Perekonnaõigus
Küsimus: Kui suur võib olla makstav elatise summa, kui olen invaliid, 100% töövõimetu ja minu sissetulek on 290 eurot?03.04.2015
Tere,
Olen invaliid ja töövõimetus 100%, miinimum elatis on 195 eurot, minu sissetulek on 290 eurot, kui suur võib olla elatisnõue mulle? Kas on võimalik sotsiaalministeeriumist taotleda mingit hüvitist?
Olen invaliid ja töövõimetus 100%, miinimum elatis on 195 eurot, minu sissetulek on 290 eurot, kui suur võib olla elatisnõue mulle? Kas on võimalik sotsiaalministeeriumist taotleda mingit hüvitist?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Erandkorras on võimalik vähendada elatist alla kehtiva miinimummäära ja seda muuhulgas olukorras, mil vanema töövõimetus ei võimalda tal teenida sissetulekut ulatuses, mis võimaldaks maksta lapsele kehtivas miinimummääras elatisraha. Kui suur võiks olla Teie poolt makstav elatisraha, oleneb juba Teie enda vajaduste suurusest, lapse teise vanema majanduslikust olukorrast ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas nõuda mehelt enne lahutust vara jagamise osas antud suulisest kokkuleppest kinnipidamist?03.04.2015
Tere! Olen 52a naine, abielus olnud 7,5a ning lahutus jõustus k.a. märtsis. Kuni lahutuseni oli (suuline) kokkulepe eksabikaasaga, et ta täidab lahutuse järgselt 2 kokkulepet: 1) kirjutab minu nimele auto, mida olen nagunii mitu aastat kasutanud, kuid mis on siiski tema nimel (ta ise kasutab teist autot) ning 2) kuna olen üürikorteris praegu, teeb sissemakse (suurusjärk € 15000) minule isikliku korteri muretsemiseks (edaspidised maksed jääksid minu kanda).
Lahutuse jõustudes teatas ta, et taganeb igasugustest lahutuseelsetest kokkulepetest.
Maja, kus me koos elasime, ma vaidlustada ei saa, sest see on kogu aeg olnud tema isa nimel. Muidugi oleme me teinud remonti, juurdeehitust, muretsenud erinevat kodutehnikat ning mööblit jne. Mõni aasta tagasi rajas ta oma firma autoparanduse alal – palju kodusolevast varast on ostetud ka firma nimele (mööblit, kodutehnikat, tema kasutuses olev auto, väike kaater jm).
Meil on kaks last, kelle koos adopteerisime 5a tagasi; 8- aastane poiss elab nüüd eksabikaasaga majas, meie endises elukohas; mina 7-aastase tütrega hetkel, nagu mainitud, 2-toalises üürikorteris.
Küsimused oleksidki sellest lähtuvad –
1) Millised on minu juriidilised väljavaated selles osas, et „sundida“ teda kinni pidama eelpoolnimetatud kahest lahutuseelsest kokkuleppest?
2) Kas saaksin taotleda õigust abielu jooksul ostetud vallasvarale (auto, kodutehnika vms)?
3) Kas saaksin taotleda õigust poolele vallasvarale, mis on ostetud küll abielu ajal, kuid käibemaksu tagasitaotlemise eesmärgil tema firma nimele?
4) Kas minul on mingi õigus mõni aasta tagasi tema nimel olevale firmale (ehk siis selle varale, nagu seadmed, sõidukid jms)?
Lahutuse jõustudes teatas ta, et taganeb igasugustest lahutuseelsetest kokkulepetest.
Maja, kus me koos elasime, ma vaidlustada ei saa, sest see on kogu aeg olnud tema isa nimel. Muidugi oleme me teinud remonti, juurdeehitust, muretsenud erinevat kodutehnikat ning mööblit jne. Mõni aasta tagasi rajas ta oma firma autoparanduse alal – palju kodusolevast varast on ostetud ka firma nimele (mööblit, kodutehnikat, tema kasutuses olev auto, väike kaater jm).
Meil on kaks last, kelle koos adopteerisime 5a tagasi; 8- aastane poiss elab nüüd eksabikaasaga majas, meie endises elukohas; mina 7-aastase tütrega hetkel, nagu mainitud, 2-toalises üürikorteris.
Küsimused oleksidki sellest lähtuvad –
1) Millised on minu juriidilised väljavaated selles osas, et „sundida“ teda kinni pidama eelpoolnimetatud kahest lahutuseelsest kokkuleppest?
2) Kas saaksin taotleda õigust abielu jooksul ostetud vallasvarale (auto, kodutehnika vms)?
3) Kas saaksin taotleda õigust poolele vallasvarale, mis on ostetud küll abielu ajal, kuid käibemaksu tagasitaotlemise eesmärgil tema firma nimele?
4) Kas minul on mingi õigus mõni aasta tagasi tema nimel olevale firmale (ehk siis selle varale, nagu seadmed, sõidukid jms)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui endise abikaasaga ühisvara jagamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb vastava nõudega kohtu poole pöörduda. Enne kohtusse pöördumist tasuks siiski proovida veel läbi esindaja ühisvara jagamiseks ettepaneku tegemist, mõningatel juhtudel on sellest abi.
Lisaks kinnisvarale on ühisvaraks ka abielu ajal soetatud vallasasjad, nagu näiteks sõidukid ja kodutehnika, samuti abielu ajal asutatud ettevõte. Kui Teie huvi on soetada endale elamispind ja saada rahalised vahendid sissemaksu tegemiseks, on ilmselt Teie huvides jagada ühisvara selliselt, et ühisvarasse kuuluvad esemed jäävad endise abikaasa omandisse ja endine abikaasa kohustub Teile maksma poole ühisvara väärtuse ulatuses hüvitist – sellisel juhul arvutatakse kokku ühisvara väärtus, sealhulgas ettevõtte väärtus, ja jagatakse see hüvitise suuruse leidmiseks pooleks.
Parimate soovidega,
Hanna Kiviarand
Küsimus: Kas lastel on lahutuse korral õigus saada osa maja müügist?01.04.2015
Tere.
Lahutasin natuke üle aasta tagasi. Kas lastel on lahutuse korral õigus saada osa maja müügist? Varajagamist ei olnud, saime mõningatele kokkulepetele. Kuna elasime majas, mis kuulus ainult endisele abikaasale (tehtud kinkelepinguga).
Lugupidamisega
Lahutasin natuke üle aasta tagasi. Kas lastel on lahutuse korral õigus saada osa maja müügist? Varajagamist ei olnud, saime mõningatele kokkulepetele. Kuna elasime majas, mis kuulus ainult endisele abikaasale (tehtud kinkelepinguga).
Lugupidamisega
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Ühisvara jagatakse ainult abikaasade vahel, lastel vanemate lahutuse korral mingisugust nõudeõigust ühisvarale ei teki.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas mõjutab topeltkodakondsus hooldusõiguse otsustamisel?30.03.2015
Lapse isa on soomlane, laps sündis Eestis. Lapse isa soovib lapsele Soome kodakondsust ehk siis topeltkodakondsust. Kas topeltkodakondsus mõjutab hiljem, kui lapse isa hakkab taotlema ainuhooldusõigust või ühist hooldusõigust ja millises riigis seda tehakse. Laps on 4-aastane. Mees on pidevalt ähvardanud, et kolime Soome, kuhu mina minna ei soovi. Kas anda nõusolekut lapse topeltkodakondsusele või ei, hirm on suur, et soovib koos lapsega Soome kolida.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamiseks on pädev lapse elukohariigi kohus – seega juhul, kui elate Eestis, tuleb vaidlused lahendada Eesti kohtus. Lapse kodakondsus kohtu pädevust ei mõjuta, samuti ei saa see olla määravaks lapse hooldusõigusküsimuse lahendamisel.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas minu nõue lastele miinimum elatisraha osas on õigustatud või pean ma laste heaolu asemel arvestama isa heaoluga?30.03.2015
Tere,
Meil on kolm last vanuses 11-, 16- ja 17-aastat. Vanim laps õpib gümnaasiumis. Keskmine laps soovib samuti jätkata õpinguid gümnaasiumis. Siiani on isa lastele maksnud 100 eurot lapse kohta igakuiselt ja seda omavahelise kokkuleppe alusel. Veebruaris palusin ma isal elatisraha tõsta vastavalt kehtivale elatismiinimumile. Kuna ta keeldus, siis andsin ma taotluse kohtule, et lastega seonduvaid kohustusi võrdsustada.
Kuna laste isa sissetulek on 807 eurot, sain tema poolt palgatud advokaadilt kokkuleppe ettepaneku laste elatisraha igakuise summa 400 eurot kõigi laste peale kokku.
Kas minu nõue lastele miinimum elatisraha osas on õigustatud või pean ma laste heaolu asemel arvestama isa heaoluga?
Meil on kolm last vanuses 11-, 16- ja 17-aastat. Vanim laps õpib gümnaasiumis. Keskmine laps soovib samuti jätkata õpinguid gümnaasiumis. Siiani on isa lastele maksnud 100 eurot lapse kohta igakuiselt ja seda omavahelise kokkuleppe alusel. Veebruaris palusin ma isal elatisraha tõsta vastavalt kehtivale elatismiinimumile. Kuna ta keeldus, siis andsin ma taotluse kohtule, et lastega seonduvaid kohustusi võrdsustada.
Kuna laste isa sissetulek on 807 eurot, sain tema poolt palgatud advokaadilt kokkuleppe ettepaneku laste elatisraha igakuise summa 400 eurot kõigi laste peale kokku.
Kas minu nõue lastele miinimum elatisraha osas on õigustatud või pean ma laste heaolu asemel arvestama isa heaoluga?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud miinimummääras elatisraha välja, kuid siiski tehakse ka erandeid, vähendades väljamõistetavat elatisraha alla kehtiva miinimumi. Eelnimetatu võib juhtuda olukorras, kui vanema sissetulek lihtsalt ei võimalda kõikidele lastele miinimummääras elatisraha maksta, kuid vanem on teinud kõik endast oleneva piisava sissetuleku teenimiseks.
Kas Teie poolt nimetatud olukorras võiks kohus vähendada elatisraha alla miinimumi, on kahjuks raske öelda, kuivõrd teada ei ole muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid (laste isa majanduslik olukord tervikuna, Teie majanduslik olukord jms).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas naisel on õigus alimente nõuda tagasiulatuvalt, kui lapse isa nimi sünnitunnistusel puudub?30.03.2015
Tere. Elatishagi ja hagiavaldus isaduse tuvastamiseks on antud koos kohtusse. Isa nimi sünnitunnistusel puudub. Kas ja millistel tingimustel on võimalik elatist saada tagasiulatuvalt 1 aasta enne isaduse tuvastamise hagi kohtule esitamist?
Minul ei ole probleem neid alimente maksta alates sellest hetkest kui ta hagiavalduse isaduse tuvastamiseks kohtule esitas aga hetkel naine nõuab ka 1 aasta tagantjärele enne hagi esitamist kuigi ma ei tea sellest lapsest midagi ja ka DNA on veel tegemata.
Kas on võimalik, et kohus ka sellise nõude rahuldab?
Minul ei ole probleem neid alimente maksta alates sellest hetkest kui ta hagiavalduse isaduse tuvastamiseks kohtule esitas aga hetkel naine nõuab ka 1 aasta tagantjärele enne hagi esitamist kuigi ma ei tea sellest lapsest midagi ja ka DNA on veel tegemata.
Kas on võimalik, et kohus ka sellise nõude rahuldab?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuigi isaduse tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, ei anna see alust elatise nõudmiseks tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kas elatise nõudmine üks aasta enne elatishagi esitamist on antud kontekstis põhjendatud, peab otsustama kohus ja kohtupraktika on selles küsimuses erinev, seega kohus võib elatise välja mõista alates elatishagi esitamisest kui ka üks aasta tagaasiulatuvalt enne elatishagi kohtule esitamist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuhu peaks pöörduma, kui ema ei võimalda lapsega kohtuda?27.03.2015
Lapse ema otsib pidevalt põhjuseid mitte last näidata. Algne suuline kokkulepe oli, et mina maksan alimente ja saan iga teine nädalavahetus lapsega olla kuna ise käin Soomes tööl, see tundus mõistlik. Viimane aasta otsitakse pidevalt vabandusi, et mitte anda last. Kuhu peaks pöörduma, et saaks asja paremuse poole?
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kõigepealt peaksite oma murega pöörduma lastekaitsetöötaja poole. Kui lastekaitsetöötaja vahendusel lapse emaga suhtlemiskorras kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega pöörduda kohtu poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas isa käest ka osa kohtukuludest kätte saada, elatisraha maksab nüüd küll korralikult?27.03.2015
Tere. Kohtu otsusega mõisteti isalt lastele elatisraha välja. Isa maksab ka iga kuu nagu ette nähtud. Kuid kohus mõistis ka kohtu kulude jaotusest isa käest osa meie kasuks. Ja seda ei taha ta kuidagi maksta. Kuidas on mõistlik käituda, et seda summat ka tagasi saada?
Ette Teid tänades
Ette Teid tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohus on menetluskulud summaliselt lapse isalt välja mõistnud ja lapse isa ei ole nõus vabatahtlikult neid maksma, tuleb Teil täitemenetluse alustamiseks pöörduda kohtutäituri poole.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saab isa teha tasaarvestust nende päevade osas, mis laps tema juures on?27.03.2015
2012.a. maksab isa lapsele kohtu otsuse alusel miinimumelatist. Saan ma õigesti aru, et kui miinimumelatis suureneb, siis peaks isa automaatselt järgima seadust ja maksma vastavalt kehtestatud miinimumile? Kui vabatahtlikult nõus ei ole, esitan hagi? Aga seni, kuni isa on nõus ja kõik toimib, kuskile miskit avaldust esitama ei pea?
Nagu ma varasematest postitustest välja olen lugenud, ei ole võimalik tagant järgi saada 2014. a. saamata jäänud summat teadmatuse tõttu, et elatis on suurenenud? Tagant järgi on võimalik saada vaid käesoleva aasta eest?
Samuti küsin üle, et ilmselt on lubamatu, et lapse isa teeb ise tasaarveldusi ja arvutab maha need päevad kui laps on näiteks nädalavahetusel tema juures (keskmiselt kaks päeva kuus)? Ning annab seejuures teada, et täitemenetlust selles olukorras, kui ta on maksnud vähem (kuna laps on tema juures), ei ole mõtet alustada. Täitemenetluse alustamisel olevat tema võimalik alustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlust ja seaduse kohaselt, selle rahuldamisel jääksid nii täitekulud kui ka kohtukulud alusetult täitemenetlust alustanud inimese kanda ehk siis minu - lapse ema kanda.
Nagu ma varasematest postitustest välja olen lugenud, ei ole võimalik tagant järgi saada 2014. a. saamata jäänud summat teadmatuse tõttu, et elatis on suurenenud? Tagant järgi on võimalik saada vaid käesoleva aasta eest?
Samuti küsin üle, et ilmselt on lubamatu, et lapse isa teeb ise tasaarveldusi ja arvutab maha need päevad kui laps on näiteks nädalavahetusel tema juures (keskmiselt kaks päeva kuus)? Ning annab seejuures teada, et täitemenetlust selles olukorras, kui ta on maksnud vähem (kuna laps on tema juures), ei ole mõtet alustada. Täitemenetluse alustamisel olevat tema võimalik alustada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlust ja seaduse kohaselt, selle rahuldamisel jääksid nii täitekulud kui ka kohtukulud alusetult täitemenetlust alustanud inimese kanda ehk siis minu - lapse ema kanda.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui kohtuotsusega väljamõistetud elatis on seotud alampalgaga, tuleb vanemal elatist maksta vastavalt alampalgale suurusele – kui alampalk tõuseb, tõuseb ka igakuiselt makstav elatisraha. Kui elatise maksmiseks kohustatud vanem ei ole nõus vabatahtlikult elatist kehtiva miinimumini suurendama, on Teil võimalik korrektses suuruses elatisraha kättesaamiseks pöörduda täitemenetluse alustamiseks kohtutäituri poole, kohtusse uuesti pöörduda ei ole vaja.
Kui elatist alampalgaga seotud ei ole, tuleb elatise suurendamiseks hagiga kohtu poole pöörduda (seda muidugi alles siis, kui vanem ei ole vabatahtlikult nõus elatist kehtiva miinimumini suurendama). Sellisel juhul saab elatise suurust muuta uue kohtuotsusega, tagasiulatuvalt seda teha paraku ei saa.
Elatise maksmiseks kohustatud vanemal ei ole õigust kohtuotsusega väljamõistetud elatisest oma suva järgi mahaarvamisi teha.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas peab maksma elatist 18-aastasele tütrele, kes abiellub ja saab lapse kooliajal?26.03.2015
Tere. Minu küsimus on seotud elatisemaksmisega. Maksan elatist tütrele, kes on 18. aastane (sai 18 täis eelmisel sügisel) ja õpib õhtukoolis 11-ndas klassis. Nüüd aga selgus selline asi, et ta on rase ja abiellub käesoleva aasta maikuus. Kuidas nüüd peale abiellumist see asi minu jaoks muutub - ülalpidamine läheb edasi abikaasale? Või pean ikka mina maksma? Kas kooli nimekirjas olemine tähendab sellisel juhul ikka hariduse omandamist, kui ta on dekreedis ja kasvatab kodus last. Selle teemaga seoses on igasugune info teretulnud. Ette tänades!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et 18-aastane keskharidust omandav tütar saab lapse ja abiellub, ei lõpeta Teie ülalpidamiskohustust tema suhtes. Teie ülalpidamiskohustus lõppeb siis, kui tütar katkestab õpingud või saab 21-aastaseks.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand