Perekonnaõigus
Küsimus: Kas haiguslehel viibiv isa saab elatisraha vähendada?08.04.2015
Tere,
Kas elatisraha on saab lapse isa vähendada kui viibib haiguslehel?
Kas elatisraha on saab lapse isa vähendada kui viibib haiguslehel?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kas elatisraha nõudmiseks on vaja pöörduda maakohtu poole?07.04.2015
Tere, 8 aastat tagasi sündis meil eksabikaasaga laps. Läksime lahku kui laps polnud veel aastanegi ja ise (ema) elasin koos lapsega mitu aastat Norras. Tulime tagasi Eestisse 1,5 aastat tagasi ja tahaksin nüüd lapse isalt saada elatisraha lapsele. Ise olen uuesti abielus. Kas pöördun maakohtu poole selle küsimusega? Lapse isa ei tööta nagu ma aru sain ja mingit sissetulekut tal ei ole, et kas on üldse mõtet hakata temalt midagi nõudma? Ta pole mitte kunagi lapsele midagi maksnud, on palju lubanud ainult. Lapsega ei suhtle ka eriti palju. Aga mis oleks kõige mõistlikum selles olukorras. Ma tänan ette vastuse eest. Kõike head!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha nõudmiseks tuleb tõepoolest pöörduda maakohtu poole, esitades kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Teiseks variandiks on maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamine, kuid sellisel juhul tuleb arvestada teatud piirangutega – nõutava elatise suurus on maksimaalselt 200 eurot ja elatist ei ole võimalik nõuda tagasiulatuvalt.
Asjaolu, et lapse isa parasjagu ei tööta, ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest, seega oleks Teie ülalpidamisnõue igati õigustatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isa ametlikult isaks vormistada, kui registris teda ei ole, on aga ainult eesnimi sünnitunnistusel?07.04.2015
Olen sündinud enne oma isa ja ema abielu, kuid olen kogu elu teadnud, et olen oma isa laps. Praeguseks on ema surnud, aga isa elab veel. Avastasin nüüd eesti.ee perekonnaandmete alt, et mu isa pole seal kirjas, sünnitunnistusel on ainult isa eesnimi. Isa ei teadnud samuti, et ma ametlikult tema laps pole. Kuidas tuleks toimida, et isadus ametlikult vormistada?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse sünnitunnistusel kanne isa kohta puudub, on isal võimalik isadus omaks võtta, kuid selleks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui lapse ema on surnud ja ta on enne surma isaduse omaksvõtuks nõusoleku andnud või kui laps on saanud täisealiseks, on isaduse omaksvõtuks vaja ka lapse nõusolekut. Alla 14-aastase lapse eest annab isaduse omaksvõtu nõusoleku lapse seaduslik esindaja. Vähemalt 14-aastane laps võib seadusliku esindaja nõusolekul anda isiklikult isaduse omaksvõtu nõusoleku. Kui aga ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud, ei saa isadust omaks võtta. Sellisel juhul tuleb isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Mida saab abikaasa lahutuse korral nõuda, kui elame minu ema majas, kus oleme ühise raha eest remonti teinud?07.04.2015
Tere!
Elame minu ema nimel olevas majas, testamendi alusel pärin selle kunagi mina. Aastate jooksul oleme teinud koos abikaasaga ühiste vahenditega seal ümberehitusi (juurdeehitus, uued aknas, uus katus). Kui me lahutame, siis kas ja milliseid nõudmiseid saab minu abikaasal olla?
Elame minu ema nimel olevas majas, testamendi alusel pärin selle kunagi mina. Aastate jooksul oleme teinud koos abikaasaga ühiste vahenditega seal ümberehitusi (juurdeehitus, uued aknas, uus katus). Kui me lahutame, siis kas ja milliseid nõudmiseid saab minu abikaasal olla?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara hulka arvestatakse PkS § 27 lõike 3 alusel vajalikud ja kasulikud kulutused, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel töö ja varaliste soorituste näol teinud. Abikaasal on varaühisuse lõppemisel õigus nõuda hüvitist poole ühisvara väärtuse ulatuses.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas laste elatisraha nõuet saab eksabikaasa katta nö majalaenu maksmisega?07.04.2015
Tegemist väga keerulise looga. Tänan vastamise eest juba ette!
Peres on kasvamas kaks väikest last (2 ja 5). Olime abielus mõned aastad ning abielu ajal sai pangalaenuga ostetud majaosa. Abiellumisel valisime, et kõik abielu ajal soetatav vara on ühine. Tulenevalt väljaviskamise ähvardustest eelmises elukohas (hiljem kahetses), saime kokkuleppele, et uus soetatav majaosa ei ole enam ühisvara vaid see saab minu lahusvaraks - et minul ja lastel oleks alati kodu olemas ja ei lõpetaks kuuse all. Vormistasimegi notaris selle nii ja leppisime nii kokku. Pangalaen aga sai tema nimele, kuna tookord pakkus pank sel viisil paremaid tingimusi (kuna pere ainus autoliising minu nimel ja ma olin ka lapsehoolduspuhkusel). Kuna olime laenu võtmise ajal abielus, siis laen on ikkagi võrdselt meie mõlema kohustus. Laen on suhteliselt väike: 2-toalise äärelinna korteri üürihinna suurusjärk, kuna kodu sai ostetud pankrotivarana. Mees on maksnud pangalaenu ning mina autoliisingut ning muud igapäevased kulud proportsionaalselt sissetulekutele.
Tänaseks ei ela meist kumbki seal majas, see on hoopis välja üüritud (eesmärgiga osast saadavast tulust paari aasta pärast sinna tagasi minnes kapitaalremondi alla panna, et uue eluga otsast alustada). Mees maksab endiselt pangalaenu, kuid muul moel lapsi rahaliselt ei toeta. Elame lahus.
Küsimused:
1. Kas laste elatisnõuet saab katta selle laenu maksmisega? (hetkel ma nõuet esitanud ei ole).
2. Kas tal on õigust mingil moel alusetust rikastumist kasutada ja sel viisil meilt kodu ära võtta? (sellega ta mind ähvardab). Sisse pandud raha on kõik olnud ühine ja abielu ajal.
3. Kuna majaosa on hetkel üüril, kas eksabikaasal on võimalik nõuda üüritulust midagi? Kas see puudutab teda kuidagi?
Peres on kasvamas kaks väikest last (2 ja 5). Olime abielus mõned aastad ning abielu ajal sai pangalaenuga ostetud majaosa. Abiellumisel valisime, et kõik abielu ajal soetatav vara on ühine. Tulenevalt väljaviskamise ähvardustest eelmises elukohas (hiljem kahetses), saime kokkuleppele, et uus soetatav majaosa ei ole enam ühisvara vaid see saab minu lahusvaraks - et minul ja lastel oleks alati kodu olemas ja ei lõpetaks kuuse all. Vormistasimegi notaris selle nii ja leppisime nii kokku. Pangalaen aga sai tema nimele, kuna tookord pakkus pank sel viisil paremaid tingimusi (kuna pere ainus autoliising minu nimel ja ma olin ka lapsehoolduspuhkusel). Kuna olime laenu võtmise ajal abielus, siis laen on ikkagi võrdselt meie mõlema kohustus. Laen on suhteliselt väike: 2-toalise äärelinna korteri üürihinna suurusjärk, kuna kodu sai ostetud pankrotivarana. Mees on maksnud pangalaenu ning mina autoliisingut ning muud igapäevased kulud proportsionaalselt sissetulekutele.
Tänaseks ei ela meist kumbki seal majas, see on hoopis välja üüritud (eesmärgiga osast saadavast tulust paari aasta pärast sinna tagasi minnes kapitaalremondi alla panna, et uue eluga otsast alustada). Mees maksab endiselt pangalaenu, kuid muul moel lapsi rahaliselt ei toeta. Elame lahus.
Küsimused:
1. Kas laste elatisnõuet saab katta selle laenu maksmisega? (hetkel ma nõuet esitanud ei ole).
2. Kas tal on õigust mingil moel alusetust rikastumist kasutada ja sel viisil meilt kodu ära võtta? (sellega ta mind ähvardab). Sisse pandud raha on kõik olnud ühine ja abielu ajal.
3. Kuna majaosa on hetkel üüril, kas eksabikaasal on võimalik nõuda üüritulust midagi? Kas see puudutab teda kuidagi?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Eluasemekulude katmine võib osaliselt olla käsitletav laste ülalpidamiskohustuse täitmisena, kuid siinkohal peaks jälgima seda, kui suur on laste isa panus laste ülalpidamisse tervikuna. Kui Teie teete laste ülalpidamiseks rohkem kulutusi kui laste isa, on põhjendatud isalt elatisraha nõudmine.
Kui majaosa on Teie lahusvara, ei saa endine abikaasa nõuda selle jagamist ühisvarana ega seda Teilt ära võtta. Samuti ei ole endisel abikaasal õigus nõuda endale osa üüritulust.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohus arvestab, et ema võttis nüüd ühendust ainult raha pärast ja mult on võetud võimalus 13 aastat tütre elus osaleda?07.04.2015
Tere
Sain hiljuti teada et mul on olemas tütar, kes on hetkel 13 a vana. Ca 14 a tagasi oli mul üheöö suhe neiuga, kes hiljem väitis, et on minust rase. Palusin tal teha DNA test ja kui laps oleks osutunud minu omaks, olin nõus ka teda toetama. Kuna neiult tagasisidet ei saanud, siis arvasin, et ju siis pole minu laps ja rohkem selle peale ei mõelnud. Nüüd mõned kuud tagasi võttis sama naine minuga ühendust ja ütles, et mina olen lapse isa. Küsimuse peale miks ta alles nüüd minuga ühendust võttis, oli vastuseks, et tal on rahalised raskused. Naise väite kohaselt on lapse sünnitunnistusel isa nime kohale märgitud ainult minu eesnimi. Nüüd soovib lapse ema, et hakkaksin maksma lapsele elatist. Olen seda nõus tegema kui DNA test osutab, et mina olen bioloogiline isa. Mul on ka veel 2 alaealist last 4a ja 6a. Mind huvitab hoopis see, juhul kui elatise nõudmine peaks jõudma kohtusse ja isadus on tuvastatud, kas kohus elatise määramisel võtab arvesse ka seda, et mina kui isa olen ilma jäänud võimalusest ja õigusest olla selle lapse elus alates tema sünnist ja samuti on see laps jäänud ilma kasvada teadmises, et tal on olemas olnud isa? Kas kohus võtaks ka arvesse seda, et lapse ema võttis minuga ühendust ainult rahalise toetuse pärast ja mitte lapse-isa suhte loomise pärast. Kuna tüdruk on 13 on mul väga raske temaga usalduslikku isa suhet luua, ma ei soovi lihtsalt tuimalt elatist maksta, tahaksin, et minu ja tütre vahel tekkiks lähedane suhe, samas saan aru, et ka tüdrukule tuli uudis minust üllatusena. Sooviksin teada millised on minu õigused ja kohustused (elatise suurus sh) antud olukorras ja kas on emal õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt?
Sain hiljuti teada et mul on olemas tütar, kes on hetkel 13 a vana. Ca 14 a tagasi oli mul üheöö suhe neiuga, kes hiljem väitis, et on minust rase. Palusin tal teha DNA test ja kui laps oleks osutunud minu omaks, olin nõus ka teda toetama. Kuna neiult tagasisidet ei saanud, siis arvasin, et ju siis pole minu laps ja rohkem selle peale ei mõelnud. Nüüd mõned kuud tagasi võttis sama naine minuga ühendust ja ütles, et mina olen lapse isa. Küsimuse peale miks ta alles nüüd minuga ühendust võttis, oli vastuseks, et tal on rahalised raskused. Naise väite kohaselt on lapse sünnitunnistusel isa nime kohale märgitud ainult minu eesnimi. Nüüd soovib lapse ema, et hakkaksin maksma lapsele elatist. Olen seda nõus tegema kui DNA test osutab, et mina olen bioloogiline isa. Mul on ka veel 2 alaealist last 4a ja 6a. Mind huvitab hoopis see, juhul kui elatise nõudmine peaks jõudma kohtusse ja isadus on tuvastatud, kas kohus elatise määramisel võtab arvesse ka seda, et mina kui isa olen ilma jäänud võimalusest ja õigusest olla selle lapse elus alates tema sünnist ja samuti on see laps jäänud ilma kasvada teadmises, et tal on olemas olnud isa? Kas kohus võtaks ka arvesse seda, et lapse ema võttis minuga ühendust ainult rahalise toetuse pärast ja mitte lapse-isa suhte loomise pärast. Kuna tüdruk on 13 on mul väga raske temaga usalduslikku isa suhet luua, ma ei soovi lihtsalt tuimalt elatist maksta, tahaksin, et minu ja tütre vahel tekkiks lähedane suhe, samas saan aru, et ka tüdrukule tuli uudis minust üllatusena. Sooviksin teada millised on minu õigused ja kohustused (elatise suurus sh) antud olukorras ja kas on emal õigus nõuda elatist ka tagasiulatuvalt?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Antud juhul on lapse emal võimalik Teie vastu esitada hagiavaldus esiteks isaduse tuvastamise nõudes ning seejärel elatisenõudes. Nimelt, elatise nõuet ei ole võimalik rahuldada enne, kui on tuvastatud, kes on lapse isa. Isaduse tuvastamise nõude aluseks on perekonnaseaduse § 95, mille kohaselt otsustab isaduse tuvastamise kohus ema hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu.
Elatise miinimumsuuruse määratleb seadus – miinimummääraks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast, hetkel on see summa 195 eurot kuus.
Elatise väljamõistmisel ei arvestata fakti, et Teie kui lapse isa olete kõrvale jäänud võimalusest lapse eest hoolitseda ega ka seda, et elatise nõue on esitatud vaid rahalise toetuse pärast. Elatis ongi lapse rahaline ülalpidamine. Senimaani on last üleval pidanud vaid üks tema vanematest.
Seadus annab võimaluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla miinimummäära näiteks vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.
Elatist on võimalik nõuda ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Samas tuleb siin tähele panna, et juhul, kui lapse ema ei ole varasemalt selle aasta jooksul elatist nõudnud, ei pruugi tagasiulatuva elatise väljamõistmine olla põhjendatud.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida teha, kui 20 aasta eest kohtus lahutatud abielu on veel kehtiv, kuna jäi perekonnaseisuametis registreerimata?06.04.2015
Tere!
1994. aasta juunis lahutati abielu ja mille kohta on jõustunud kohtuotsus. Nüüd selgus, et abielu on veel kehtiv, kuna perekonnaseisuametis jäi see tollal registreerimata. Kas antud kohtuotsus veel kehtib ja kas sellega saab pöörduda nüüd perekonnaseisuametisse?
Samuti ostis 1997. aastal üks abikaasadest kinnisvara, kas see on siis ühisvara või läheb kohtuotsus sel juhul siiski arvesse (st, et kinnisvara soetati peale lahutust)?
Tänan vastuse eest!
1994. aasta juunis lahutati abielu ja mille kohta on jõustunud kohtuotsus. Nüüd selgus, et abielu on veel kehtiv, kuna perekonnaseisuametis jäi see tollal registreerimata. Kas antud kohtuotsus veel kehtib ja kas sellega saab pöörduda nüüd perekonnaseisuametisse?
Samuti ostis 1997. aastal üks abikaasadest kinnisvara, kas see on siis ühisvara või läheb kohtuotsus sel juhul siiski arvesse (st, et kinnisvara soetati peale lahutust)?
Tänan vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisraha nõudmiseks tuleb tõepoolest pöörduda maakohtu poole, esitades kohtule hagiavalduse elatise väljamõistmiseks. Teiseks variandiks on maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamine, kuid sellisel juhul tuleb arvestada teatud piirangutega – nõutava elatise suurus on maksimaalselt 200 eurot ja elatist ei ole võimalik nõuda tagasiulatuvalt.
Asjaolu, et lapse isa parasjagu ei tööta, ei vabasta teda lapse ülalpidamise kohustusest, seega oleks Teie ülalpidamisnõue igati õigustatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus nõuda isale elatisraha, kui ta maksab osaliselt laste asjade eest ja ka majalaenu?06.04.2015
Tere,
Oleme lahutatud. Meil on eksiga kahepeale maja, kus sees elan mina kahe lapsega. Tema üüris endale üüripinna. Minule kuulub majast 1/2 ja laenusumma on ca 100 eurot kuus. Mehele kuulub ka 1/2 ja tema laenusumma on ca 230 eurot kuus. Mees maksab lisaks ca 200 euro eest laste asju: ujumine, koolisöök, lasteaed. Kas mul on õigus nõuda sellises olukorras elatist? Mees kohtub lastega meie majas kahel õhtul nädalas ja võtab lapsi enda juurde nädalvahetuseks, üle nädala.
Kas saab elatist nõuda selles olukorras tagantjärgi. Senini uskusin tema juttu ja ei ole midagi rohkemat nõudnud.
Teine teema. Maja on nüüd müügis. Kolin lastega linna. Mees ei ole nõus elatist maksma, ütleb, et tema on ju ka lastega 40% (2 õhtut ja ndv üle nädala). Tema raha mulle ei maksa. Kas mul on õigus nõuda miinimumi, kui lapsed elavad minuga ja kui lapsed isaga kohtuvad? Peaks vähem nõudma vms?
Tänud
Oleme lahutatud. Meil on eksiga kahepeale maja, kus sees elan mina kahe lapsega. Tema üüris endale üüripinna. Minule kuulub majast 1/2 ja laenusumma on ca 100 eurot kuus. Mehele kuulub ka 1/2 ja tema laenusumma on ca 230 eurot kuus. Mees maksab lisaks ca 200 euro eest laste asju: ujumine, koolisöök, lasteaed. Kas mul on õigus nõuda sellises olukorras elatist? Mees kohtub lastega meie majas kahel õhtul nädalas ja võtab lapsi enda juurde nädalvahetuseks, üle nädala.
Kas saab elatist nõuda selles olukorras tagantjärgi. Senini uskusin tema juttu ja ei ole midagi rohkemat nõudnud.
Teine teema. Maja on nüüd müügis. Kolin lastega linna. Mees ei ole nõus elatist maksma, ütleb, et tema on ju ka lastega 40% (2 õhtut ja ndv üle nädala). Tema raha mulle ei maksa. Kas mul on õigus nõuda miinimumi, kui lapsed elavad minuga ja kui lapsed isaga kohtuvad? Peaks vähem nõudma vms?
Tänud
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanem täidab oma ülalpidamiskohustust laste ees vabatahtlikult ehk siis teeb nende ülalpidamiskulude katteks vabatahtlikult kulutusi ja tehtavad kulutused on võrdsed poolega laste kogukuludest, ei oleks elatise nõudmine tõepoolest põhjendatud.
Kui isa poolt tehatavad kulutused on väiksemad kui pool laste ülalpidamise kogukulust ja Teie olete sellest tulenevalt sunnitud tegema laste ülalpidamiseks isast rohkem kulutusi, on elatise nõudmine põhjendatud. Elatise suurus oleneb sellisel juhul laste vajaduste suurusest, Teie poolt kirjeldatud asjaolude pinnalt konkreetset elatise suurust kahjuks võimalik kindlaks määrata ei ole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tõendada hagi vastuses, et isa ei saa maksta sellises ulatuses, sest siis jääb teine laps halvemasse olukorda?03.04.2015
Tere!
Kuidas tõendada hagi vastuses, et üks laps jääb teisest halvemasse olukorda seonduvalt ühele lapsele elatise maksmisega miinimum määras? Isa palgast ei jätku kõigile kolmele lapsele miinimumi maksmiseks. Isa teenib mustalt ja juhutöödega 450 eurot kuus ja ühele on lapsele siiani korralikult veidi alla miinimum määra maksnud elatist. Ametlikult saab tööle mai kuust sama palgaga. Kuidas tõendada selliseid kulusid, mis ei ole iga kuu nagu nt riided. Samuti pole alles tšekke, hagile peab vastama ju 14 päeva jooksul ja uusi tšekke ei jõua korjata.
Kuidas tõendada hagi vastuses, et üks laps jääb teisest halvemasse olukorda seonduvalt ühele lapsele elatise maksmisega miinimum määras? Isa palgast ei jätku kõigile kolmele lapsele miinimumi maksmiseks. Isa teenib mustalt ja juhutöödega 450 eurot kuus ja ühele on lapsele siiani korralikult veidi alla miinimum määra maksnud elatist. Ametlikult saab tööle mai kuust sama palgaga. Kuidas tõendada selliseid kulusid, mis ei ole iga kuu nagu nt riided. Samuti pole alles tšekke, hagile peab vastama ju 14 päeva jooksul ja uusi tšekke ei jõua korjata.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kindlasti tuleks vastuses anda ülevaade isa majanduslikust seisundist (igakuine sissetulek, muu vara olemasolu) ja igakuistest vältimatutest kulutustest. Võimalusel tuleks lisada püsikulude tõendamiseks erinevaid kuludokumente (tšekke, maksekorraldusi, arveid).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui suur võib olla makstav elatise summa, kui olen invaliid, 100% töövõimetu ja minu sissetulek on 290 eurot?03.04.2015
Tere,
Olen invaliid ja töövõimetus 100%, miinimum elatis on 195 eurot, minu sissetulek on 290 eurot, kui suur võib olla elatisnõue mulle? Kas on võimalik sotsiaalministeeriumist taotleda mingit hüvitist?
Olen invaliid ja töövõimetus 100%, miinimum elatis on 195 eurot, minu sissetulek on 290 eurot, kui suur võib olla elatisnõue mulle? Kas on võimalik sotsiaalministeeriumist taotleda mingit hüvitist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Erandkorras on võimalik vähendada elatist alla kehtiva miinimummäära ja seda muuhulgas olukorras, mil vanema töövõimetus ei võimalda tal teenida sissetulekut ulatuses, mis võimaldaks maksta lapsele kehtivas miinimummääras elatisraha. Kui suur võiks olla Teie poolt makstav elatisraha, oleneb juba Teie enda vajaduste suurusest, lapse teise vanema majanduslikust olukorrast ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand