Perekonnaõigus
Küsimus: Kui ema nõuab minult kahele lepsele elatist 600 eurot, kas ta siis ei peaks mitte ise ka sama palju panustama?10.03.2015
Pere lahutab, minu soov on, üks laps 6a jääb ema juurde ja teine 8a isa juurde (mõlemad tüdrukud). Ema palk täna 400€ ja isal 2000€, kas isa peab alimente maksma? Olen nõus igakuiselt aitama ema +200€, seni kuni ta leiab parema töö või abiellub. Ema vist pole sellega nõus ja nõuab rohkem.
Teine variant, ema ähvardab, et võtab ära mõlemad lapsed läbi kohtu ja paneb mulle peale maksimaalsed alimendid. Kas minu palga juures võib see kujuneda tunduvalt suuremaks kui miinimum? Mina võin ju iga kell kaotada oma töö, eriti tänases ühiskonnas.
Kui ema nõuab näiteks kahe lapse peale kuus kokku 600€, kas ta ei pea siis mitte tõestama igakuiselt tšekkidega, et ta ka seda teeb. Minuarust peavad mõlemad vanemad panustama lapse arengusse võrdselt, seega kui isa panustab +600€ kuus, peaks ema panustama sama, olenemata oma palgast, mis teeks kokku 1200€ kuus ja see on juba absurd ju laste peale kulutada. Paluks natuke selgitust.
Lisaks on jagada kinnisvara (naine ei ole midagi kunagi tasunud), müügi tulemusel peaks tekkima olukord, kus mõlemale vanemale jääb 40 000€ ja selle eest peaks ise ostma elamise. Naine ei ole sellega nõus, tema väidab, et on juristi nõustamisel saanud infot, et ma pean võimaldama elamise sellise naisele mis ta soovib (nt. 60 000€ min. on naise soov). Kas see ei ole kah mitte alusetu? Vara läheb ju seadusega 50/50, olenemata sellest, et ema ei suuda endale piisavalt head elamist selle eest saada.
Teine variant, ema ähvardab, et võtab ära mõlemad lapsed läbi kohtu ja paneb mulle peale maksimaalsed alimendid. Kas minu palga juures võib see kujuneda tunduvalt suuremaks kui miinimum? Mina võin ju iga kell kaotada oma töö, eriti tänases ühiskonnas.
Kui ema nõuab näiteks kahe lapse peale kuus kokku 600€, kas ta ei pea siis mitte tõestama igakuiselt tšekkidega, et ta ka seda teeb. Minuarust peavad mõlemad vanemad panustama lapse arengusse võrdselt, seega kui isa panustab +600€ kuus, peaks ema panustama sama, olenemata oma palgast, mis teeks kokku 1200€ kuus ja see on juba absurd ju laste peale kulutada. Paluks natuke selgitust.
Lisaks on jagada kinnisvara (naine ei ole midagi kunagi tasunud), müügi tulemusel peaks tekkima olukord, kus mõlemale vanemale jääb 40 000€ ja selle eest peaks ise ostma elamise. Naine ei ole sellega nõus, tema väidab, et on juristi nõustamisel saanud infot, et ma pean võimaldama elamise sellise naisele mis ta soovib (nt. 60 000€ min. on naise soov). Kas see ei ole kah mitte alusetu? Vara läheb ju seadusega 50/50, olenemata sellest, et ema ei suuda endale piisavalt head elamist selle eest saada.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadusest ja reeglina jagatakse lapse ülalpidamiskohustus vanemate vahel võrdselt – kui vanemate varaline seisund on väga ebavõrdne, võib siiski olla põhjendatud ülalpidamiskohustuse jagamine ebavõrdselt vastavalt vanemate varanduslikule olukorrale.
Kui vanemad ei saa omavahel lapse ülalpidamises kokkuleppele ja vanem otsustab elatise väljamõistmiseks kohtusse pöörduda, tuleb tal lapse ülalpidamiskulusid miinimumist suuremat elatist nõudes üsnagi detailselt tõendada.
Ühisvara jagatakse reeglina abikaasade vahel võrdsetes osades – kui abikaasad otsustavad ühisvara müüa, tuleks müügist saadav tulu abikaasade vahel pooleks jagada. Kui abikaasad soovivad, võib ühisvara jagada ka ebavõrdsetes osades, kuid nõuda seda ei saa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui minult on välja mõistetud elatisraha, kas siis emal ei ole üldse kohustust enam tööl käia?10.03.2015
Olen lapse emale elatisraha võlgu. Seoses võlgnevusega jääb mulle 600 eurosest netopalgast raha kätte 195€, sest nii on kohtutäitur arestinud minu konto. Ja sellest peaksin ka ära maksma igakuise elatisraha. On selge, et igakuine makse jääb tegemata, seega võlg on üleval teadmata ajani. Küsimus on ka, kuidas mina selle 195 euroga pean hakkama saama?
Lapse ema tööl ei käi, väidab, et miinimumpalk on liiga väike, ei tasu vaeva ära.
Kui minult on välja mõistetud elatisraha, kas ei ole siis emal kohustust endal enam tööl käia? Kui ema ise tööl ei käi, poleks tal ka õigust minu käest elatist nõuda.
Lapse ema tööl ei käi, väidab, et miinimumpalk on liiga väike, ei tasu vaeva ära.
Kui minult on välja mõistetud elatisraha, kas ei ole siis emal kohustust endal enam tööl käia? Kui ema ise tööl ei käi, poleks tal ka õigust minu käest elatist nõuda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse emal on kohustus lapse ülalpidamisse panustada võrdselt Teiega, kuid see ei kohusta teda iseenesest tööl käima, kui ta leiab vajalikud vahendid muul viisil. Seega asjaolu, et lapse ema hetkel tööl ei käi, ei vähenda Teie kohustust lapse ülalpidamises osaleda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saada lapse ainuhooldusõigus ning kas on üldse võimalus, et mina, kes tööl ei käi, saaksin ainuhoolusõiguse?10.03.2015
Mure siis selline, et elukaaslasega suhted päev päevalt halvenevad. Meil on ka üks laps. Paneb mind kogu aeg teatud faktide ette, et kui ma näiteks peaks minema ühe vana sõbraga välja, siis pakkigu ma oma asjad ja mingu minema, last ta mulle aga kaasa ei luba. Ütleb kogu aeg, et laps jääb temaga ja mina mingu kuhu tahan. Läheksin heameelega lapsega esialgu oma vanemate juurde, aga kardan, et ta tuleb ja võtab minult lapse ära. Laps saab kahe aastaseks varsti ning mees on see, kes käib tööl ja teenib raha. Kas tal on õigus niimoodi ähvardada mind ja laps ära võtta? Mida ma edasi peaksin tegema? Kuidas saada lapse ainuhooldusõigus ning kas on üldse võimalus, et mina, kes tööl ei käi, saaksin ainuhoolusõiguse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lisaks majanduslikule valmisolekule last kasvatada arvestatakse hooldusõiguslikus vaidluses ka vanema vaimset valmisolekut lapse kasvatamiseks ning muid olulisi asjaolusid – seega ei välista asjaolu, et Te hetkel ei tööta, Teile lapse hooldusõiguse osalist/täielikku üleandmist.
Märgin siiski ära, et reeglina ei poolda kohtud lapse hooldusõiguse täielikku lõpetamist, kui lapsel on kaks vanemat, kes soovivad (ja suudavad) lapse elus osaleda. Pigem oleks Teil mõistlik kohtult taotleda lapse hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse viibimiskoha otsustusõiguse üleandmist – kui kohus Teie nõude rahuldab, on Teil õigus ainuisikuliselt otsustada lapse elukoha üle.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on mehe poolt abielu ajal müüdud korteri eest temalt ülekande saanud naistuttava käest võimalik osa summat välja nõuda?09.03.2015
Abikaasa oli enne abiellumist erastanud korteri, mille müüs abielu ajal 08.05.2010.a. Abikaasa oli 170 000 krooni kandnud 17.06.2010.a. oma naistuttava arvele. Abikaasa suri 2014.a., maksekorralduse raha ülekandmise kohta leidsin selle aasta jaanuaris. Kas mul on õigus kuni 30.06.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse järgi nõuda abikaasa naistuttavalt poole summa välja maksmist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui korter soetati enne abielu, oli tegemist abikaasa lahusvaraga. Mõlemad abikaasad võivad oma lahusvara käsutada vastavalt enda äranägemisele, küsimata teise abikaasa nõusolekut, seega ei olnud korteri müügiks vajalik Teie nõusolek.
Kuivõrd tehingu tegemise ajal kehtinud seaduse kohaselt oli lahusvara müügist saadav tulu Teie ja endise abikaasa ühisvara, oleksite pidanud ühisvara käsutamisse puutuvad otsused vastu võtma ühiselt, kuid kahjuks abikaasa seda ei teinud. Teoreetiliselt võiks Teil olla sellest tulenevalt nõudeõigus rahasumma omandanud isiku vastu, kuid see võib ka olla nüüdseks aegunud – igal juhul vajab antud kaasus põhjalikku süvenemist, milleks soovitan Teil pöörduda juristi/advokaadi poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapse isal on õigust emalt nõuda lapsega kohtumiseks võrdset sõidutamist?09.03.2015
Tere
Maksan lapse emale elatisraha. Kokku lepitult saan ka lapse kaks korda kuus nädalavahetusteks enda juurde. Kuna vahemaa elukohtade vahel suur, siis oleme kokku leppinud, et lapse ema toob lapse minu juurde ja pärast mina viin tagasi. Nüüd kahel korral lapse ema saatnud e-kirja, kus väidab, et tal rahalised võimalused ei võimalda last tuua. Et kui last näha soovin, siis pean ise viima ja tooma. Kas lapse isal on õigust nõuda võrdset sõidutamist? Pean mainima ka seda, et olen muretsenud ka kõik lapsele vajaminevad asjad enda juurde, nt lapse voodi, söögitool, turvatool, riided jne. põhimõtteliselt kõik asjad mis lapse kasvatamiseks vaja. Kas ongi nii, et lapse isa peab last ema juures üleval pidama ja ka samad kulutused enda juures tegema?
Seadusest tulenevalt on lapse emal ka õigus nõuda enda ülalpidamist kuni lapse 3a saamiseni. Kas ka siis, kui tal on olemas uus elukaaslane?
Maksan lapse emale elatisraha. Kokku lepitult saan ka lapse kaks korda kuus nädalavahetusteks enda juurde. Kuna vahemaa elukohtade vahel suur, siis oleme kokku leppinud, et lapse ema toob lapse minu juurde ja pärast mina viin tagasi. Nüüd kahel korral lapse ema saatnud e-kirja, kus väidab, et tal rahalised võimalused ei võimalda last tuua. Et kui last näha soovin, siis pean ise viima ja tooma. Kas lapse isal on õigust nõuda võrdset sõidutamist? Pean mainima ka seda, et olen muretsenud ka kõik lapsele vajaminevad asjad enda juurde, nt lapse voodi, söögitool, turvatool, riided jne. põhimõtteliselt kõik asjad mis lapse kasvatamiseks vaja. Kas ongi nii, et lapse isa peab last ema juures üleval pidama ja ka samad kulutused enda juures tegema?
Seadusest tulenevalt on lapse emal ka õigus nõuda enda ülalpidamist kuni lapse 3a saamiseni. Kas ka siis, kui tal on olemas uus elukaaslane?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui vanemate elukohtade vahe on suur ja last peab seega pikalt transportima, on tõepoolest õiglane kokku leppida selliselt, et vanemad jagavad transportimisega seotud kulud võrdselt (üks vanem toob, teine viib).
Eelkõige tuleb lapsega suhtlemise kord vanemate vahel kokku leppida, kuid kui see ei õnnestu, peaks kõigepealt abi saamiseks pöörduma lastekaitsetöötaja poole ja kui see tulemus ei anna, vastava nõudega kohtu poole.
Kui maksate lapse emale elatist, tuleks lapsele vajalik muretseda eelkõige lapse emal ja Teie ei peaks märkimisväärselt lapse ülalpidamiseks täiendavaid kulutusi tegema.
Lapse emal on õigus nõuda Teilt endale ülalpidamist vaid siis, kui ta ei ole raseduse või sünnituse põhjustatud tervisehäire tagajärjel või lapse eest hoolitsemise tõttu võimeline ennast ise ülal pidama – kui lapse ema suudab endale ise sissetuleku tagada, ei ole Teilt ülalpidamise nõudmine põhjendatud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas mul on õigus, ilma eksabikaasa nõusolekuta, registreerida meie jagamata korterisse uus abikaasa?06.03.2015
Praegu minul ja minu eksabikaasal on ühisvara jagamise protsess (jagame korterit). Kas eksabikaasal on õigus registreerida korterisse last uuelt mehelt ilma minu nõusolekuta? Kas mul on õigus, ilma eksabikaasa nõusolekuta, registreerida enda korterisse praegune abikaasa?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui isik soovib enda elukohana registreerida eluruumi, mille omanik ta ei ole, on tal vaja eluruumi omaniku luba – kui korter kuulub Teile ja endisele abikaasale ühiselt, on kõnealusel eluruumil kaks omanikku ja sellest lähtuvalt peate kolmanda isiku elukoha registreerimiseks oma nõusoleku andma nii Teie kui ka Teie endine abikaasa.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas naisega kokku leppida, kui ehitasime koos maja minu isa maale ja nüüd on soov abielu lahutada?05.03.2015
Abiellusin 1996 ja alustasin kohe peale abiellumist ka isa nõusolekul eramaja ehitamist isa krundile - isa elab samal krundil vanas majas. Kogu maja on ehitatud 19 aastaga oma kätega abijõudu kasutamata. Abikaasa panustas ehitusse ka märkimisväärse osa rahast aga sellega veel majja sisse kolida ei saanud. Täna 2015 a. on maja peaaegu valmis aga vastu võtmata. Ka on kõik isa nimel. Abikaasaga enam abielulist läbikäimist ei ole ja soovin abielu lahutada. Maja on 240m2 ja kummagil korrusel on eraldi köök, elutuba, magamistuba, vannituba, WC. Korruste trepiruum on uksega eraldatud. Teine korrus sai eraldi ehitatud algselt lapsele (1 laps täna 18-aastane) eraldi elamiseks.
1) Kas saan õieti aru, et ametlikult on meie ühisvara vaid abikaasa vana auto ja majas asuvad asjad sest krunt on isa oma (pärandvara vanaisalt). Kasutusrendi uus auto on ju panga oma.
2)Kas peale abielu lahutamist võib notaris kokku leppida isa nõusolekul, et üks abikaasadest kasutab ülemist ja teine alumist korrust? Isa ja ka mina ei soovi seda maja müüa. Ka kompensatsiooni maksmine on täna kummagile abikaasadest üle jõu käiv. Samuti ei ole mõeldav (ei ole majanduslikult võimalik, sest maja asub Tallinna kalleimas piirkonnas) et teine teisele üüri maksaks kogu maja kasutamise eest.
3)Kui selline kasutuskord on loodud võin uue elukaaslasega oma osa majast kasutada oma äranägemise järgi?
4)Kas abielu jooksul soetatud isiklikud spordivahendid nagu jalgratas, poksikott, suusad, süstad jms. on jagamisele minev ühisvara või mitte?
5)Kellele jäävad tööriistad: suruõhuvasar, akudrell, segumasin jms. Olen nõus abikaasale jätma kogu köögisisustuse, televiisori, arvuti, pesumasina jms.
1) Kas saan õieti aru, et ametlikult on meie ühisvara vaid abikaasa vana auto ja majas asuvad asjad sest krunt on isa oma (pärandvara vanaisalt). Kasutusrendi uus auto on ju panga oma.
2)Kas peale abielu lahutamist võib notaris kokku leppida isa nõusolekul, et üks abikaasadest kasutab ülemist ja teine alumist korrust? Isa ja ka mina ei soovi seda maja müüa. Ka kompensatsiooni maksmine on täna kummagile abikaasadest üle jõu käiv. Samuti ei ole mõeldav (ei ole majanduslikult võimalik, sest maja asub Tallinna kalleimas piirkonnas) et teine teisele üüri maksaks kogu maja kasutamise eest.
3)Kui selline kasutuskord on loodud võin uue elukaaslasega oma osa majast kasutada oma äranägemise järgi?
4)Kas abielu jooksul soetatud isiklikud spordivahendid nagu jalgratas, poksikott, suusad, süstad jms. on jagamisele minev ühisvara või mitte?
5)Kellele jäävad tööriistad: suruõhuvasar, akudrell, segumasin jms. Olen nõus abikaasale jätma kogu köögisisustuse, televiisori, arvuti, pesumasina jms.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Antud olukorras oleks ilmselt kõige mõistlikum ja õiglasem lahendus, kui kinnisvara omanikuks olev isik (Teie isa) kingiks maja Teile ja abikaasale kaasomandina ning seejärel saaksite abikaasaga sõlmida notariaalses vormis sobiliku kasutuskorra kokkuleppe.
Ühisvaraks olevad vallasasjad peaksid abikaasad jagama vastavalt soovidele ja võimalustele, seejuures võivad abikaasad kokkuleppel kõrvale kalduda võrdsuse põhimõttest. Kui abikaasad kokkuleppele ei jõua, jagab kohus ühisvara abikaasade vahel võrdselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isadust ära võtta kui isa on kadunud, ise elame Soomes ja Eesti kohtud ei võta jutule?04.03.2015
Tere,
Millest alustada kui abikaasa soovib minu poega lapsendada, keda ta on kasvatanud lapse 1 eluaastast alates, kokku siis 14a. Lapse bioloogilise isaga on katkenud ühendus juba 2001a, kuna isik on kadunud. Oleme politseiga üritanud teda leida, kuna olen soovinud ka varem isadust ära võtta aga see ei ole õnnestunud ka politseil mitte. Üritasin siis kohtusse avaldust teha, et kui isikut ei leita, tehakse ühepoolne otsus aga siis algas "trall". Elame viimased 10 a. püsivalt Soomes, lapse sünnikoht on Kuressaare. Tallinna Kohtumajast suunati mind Kuressaarde (nüüd siis Pärnu Kohtumaja), et Tallinnas seda käsitleda ei saa. Kuressaarest jällegi Tallinna, kuna ka Kuressaare väitis, et me pole enam sealse linna elanikud ning nemad seda ei käsitle! Oleme jah Helsingi elanikud aga Helsingi samuti seda ei käsitle kuna olema EV kodanikud, et... kuhu ma siis ometi pöörduma pean? Aastaid tagasi lapsel passi vahetades selgus, et lapse bioloogiline isa on ka enda nime vahetanud, (millest passilauas alga taas üks suur segadus, mille õnneks saime lahendatud kuna muidu oleks laps ka passita jäänud) nüüd siis lisaks lapsel passis ka perekonnanimi mida pole sisuliselt olemas, kellegi tundmatu. Tänu Kuressaare hoolekande asutusele sain dokumendi, milles kinnitatakse, et olen poega kasvatanud 2001 a. alates üksi, ilma bioloogilise isata ja tänu sellele olen saanud lapse dokumente üksi ajada. Siiski soovin antud isikult isaduse äravõtmist ja et abikaasa saaks lapse lapsendada ning lapsele enda nime anda, kas neid toiminguid on võimalik nö. korraga käsitlusse anda? Ja kuhu siis ikkagi pöörduma pean või millest alustama? Või oleks mõistlik broneerida Teile konsultatsiooni aeg?
Parimat,
Millest alustada kui abikaasa soovib minu poega lapsendada, keda ta on kasvatanud lapse 1 eluaastast alates, kokku siis 14a. Lapse bioloogilise isaga on katkenud ühendus juba 2001a, kuna isik on kadunud. Oleme politseiga üritanud teda leida, kuna olen soovinud ka varem isadust ära võtta aga see ei ole õnnestunud ka politseil mitte. Üritasin siis kohtusse avaldust teha, et kui isikut ei leita, tehakse ühepoolne otsus aga siis algas "trall". Elame viimased 10 a. püsivalt Soomes, lapse sünnikoht on Kuressaare. Tallinna Kohtumajast suunati mind Kuressaarde (nüüd siis Pärnu Kohtumaja), et Tallinnas seda käsitleda ei saa. Kuressaarest jällegi Tallinna, kuna ka Kuressaare väitis, et me pole enam sealse linna elanikud ning nemad seda ei käsitle! Oleme jah Helsingi elanikud aga Helsingi samuti seda ei käsitle kuna olema EV kodanikud, et... kuhu ma siis ometi pöörduma pean? Aastaid tagasi lapsel passi vahetades selgus, et lapse bioloogiline isa on ka enda nime vahetanud, (millest passilauas alga taas üks suur segadus, mille õnneks saime lahendatud kuna muidu oleks laps ka passita jäänud) nüüd siis lisaks lapsel passis ka perekonnanimi mida pole sisuliselt olemas, kellegi tundmatu. Tänu Kuressaare hoolekande asutusele sain dokumendi, milles kinnitatakse, et olen poega kasvatanud 2001 a. alates üksi, ilma bioloogilise isata ja tänu sellele olen saanud lapse dokumente üksi ajada. Siiski soovin antud isikult isaduse äravõtmist ja et abikaasa saaks lapse lapsendada ning lapsele enda nime anda, kas neid toiminguid on võimalik nö. korraga käsitlusse anda? Ja kuhu siis ikkagi pöörduma pean või millest alustama? Või oleks mõistlik broneerida Teile konsultatsiooni aeg?
Parimat,
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui nii Teie, lapse kui ka abikaasa elukohariigiks on Soome, peaks ka asjaajamine lapse lapsendamiseks toimuma vastavalt Soome õigusele. Kahjuks ei ole ma pädev Soome seadusandluses ja ei oska Teile täpselt öelda, kas ja millistel tingimustel on lapsendamine Teie olukorras Soomes võimalik.
Täpsema informatsiooni saamiseks soovitan Teil pöörduda Soomes mõne antud valdkonna spetsialisti poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas see on õige, et kohus nõuab elatiseraha kulutamise kohta tšekke ja konto väljavõtet?02.03.2015
Andsin laste isa kohtusse, et saada lastele elatise miinimum 195 eurot lapse kohta! Meil kaks ühist last.
Nüüd hakkas kohtus ajama, et tal alust arvata, et seda raha ei kuluta ema lastele vaid oma hüvanguteks. Ja nüüd kohus nõudis, et pean tõestama, et kui palju ma lastele kulutan! Pean kõik kuue kuu konto väljavõtted pangast lisaks võtma ja kõik tšekid mida olen ostnud. Kuigi ostan palju lastele kasutatud asju, haru harva ostame poest uusi. Ja nii puudubki mul tõendus riiete-jalatsite tšekkide kohta. Kas kohtul on alust nõuda minu konto väljavõtet? Kas võin keelduda esitamast oma konto väljavõtet?
Nüüd hakkas kohtus ajama, et tal alust arvata, et seda raha ei kuluta ema lastele vaid oma hüvanguteks. Ja nüüd kohus nõudis, et pean tõestama, et kui palju ma lastele kulutan! Pean kõik kuue kuu konto väljavõtted pangast lisaks võtma ja kõik tšekid mida olen ostnud. Kuigi ostan palju lastele kasutatud asju, haru harva ostame poest uusi. Ja nii puudubki mul tõendus riiete-jalatsite tšekkide kohta. Kas kohtul on alust nõuda minu konto väljavõtet? Kas võin keelduda esitamast oma konto väljavõtet?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Elatisasjades on üsna tavaline, et kohus palub menetluspoolte varalise seisundi väljaselgitamiseks esitada mõlemal vanemal tõendeid oma majandusliku olukorra kohta ja seda isegi siis, kui taotletakse elatist miinimummääras.
Seega, kui kohus on palunud Teil esitada oma pangakonto väljavõte viimase kuue kuu kohta, ei ole selles midagi eriskummalist ja soovitan Teil nõutud väljavõte kohtule ka esitada.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peale elatise kiirmenetluse sissenõudmist on hiljem veel võimalus esitada hagi elatise tagantjärele sissenõudmiseks?27.02.2015
Tere,
Kas peale elatise kiirmenetluse sissenõudmist on kunagi hiljem veel võimalus esitada hagi elatise tagantjärele sissenõudmiseks? Või on võimalus teha seda ka vastupidi? Et kui elatise tagasiulatuv sissenõue ei lähe läbi, siis on mul võimalik kiirmenetluse kaudu seda uuesti teha?
Kas peale elatise kiirmenetluse sissenõudmist on kunagi hiljem veel võimalus esitada hagi elatise tagantjärele sissenõudmiseks? Või on võimalus teha seda ka vastupidi? Et kui elatise tagasiulatuv sissenõue ei lähe läbi, siis on mul võimalik kiirmenetluse kaudu seda uuesti teha?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Jah, kui esitate elatise väljamõistmiseks maksekäsu kiiremenetluse avalduse, on Teil võimalik esitada eraldi hagi ka elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand