Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kuidas saada kinnitust, et ma olen selle lapse isa?19.03.2015

Tere. Kuidas toimida? Olin koos naisega, kellega meil on üks tütar, teise lapse sündides me olime lahus ja mina seda last omaks ei võtnud. Nüüd on see naine vormistanud selle lapse nagu oleks see tema praeguse abikaasa laps. Millised ja kas mul on mingeid õiguseid selle lapse suhtes, ses mõttes, et nüüd sooviksin ise olla selle lapse isa.
Tervitades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse sünnitunnistusele on isana märgitud teine mees, on mehel, kes peab ennast lapse isaks, võimalus kohtu kaudu teise mehe isadus vaidlustada ühe aasta jooksul alates lapse sünnist. Kui möödunud on enam kui aasta lapse sünnist, peaksid vaidlustamiseks nõusoleku andma lapse ema ja mees, kelle isadust soovitakse vaidlustada. Kui nõusolekut eelpool nimetatud isikute poolt ei anta, võib kohus lapse huve arvestades mõjuval põhjusel anda siiski loa isaduse vaidlustamiseks.

Kui isadus on edukalt vaidlustatud, on Teil võimalik lapse isadus ema nõusolekul omaks võtta või selle puudumisel pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise nõudega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saaks sünnitunnistusel isa nimeks õige nime?19.03.2015

Tere. 6 aastat tagasi otsustasin hakata üksikvanemaks, kuna lapse isa oli teise naisega abielus ja ta ei tahtnud kodurahu huvides last enda omaks tunnistada. Tänaseks oleme selle mehega abielus ja meile on sündinud perre veel üks laps, kes on vormistatud korrektselt mõlema vanemaga. Küsimus ongi nüüd selline, et mida me peame tegema selleks, et saaksime ka oma 6- aastase tütre sünnitunnistusele kanda isa nime?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse sünnitunnistusele ei ole isana ühtegi meest märgitud, on lapse isal võimalus lapse isadus omaks võtta. Selleks peab lapse isa tegema perekonnaseisuasutuses vastava avalduse, mille alusel kantaksegi ta isana lapse sünnitunnistusele.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saan taotleda, et elatisraha võlast arvestataks maha sularahas makstud summad?19.03.2015

Lapse ema nõuab minu käest 2008. a kohtumäärusega lapsele (15.a) välja mõistetud elatist - 160 eurot kuus. Olen elatist ka tasunud iga kuu vastavalt võimalustele 40-200 eurot sularahas (olen invaliid). Nüüd esitas lapse ema minu vastu täitemenetluses nõude ja nõuab kogu elatist, mis on kogunenud 2008.a tänaseni - nõue on üle 12 000 euro. Teatud aja elas naine koos lapsega minu täisealise tütre juures tasuta - saades kasutuseks oma maja ja head elamistingimused. Kas ma saaksin tugineda elatisnõude osalisele aegumisele? Kas oleks võimalik kohtus täitemenetluse summat vähendada selle võrra, mille juba olen sularahas tasunud ja väita ka, et minu täisealine tütar minu eest elatiskohustust täitis võimaldades naisel ja lapsel enda juures elada?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Jõustunud kohtuotsus on täitedokumendiks ning kohtutäitur algatab selle alusel täitemenetluse. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 alusel 10 aastat, mistõttu praeguses olukorras ei ole võimalik tugineda aegumisele. Elatise vähendamist saab nõuda kohtult ning kohus teeb vastavas asjas otsuse. Kuna üldiselt ei ole võimalik tagasiulatuvalt elatist vähendada ning praeguses asjas on kehtiv kohtuotsus, siis ei ole Teil võimalik nõuda elatise vähendamist põhjusel, et Teie tütar võimaldas naisel ja lapsel enda juures elada.

Kui olete sularahas tasunud elatist, siis on Teil võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Teile esitatud täitmisteates on vastava hagi esitamise tähtaeg märgitud. Sellisel juhul peab Teil siiski olema võimalik tõendada, et olete elatist tasunud.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas ema tohib takistada mul minna gümnaasiumisse ja ühikasse elama, kui seni elasin isa juures ning tema on nõus?18.03.2015

Ma lõpetan sel aastal põhikooli ja tahan minna kodust eemale gümnaasiumisse, millega kaasneks ka üksinda elamine, vanemad on mul lahutatud ja elan koos isaga. Isa on nõus sellega, et ma elaksin ühikas, kuid ema ei ole ning lubab pidevalt lastekaitsega rääkima minna, kas tal on selleks õigus? Kuigi ma elan koos isaga ja isa on nõus.

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

PKS § 118 lg 1 alusel teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust. Seetõttu otsustavad mõlemad vanemad ühiselt lapsega seonduvaid küsimusi, sh ka kooli valikuga seonduvaid küsimusi. Ühise hooldusõiguse olemasolu ei muuda see, et Te elate vaid isaga. Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.

Praeguses olukorras peaksid Teie vanemad saavutama kokkuleppe. Kui see pole võimalik, siis on Teie isal selles küsimuses võimalus pöörduda kohtu poole otsustusõiguse taotlemiseks. Kohus hindab asja lapse huvidest lähtuvalt ning teeb vastavalt otsuse ainuotsustusõiguse andmise kohta. Kohus ei tee otsust asja sisu suhtes.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas koostada kohtule avaldus ainuhooldusõiguse taotlemiseks?18.03.2015

Tere.
Soovin teada mis täpsemalt peaks avalduses kirjas olema? Sooviks esitada kohtule avalduse täieliku hooldusõiguse nõudmise suhtes.
Aitäh

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtule esitatav avaldus peab sisaldama menetlusosaliste andmeid, asjaolude kirjeldust ja Teie selgesõnalist nõuet, seejuures õiguslikku põhjendust. Avaldusele tuleb lisada lapse sünnitunnistus ja võibolla muid tõendeid, olenevalt avalduse sisust.

Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minimaalse elatisraha arvelt saab üks pool teha iseseisvalt tasaarveldust?18.03.2015

Kui teine pool kannab vähem raha kui ettenähtud elatis (195 eurot lapse kohta) ja põhjendab seda muude kulutustega lapsele nt. sünnipäevakulu, riided, toit teise poole juures ning teeb selle arvelt tasaarvelduse?
Samas tehtud kulutuste osas ei konsulteerita eelnevalt teise poolega, vaid see kajastub tasaarvelduse osas järgmine kuu pangakontol. Kas see on aktsepteeritav?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on ühe vanema juures, kes katab seejuures kõik lapse ülalpidamiskulud, ei tohiks teise vanema poolt talle makstav elatisraha olla väiksem kui pool alampalka ehk siis sellest ei tohiks eelneva kokkuleppeta teha mahaarvamisi.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Milline on lahendus, kui ilmus välja tüdruk, kes olevat minu elukaaslase tütar, kuid tal on isanimeks keegi teine mees?18.03.2015

Tere!
Kirjutan Teile oma elukaaslase nimel, kellega on meil kooselu natuke rohkem kui kümme aastat. Ühiseid lapsi meil elukaaslasega pole, küll on minu eelmisest kooselust lapsed, kes meiega koos elavad ja elukaaslasel on üks ametlik poeg, kellele ta maksab ametlikult ja igakuiselt alimente (elab oma emaga koos). Küll aga juhtus meil selline lugu, et mõned kuud tagasi (u. 4-5 kuud) võttis meie perekonnaga ühendust üks 14-15 aastane tüdruk, kes esitles end minu elukaaslase tütrena. Me olime teadlikud selle tüdruku olemasolust, sest minu elukaaslane pole minu eest varajanud, et aastaid tagasi oli tal põgus suhe ühe neiuga, kes sünnitas tütre ja see olevat väidetavalt minu elukaaslase tütar. Kuna see neiu aga ei olnud korralike elukommetega, siis ei teadnud ta ise ka sajaprotsendiliselt, kes tema tütre isa on ja ilmselt sellepärast ei läinud minu elukaaslane isana kirja. Ja selle tüdruku ema pole mitte iial midagi selleks teinud, et minu elukaaslase isadust ametlikult tuvastada. Küll aga nüüd aastaid hiljem sellised lood. Samaaegselt koos tüdruku välja ilmumisega potsatas minu elukaaslase meili postkasti lühike kiri tüdruku emalt, et tema on juristiga konsulteerinud ja minu elukaaslane hakaku talle alimente igakuiselt maksma või muidu pöördub kohtu poole ja nõuab ametlikult. Ära mainis ka veel selle, et kui minu elukaaslane soovib, siis võivad ka DNA teha. Aga ilmselt on loos veel üks osapool, sest meile teada olevalt abiellus mõned aastad tagasi selle tüdruku ema ja seoses sellega on ka tüdrukul ema uue abikaasa nimi ja sellest ka järeldame, et ilmselt ta võttis tütre enda nimele vms. Seda me muidugi sajaprotsendiliselt ei tea. Nüüd aga olevat ta sellest mehest lahus, kas ka lahutatud, seda jällegi ei tea.
Ma saan aru ja mõistan, et selle tüdruku emal on õigus isadus tagant järgi tuvastada ja edaspidiseks alimente nõuda. Aga milline saab asjade käik olema, kui selle tüdrukul on isana juba keegi kirjas, kas siis see tühistatakse? Ja veel see ka, et meie ühised lapsed on minu elukaaslase ülalpeetavad, mitte küll seaduse järgi pole ta isana kirjas aga ülalpeetavad on sellegi poolest. Kuhu peaksime meie pöörduma ja millist asjade käiku meil on oodata.
Tänan vastamast!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse emal on huvi isaduse tuvastamise vastu, peab ta kõigepealt pöörduma kohtu poole isaduse vaidlustamiseks ja kui isadus on edukalt vaidlustatud, võib ta nõuda kohtu kaudu isaduse tuvastamist Teie elukaaslasest. Seejuures peab lapse ema arvestama sellega, et isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vastavatest asjaoludest teadasaamisest – ilmselt oli lapse emale tegelikult juba lapse sündides teada, et lapse isaks võib olla ka Teie elukaaslane ja sellega seoses võib olla isaduse vaidlustamise tähtaeg tema jaoks juba lõppenud.

Seoses eeltooduga ei ole Teie elukaaslasel otsest vajadust ühtegi sammu ette võtta – kui lapse emal on huvi isaduse tuvastamiseks, võtab vajalikud toimingud ette tema ja Teie elukaaslasel on võimalik võtta seisukoht juba konkreetsete nõuete esitamisel. Kui muidugi Teie elukaaslasel on endal huvi isaduse tuvastamise vastu, oleks kõige õigem teha kohtuväliselt DNA-analüüs, eeldusel, et lapse ema sellega endiselt nõus on ja tulemusest lähtuvalt otsustada edasine käitumine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas vähendada lasteraha, kui laps on minu juures 8-12 päeva kuus?17.03.2015

Oleme lahus, kohtu poolt määratud lasteraha 1/2 miinimumpalga suuruses emale. Võtan last endale 8-12 päeva kuus. Rahaga on raske. Palusin eksabikaasalt kuidagi tasakaalustada kulud laste jaoks ning hüvitada minu kulutused. Keeldus. Kuidas saaks vähendada lasteraha?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kohtu poolt väljamõistetud elatisraha vähendamiseks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus, riigilõivu sellelt hagilt tasuma ei pea. Soovitan Teil hagiavalduse koostamiseks pöörduda spetsialisti poole, kuivõrd hagi peaks olema põhjalikult argumenteeritud ja sisaldama asjakohaseid tõendeid.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas võin paari kuu eest tagantjärgi raha juurde küsida, kui mees maksab vabatahtlikult, kuid nüüd miinimum ju muutus?16.03.2015

Meil on eksmehega kokkulepe, et maksab elatisraha ilma kohtuta ilusasti ise. Siiani maksis 170€/kuu aga avastasin nüüd, et aasta algusest on 195€ kuus miinimum. Kas mul on õigus tagant järgi paar kuud see vahe järgi küsida? Või alates tänasest teavitan teda, et nüüd on 195€ miinimum?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kuivõrd alates 2015. aastast on minimaalne elatisraha 195 eurot kuus, on Teil õigus küsida tagasiulatuvalt 2015. aasta eest miinimumist vähemmakstud summad. Kui lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult vähemmakstud elatisraha maksma ja elatisraha ka edaspidi kehtiva miinimumini suurendama, on Teil õigus pöörduda vastava nõudega kohtu poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ainult ema saab otsustada lapse huviringide valiku üle ja isa kohus on ainult elatisraha maksta?16.03.2015

Laps elab alaliselt ema juures. Tegelen lapsega niipalju kui võimalik ja kohtume regulaarselt kaks korda kuus nädalavahetustel. Lisaks nädala sees aeg-ajalt. Tekkis küsimus huviringidest ja trennidest. Kui avaldasin oma arvamust selles osas ja tegin soovitusi- siis vastati: "Sina ei kuulu meie perekonda ja see ei ole Sinu asi!" Kas tõesti ainult lapse emal on õigus selle üle otsustada. Minu "õigus" on ainult elatisraha maksmine.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui Teil ja lapse emal on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peaksite kõik last oluliselt puudutavad otsused vastu võtma ühiselt, sealhulgas huviringide valik.

Kui lapse emaga ei õnnestu mõnes küsimuses kokkuleppele jõuda ja olete seisukohal, et lapse ema otsus ei vasta lapse huvidele, on Teil õigus pöörduda kohtu poole ja taotleda selles küsimuses otsustusõigust.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand