a) näeb isa harva, kord kuus nädalavahetustel, kui sedagi. Kas on olemas variant pöörduda kohtu poole, et suhtluskorda reguleerida? Tänan!
Elasin mehega 9 aastat koos (ei olnud abielus). Läksime paar aastat tagasi lahku. Mees maksab küll igakuiselt alimente aga enamus ajast on ta puhkamas palmi all. Laps (8a) näeb isa harva, kord kuus nädalavahetustel, kui sedagi. Kas on olemas variant pöörduda kohtu poole, et suhtluskorda reguleerida? Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Tegelikkuses on suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudeõigus lapsest lahus elaval vanemal, kuid siiski menetlevad kohtud reeglina ka suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldusi, mis on esitatud last kasvatava vanema poolt.
Kohtumenetluse alustamiseks tuleb Teil esitada kohtule vastav avaldus ja tasuda riigilõiv 10 eurot.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan nõuda lapse isalt elatusraha, kui ma raseduse alguses ütlesin, et saan ise hakkama ega soovi temalt midagi?13.04.2015
Tere!
Ma tahaks küsida, kas mul on võimalik kohtus midagi nõuda lapse isalt, kui lapse isa ei soovinud, et ma lapse alles jätaksin? Ja ma raseduse alguses ütlesin, et saan ise hakkama ega soovi temalt midagi.
Ma tahaks küsida, kas mul on võimalik kohtus midagi nõuda lapse isalt, kui lapse isa ei soovinud, et ma lapse alles jätaksin? Ja ma raseduse alguses ütlesin, et saan ise hakkama ega soovi temalt midagi.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Vaatamata sellele, et olete lapse isale avaldanud, et ei soovi temalt abi lapse ülalpidamiseks, on Teil õigus temalt kohtu kaudu elatisraha nõuda (seda siis eeldusel, et lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult elatisraha maksma).
Kohtu kaudu on võimalik elatisraha nõuda mehelt, kes on isana kantud lapse sünnitunnistusele, kui lapse sünnitunnistusele isa kantud ei ole, tuleb eelnevalt taotleda kohtu kaudu isaduse tuvastamist (jällegi eeldusel, et mees ei ole nõus vabatahtlikult lapse isadust omaks võtma).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan võtta haiguslehte, kui elukaaslase lapsed on haiged?10.04.2015
Tere. Võtsin endale kaaslase (meesterahva) ja ta kasvatab eilmisest kooselust 2 last. Nii, et mina olen kui kasuema rollis. Noorim laps on 5-aastane ja teine laps 10-aastane. Kas minul, kui "kasuemal" oleks võimalik võtta lapsega haiguslehte? Pärit olen ma ka teisest maakonnast nii, et ka erinevad perearstid ja ma pole ametlik hooldaja.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, ka Teil on võimalik jääda elukaaslase lapsega hoolduslehele ja saada selle eest hooldushüvitist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus lahutatud abielu ei olegi siis 19 aastat tagasi lahutatud, kui see on registrisse kantud alles 2015 aastal?10.04.2015
Tere!
1994. aasta juunis lahutati abielu, mille kohta on ka jõustunud kohtuotsus. Nimetatud kohtuotsus esitati perekonnaseisuametile alles 06.04.2015, mis tähendab, et registrisse kanti abielulahutus alles eile ja ka abielulahutuse tõendil seisab eilne kuupäev.
Notari sõnul on 1997. aastal ühe abikaasa poolt soetatud kinnisvara ühisvara, mis ei tundu loogiline. Lahutus on siiski toimunud (kohtuotsust pole kumbki osapool vaidlustanud), lihtsalt on jäänud mingi toiming tegemata. Kas see on tõesti nii või on siiski mingi moodus tunnistada see lahusvaraks?
1994. aasta juunis lahutati abielu, mille kohta on ka jõustunud kohtuotsus. Nimetatud kohtuotsus esitati perekonnaseisuametile alles 06.04.2015, mis tähendab, et registrisse kanti abielulahutus alles eile ja ka abielulahutuse tõendil seisab eilne kuupäev.
Notari sõnul on 1997. aastal ühe abikaasa poolt soetatud kinnisvara ühisvara, mis ei tundu loogiline. Lahutus on siiski toimunud (kohtuotsust pole kumbki osapool vaidlustanud), lihtsalt on jäänud mingi toiming tegemata. Kas see on tõesti nii või on siiski mingi moodus tunnistada see lahusvaraks?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui abielulahutuse tõendile on lahutuse kuupäevaks märgitud registrisse kandmise kuupäev, tuleb asuda seisukohale, et ka varaühisus abikaasade vahel kestis nimetatud kuupäevani.
Siiski, kui kohaldada tehingu tegemise ajal kehtinud perekonnaseadust, võib jõuda järeldusele, et 1997. aastal soetatud kinnisvara on selle soetanud abikaasa lahusvara – seda eeldusel, et 1997.-ndaks aastaks olid abielulised suhted poolte vahel lõppenud. Kui poolte abielulised suhted kestsid edasi ka peale kohtus abielu lahutamist, sealhulgas tehingu tegemise ajal, tuleb kinnisvara käsitleda poolte ühisvarana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas käib lapse perekonnanime vahetamine, kui DNA test teeb kindlaks biologilise isa?10.04.2015
Tere!
Kasvatan 4-aastast last. Kui rasedaks jäin, siis lapse isa ei tahtnud sellest midagi kuulda ega näha. Raseduse ajal leidsin omale elukaaslase, kellega olin ka varem suhtes olnud ja ta oli nõus lapse omaks võtma (kuigi ta pole bioloogiline isa), sellest ka sünnitunnistusel tema isana kirjas. Aga nüüd plaanin minna tegema bioloogilise isaga DNA testi, varem ta lihtsalt hiilis kõrvale ja otsis igasuguseid vabandusi, ei tahtnud kohut asjasse segada ja omavahel asjad klaariks saada. Niisiis, kui DNA test kinnitab, et tema on bioloogiline isa, siis kus ja kuidas ja kas on võimalik lapse perekonnanime vahetada? Ja kas mittebioloogiline isa (see kes lapse omaks võttis) peab ka kohale tulema, kui tuleb nime vahetus? Ja kui bioloogiline isa ei taha lapsele oma perekonnanime anda ja ei taha, et ta sünnitunnistusele märgitakse, siis kas mina, emana, saan lapsele ka enda perekonnanime panna? Ja kas siis jääb isa koht tühjaks?
Aitäh vastamast!
Kasvatan 4-aastast last. Kui rasedaks jäin, siis lapse isa ei tahtnud sellest midagi kuulda ega näha. Raseduse ajal leidsin omale elukaaslase, kellega olin ka varem suhtes olnud ja ta oli nõus lapse omaks võtma (kuigi ta pole bioloogiline isa), sellest ka sünnitunnistusel tema isana kirjas. Aga nüüd plaanin minna tegema bioloogilise isaga DNA testi, varem ta lihtsalt hiilis kõrvale ja otsis igasuguseid vabandusi, ei tahtnud kohut asjasse segada ja omavahel asjad klaariks saada. Niisiis, kui DNA test kinnitab, et tema on bioloogiline isa, siis kus ja kuidas ja kas on võimalik lapse perekonnanime vahetada? Ja kas mittebioloogiline isa (see kes lapse omaks võttis) peab ka kohale tulema, kui tuleb nime vahetus? Ja kui bioloogiline isa ei taha lapsele oma perekonnanime anda ja ei taha, et ta sünnitunnistusele märgitakse, siis kas mina, emana, saan lapsele ka enda perekonnanime panna? Ja kas siis jääb isa koht tühjaks?
Aitäh vastamast!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ilmselt peate lapse nimevahetuse all silmas ikkagi isa kande muutmist lapse sünnitunnistusel, sest lapse perekonnanime vahetus lapse põlvnemist ei muuda ehk siis lapse seaduslikuks vanemaks jääb ikkagi lapse mittebioloogiline isa.
Kui DNA-testi tulemusena selgub, et lapse bioloogiliseks isaks on mees, keda ei ole kantud lapse sünnitunnistusele, on Teil õigus pöörduda isaduse vaidlustamise nõudes kohtu poole. Kui isadus on edukalt tuvastatud, kuid lapse bioloogiline isa ei ole ikkagi nõus lapse isadust omaks võtma, on Teil õigus pöörduda kohtu poole isaduse tuvastamise nõudes – isaduse tuvastamisel kantakse lapse sünnitunnistusele lapse bioloogiline isa.
Isaduse vaidlustamisel peate arvestama vaidlustamise tähtaajaga, milline on 1 aasta alates vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest (on vaieldav, kas need asjaolud olid Teile teada juba lapse sündimisel või alles DNA-testi tulemustest teadasaamisel).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas reaalselt jagada ühisvara kui teine pool ei ole nõus müüma?10.04.2015
Tere!
Olen lugenud seda teemat siin, protsessi üldkäigu olen saanud selgeks, aga ei ole leidnud vastust - küsimus on kohtuga määratud osa realiseerimises. Kui kohus küll jagas ära, aga teisel poolel, kes soovib jääda sisse elama, ei ole rahalisi võimalusi hüvitamiseks või ei ole huvitatud ka oma poole (kohtuga määratud osa) müümisest, et saaks kumbki osapool osta endale korteri ja eluga edasi minna. Kui suured on vastaspoole õigused / (võimalused teise poole kiusamiseks, takistamiseks) ja 1/2 majaosa pole nagunii võimalik üksikult müüa ja edasi elada ühe katuse all ei ole ka võimalik. Kas minu olukord on lootusetu? Foorumis käis läbi ka lause – müümine avalikul enampakkumisel, mis see on ja kas siis puuduvad teisel osapoolel takistamisvõimalused?
Tänan!
Olen lugenud seda teemat siin, protsessi üldkäigu olen saanud selgeks, aga ei ole leidnud vastust - küsimus on kohtuga määratud osa realiseerimises. Kui kohus küll jagas ära, aga teisel poolel, kes soovib jääda sisse elama, ei ole rahalisi võimalusi hüvitamiseks või ei ole huvitatud ka oma poole (kohtuga määratud osa) müümisest, et saaks kumbki osapool osta endale korteri ja eluga edasi minna. Kui suured on vastaspoole õigused / (võimalused teise poole kiusamiseks, takistamiseks) ja 1/2 majaosa pole nagunii võimalik üksikult müüa ja edasi elada ühe katuse all ei ole ka võimalik. Kas minu olukord on lootusetu? Foorumis käis läbi ka lause – müümine avalikul enampakkumisel, mis see on ja kas siis puuduvad teisel osapoolel takistamisvõimalused?
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Üldiselt arvestatakse ühisvara jagamisel võimalikul suurel määral mõlema poolte soovide ja võimalustega ja näiteks olukorras, mil mõlemad pooled soovivad kinnisvara enda ainuomandisse saada, kuid ainult ühel on reaalselt võimalik teisele poolele omandi kaotamise eest hüvitist maksta, jäetaksegi suure tõenäosusega kinnisvara poolele, kellel on hüvitise maksmise võimalus.
Kui kumbki pool ei ole huvitatud kinnisvara endale jätmisest ja taotletakse ühisvara müümist avalikul enampakkumisel, teebki kohus vastava otsuse – kui kohus on sellise otsuse teinud ja otsus on jõustunud, ei saa kumbki osapool enam müügile takistusi teha. Nimetatud olukorras on muidugi mõistlik kohtuväliselt kokkuleppele jõuda ja kinnisvara ühiselt võõrandada, mitte kohtuotsuse alusel avalikul enampakkumisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas saan kohtult ka mingisuguse vastuse elatisraha väljamõistmise otsusest?09.04.2015
Kas saan kohtult ka mingisuguse vastuse elatisraha väljamõistmise otsusest?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on otsuse langetanud, teavitatakse Teid sellest. Võite igal ajal kohtust uurida, kas kohus on otsuse juba teinud või mitte.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas võin alaealiste laste hooldajana elada mehele kuuluvas korteris?09.04.2015
Tere
Elasime mehega 16 aastat koos (vabalt) temale kuuluvas korteris. Meil on kolm ühist alaealist last. Mees läks 7 kuud tagasi ära, väites, et mina viskasin ta välja. Kas ka mina oleks pidanud välja kolima ja jätma lapsed üksi? Või on mul mingigi õigus elada siin laste hooldajana?
Minul elamispinda ei ole. Kooselu jooksul on mees soetanud endale hulga kinnisvara. Kas minul on mingi võimalus nõuda temalt kooselu jooksul soetatud vara eest mingi osa, et soetada endale ja lastele elamispind?
Elasime mehega 16 aastat koos (vabalt) temale kuuluvas korteris. Meil on kolm ühist alaealist last. Mees läks 7 kuud tagasi ära, väites, et mina viskasin ta välja. Kas ka mina oleks pidanud välja kolima ja jätma lapsed üksi? Või on mul mingigi õigus elada siin laste hooldajana?
Minul elamispinda ei ole. Kooselu jooksul on mees soetanud endale hulga kinnisvara. Kas minul on mingi võimalus nõuda temalt kooselu jooksul soetatud vara eest mingi osa, et soetada endale ja lastele elamispind?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te olete laste isaga elanud vabaabielus ametlikku abielu registreerimata, siis ei ole teil tekkinud ühisvara perekonnaseaduse mõttes. Eelnimetatu tähendab, et olete varalises mõttes üksteisest sõltumatud ja varaese kuulub sellele kooselupoolele, kelle nimel see registris on. Kui kõnealune korter kuulub laste isale, on temal ka õigus otsustada, kes antud pinnal viibib – eelöeldu tähendab paraku ka seda, et laste isal on õigus nõuda Teie väljakolimist sellelt elamispinnalt.
Teoreetiliselt võib Teil olla võlaõigusseadusest tulenev nõue laste isa vastu, kuid antud küsimus vajab kindlasti põhjalikku süvenemist konkreetsema seisukoha kujundamiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselapsel on kohustus tasuda vanaema hooldushaigla kulud juhul, kui vanemalt on ära võetud vanemlikud õigused?09.04.2015
Kas lapselastel lasub kohustus tasuda vanaema hoolduskulusid, kui vanaema tütrelt ehk laste emalt on ära võetud vanemlikud õigused ning muu hulgas on ta ka juba surnud? Justkui loogika ütleks, et kui sul pole olnud ema siis ema-ema ei oleks justkui ka vanaema.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanaema laps/lapsed on surnud, läheb vanaema ülalpidamiskohustus üle lapselapsele/lastelastele. Iseenesest ei oma ülalpidamiskohustuse üleminekul tähtsust asjaolu, et vanaema tütrelt on vanemlikud õigused ära võetud, kuid vanaema ülalpidamiskohustusest vabanemiseks või selle piiramiseks võivad esineda muud alused, mis tulenevad perekonnaseaduse §-st 103.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand