Perekonnaõigus

Tere!
Kas kahel vanemal on võimalik koos samal ajal lapsepuhkusele jääda (alla 1,5 a lapsega) nii, et üks saab vanemapalka ja teine on lihtsalt tasustamata lapsepuhkusel?

Tere,
ees ootab ühisvara jagamise kohtuistung, kutses on kirjas, et istung on avatud, kas tähendab seda, et hageja, kostja ja kõik tunnistajad viibivad kohtusaalis algusest lõpuni? Kes kutsub tunnistajad? Kui kohus ei kutsu, kas nad võivad tulla oma algatusel?

Tere,
Laps on 4-aastane, sündinud Eestis, lapse isa on soomlane mina eestlane, oleme vabaabielus. Lapse isa nõuab kiivalt lapsele soome kodakondsust. Põhimõtteliselt oleks sellega nõus, aga kas see võiks hiljem kuidagi lapsele ja minule kahjulikuks muutuda.
Meil on olnud peres ka probleeme, eraldi kolimise suhtes, peale seda on tulnud kodakondsuse teema aktuaalseks. Kas ta võib lapse Soome viia?
Mida teha? Kuidas ennast seadustega kaitsta, nõuab põhjuseid miks ma alla ei soovi kirjutada.

Tere,
mul on selline küsimus, kuidas toimub hagi läbi vaatamata jätmine? Tegin vastuse hagiavaldusele (ühisvara jagamine), soovin, et kohus jätaks hagiavalduse läbi vaatamata, sest hageja varjas osa ühisvarast (auto, 2 tõukoera + 5 kutsikat) ja suvila, mida pani kirja madalama (vähemalt 2 korda) väärtusega - hindamisakt on puudu. Tuli kutse kohtuistungile, kas siis kohus hakkab jagama vale väärtusega suvilat? Mis saab ühisvarast, mida hageja varjas? Vastuses kõik on seletatud, et hagi ma ei tunnista.

Ette tänades

Tere,
Kasvatan üksi kahte last, laste isaga oleme lahutatud, aastaid tagasi määras kohus, et isa peab maksma lastele elatist 279,02 eurot kuus, mõlemale kokku. Kuna sellest on juba mitmeid aastaid möödas ja riiklikult määratud elatise miinimum on mitu korda selle aja jooksul tõusnud, kas tuleks minna uuesti kohtusse, või piisab kuskile avalduse esitamisest, et lapse isa maksaks riikliku miinimumi või pole mul seda õigus nõuda? Lisaks on laste isal nüüd ka uue naisega ühine laps, kas see asjaolu saaks takistuseks elatisraha miinimumi nõudmisel?

7 a tagasi kohtuotsusega oli fikseeritud tol ajal kehtiv elatisemiinimum. Nüüd on see 52 eurot kõrgem. Esitasin e-toimiku kaudu vabas vormis avalduse A4 formaadis (nii öeldi mulle Juristide liidu üliõpilaste büroos) elatise suurendamiseks praegu kehtiva miinimumi ning palusin siduda miinimumpalgaga. Maksisin riigilõivu 100 eurot (52x9) ning avalduses palusin samuti välja mõista isalt riigilõivu eest tasutud summa minu kasuks. Pärast hakkasin mõtlema, et äkki 100 eurot oli vaja samuti arvestada hagi summaks (152x9) ning selle tõttu rohkem riigilõivu maksma, siis riigilõivu summaks tuleks hoopis 175 eurot? Kas valesti vormistatud hagi vaadatakse ikka üle (ma mõtlen A4 Word'i formaati ja riigilõivu summat)? Ning millal peaksin vastust ootama?

Tere.
Oleme lahus 11a, nüüd hakkas ema lapsele elatist nõudma. Mida olen nõus ka maksma, aga kui olen püüdnud lapsega saada kokku, pole vastust saanud. Ja ema ei kasvata last vaid laps elab vanaema juures. Kui tahaks poolt hooldusõigust, siis kuidas ja kuhu peaks pöörduma? Olen üritanud meilitsi kirjutada mis loetakse ära aga ei vastata küsimustele. Kui kohus pole teisiti määranud, kas mitte ema ei peaks lapsega koos hetkel elama ja hooldama.

Tere,
Naisterahval eelmistest kooseludest neli last. Minu enda naiivsusest on viies laps sündimas (ilmselt see, et väitis tablettide söömist ja väitest, et ei jää rasedaks ning ei soovi rohkem lapsi, mind enam kuidagi aita). Lisaks on tal tuvastatud töövõimetus, elab hetkel üürikorteris nelja lapsega. Oman ise isiklikku korterit.
1.Väidab mulle, et lapse sünni korral olen kohustatud tema ja kogu selle lastepundi enda juurde elama võtma? Kas see vastab tõele?
2.Kui saan keskeltläbi 800.-eurot palka, siis mis summa kanti elatis võidakse määrata?
3.Kindlasti ei jäta ta ka kasutamata võimalust elatise nõudmist emale, mis summa ulatuses sellised asjad tavaliselt on ja mis makseid hõlmab?
4.Nagu ka nüüdseks on selgunud "harrastabki" sellist elustiili ja on eelmiste meestega samamoodi käitunud. Kas selliste inimeste vastu ka mingeid sanktsioone on võimalik rakendada?

Tere! Küsimuseks abielulahutus, vara jagamine, lapsed on täiskasvanud. Olen seda lehte lugedes saanud mõningad vastused oma probleemile. Aga mõningad küsimused on. Vara jagunemises me kokkuleppele ei jõua. Kui annan kohtusse hagi abielulahutuseks koos vara jagamisega ja näiteks kohus otsustab pooleks või natuke siia-sinnapoole. Majja soovib jääda abikaasa ja meie juures elav tütre pere (kuni oma poolelioleva maja valmimiseni). Mina sooviks osta endale elamispinda ja saaks seda teha minule määratud varast saadava raha eest. Abikaasal raha minu osa väljamaksmiseks ei ole ja 1/2 maja ei ostaks võõras (kus ei ole konkreetset ruumide-korruste eraldatust). Ettepanek, et maja müügist saaks 3 korterit, ei sobi talle ja nii see keerutamine käib.
Küsin: 1.Kas saab ja kuidas rakendada peale kohtuotsust sundmüüki? 2.Kui leidukski ostja 1/2-le, kas saab teine pool müüki segada? 3. Kui üürin välja oma osa, kas on vaja teise majaosa omaniku nõusolekut. ** On ka väike korter, kus elab minu ema, mis näiteks kohtus jaguneb ka pooleks. 1. Kas müümisel konkreetse ostja ees saan kasutada ostueesõigust, et ema elamispind säiliks (varem kokkuleppest ei ole ta huvitatud, sest tema ei tea mis hinnaga reaalselt müüdud saab).
Lugupidamisega

Kas jagamata ühisvara mõttelist osa on võimalik kinkida? Tegemist on majaga, mis peale lahutust jäi abikaasale. Ühisvara jagamise lepingut sellele tehtud ei ole. Maa oli abikaasa pärandvara, maja mis sellele ehitasime, ühisvara. Tahaksin oma ühisvara mõttelise osa kinkida meie ühisele tütrele. Kas see on juriidiliselt võimalik ja kuidas?