Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Kas mul on seaduslik alus nõuda, et isa oleks täiesti kaine kui last vaatama tuleb?21.04.2015

Elame lahus, lapse hooldusõigus on ühine. Lapse isal on sõltuvusprobleemid. Kas mul on seaduslik alus nõuda, et isa oleks täiesti kaine kui last vaatama tuleb? Kas ta peab minu kahtluse korral nt alkomeetrisse puhuma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Võite lapse isalt küll nõuda, et ta ei tarbiks lapsega kohtumistel alkoholi, kuid seadusest otseselt sellist kohustust ei tulene, samuti ei ole lapse isal kohustust alkomeetri abil tõendada Teile oma kainet olekut.

Samas tuleb kõikides lapsega seotud küsimuses arvestada lapse heaoluga ja vaevalt on lapse huvides viibida alkoholi (liig)tarbinud vanemaga. Kui lapse isa peaks last vaatama tulles olema ebakaines olekus, on Teil õigus lapse huvides lapse üleandmisest või temaga kohtumise võimaldamisest keelduda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas elatisraha maksmiseks on ette nähtud ka mingid kindlad kuupäevad?20.04.2015

Tere!
Isa maksab lapsele elatist. Maksmise kuupäeva paika pandud ei ole, kuigi omavahel oleme kunagi arutanud, et see võiks ikka jääda kuu esimesse poolde kui arvete tasumise aeg jne. Viimane aasta on see kuupäev väga kõikunud, mõni kuu maksab 5., teine kuu 25. Kas selleks, et saada elatis iga kuu enam-vähem ühel ajal (paari-kolme päevase kõikumisega), pean kohtu poole pöörduma, või on see tegelikult ka kuskil määratud, või ongi nii, et peaasi, et iga kuu on makstud, olenemata kuupäevas?

Tänades

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Perekonnaseadusest tulenevalt peab elatist tasuma iga kalendrikuu eest ette. Seega hiljemalt eelmise kuu viimaseks päevaks peab olema järgneva kuu elatis tasutud.
Kui Teie lapse isa rikub seda kohustust, on võimalik määrata elatis kohtu kaudu (ning kindlaks määrata konkreetne kuupäev) kui läbirääkimised temaga ei õnnestu.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kas on võimalik alimente väiksemaks nõuda kui kahe lapse peale nõutakse kokku 640 eurot?17.04.2015

Kas on võimalik alimente väiksemaks nõuda kui enda kuu sissetulek on 600 eurot ja inimene nõuabki kahe lapse peale kokku 640 eurot ja meil on endal ka veel 2 last.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere,

Arvestades Teie sissetulekut ja ülalpeetavate arvu, ei ole nõutav elatis ilmselgelt kooskõlas Teie majanduslike võimalustega ja elatise vähendamine oleks igati põhjendatud. Kui elatise väljamõistmiseks on juba algatatud kohtumenetlus, tuleks kindlasti esitada vastuväide, selgitades põhjalikult oma majanduslikku olukorda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas mul on õigus saada elatisraha vaatamata isa väidetavale raksele haigusele?17.04.2015

Mul on seitsme aastane tütar endast 20. a vanema mehega. Ise olen momendil 45.a. Laps sündis 2008. a ja kohe sai ka tänu sotsiaaltöötajale temalt kohtu kaudu välja nõuda ka alimendid. Siiani olen saanud elatisraha ainult kohtutäituri kaudu. Selle aasta jooksul maksis lapse isa oma tuttava kaudu lapsele kuus 100 eurot. Märtsi alguses teatas lapse isa, et tal oli raske operatsioon ja diagnoositi vähk. Ta hakkab koguma kirstu raha ja lapsele raha ei saada.
Ma tean, et kohtu poolt on ette nähtud, et laps peaks saama elatisraha kuni täisealiseks saamiseni. Paraku on ta alles seitsmene ja läheb sel sügisel kooli. Kas mul oleks õigus saada elatisraha edasi? Tema haiguse kohta ma täpsemalt ei tea ja temaga ei suhtle.
Kuidas edasi toimida?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa majanduslik olukord ei võimalda tal enam lapsele kohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatisraha maksta, peaks ta pöörduma kohtu poole elatise vähendamise nõudes. Seni, kuni lapse isa seda teinud ei ole ega ole uut kohtuotsust elatise vähendamise kohta, on Teil õigus nõuda elatisraha vastavaltpraegusele kohtuotsusele. Kui lapse isa seda vabatahtlikult nõus tegema ei ole, on Teil võimalik algatada täitemenetlus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma pean ainuhooldusõigust taotlema Soomes, kui sissekirjutus on Soomes, kuid isa elab Eestis?17.04.2015

Tere,
Alustaksin küsimist nii, kas mul on üldse võimalus taotleda ainuhooldusõigust? Olen lapse bioloogilisest isast elanud lahus 2 aastat, kolisime kohe lapsega ka Soome ja sissekirjutus on meil mõlemal siin. Lapse isa pole lapse elus ega kasvatuses osalenud, ei emotsionaalselt kui ka materiaalselt. Meil on omavaheline kirjalik leping, kus on kirjas, et ta on loobunud osalema lapse elust ja on nõus, et igapäevaelus eksisteerib isana minu elukaaslane. Elatisraha pole ma nõudnud ja ei tahagi. Ega ta ise pole kunagi pakkunud ka. Tahaks vaid ainuhooldusõigust, juba seetõttu, et minu elukaaslane, kes on lapse jaoks ja mälestustes ainuke isa (tütar saab 3-aastaseks) soovib teda lapsendada ja soovime jagada kõik ühist perekonnanime. Lapse isa ei ole kordagi huvi üles näidanud ja korra nad talvel nägid, ei mingeid emotsioone ega tundeid mõlema poolt aga nimevahetuseks ja lapsendamiseks luba ei ole nõus andma. Oleme ka rääkinud, et tahan ainuhooldusõigust - ta ütles, et enne ei ole sellega nõus, kui teab, mis kahjud tal sellest tekivad. See on ajuvaba ja rumal. Mina oma elukaaslasega oleme last kasvatanud 2 aastat, tema ise ei ole huvi tundud ja on loobunud isaks olemast. Ta on õpilane ja läheb kohe ka sõjaväkke. Ma ei tea mida teha ja kuhu pöörduda? Kas ma pean ainuhooldust taotlema Soome poolt, kui sissekirjutused on vaid Soomes?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse alaline elukoht on Soomes, on hooldusõigusliku küsimuse lahendamisel pädev Soome kohus, samuti kohaldatakse Soome seadusi. Kahjuks ei ole ma kursis Soome seadusandlusega, et anda Teile täpsemaid vastuseid ja soovitan Teil pöörduda oma murega mõne Soome spetsialisti (juristi/advokaadi) poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas jagada maja ja korter, et ma ei peaks sõltuma mehe rahast ja diktaadist?16.04.2015

Tere,
Kunagi aastate eest sai tehtud maja lahusvara lepinguga minu nimele, lisaga, et mehele jääb elu lõpuni seeselamise õigus. Aasta eest läks elu lahku ja mees ostis laenuga meile lastega korteri. Mõlemad omandid on laenuga, maja seega minu ja korter mehe nimel. Mees elab majas ja seda ära müüma nõus ei ole. Meie elame korteris. Mees maksab mõlemat laenu ja laenud on seotud. Minu soov oleks, et ta vabastaks korteri laenust ja lisaks selle majalaenule ja siis olen nõus, et maja saaks tema ja korter minu nimele. See oleks nagu minu osa 20 aastasest abielust. Mees arvab, et kuna ainult tema maksis makseid ja mina olin ainult lastega kodus, siis on seda mulle liiga palju. Ka arvab mees, et korterit 15 aastat makstes saab ta mind, tegelikult meie noorimat last, keda ta eriti hoiab, siin linnas hoida. Ta ähvardab, kui ma ei ole nõus lihtsalt omandeid vahetama, et kasutab kõiki võimalusi, et mu elu keeruliseks teha. Kuidas saan ennast kaitsta ja kuidas oleks õige toimida, kui tema seljataga on raha ja head juristid, mina hetkel töötu. Loodan, et ei kirjutanud liiga segaselt.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Tegemist on paraku üsna keerulise olukorraga, sest vaatamata sellele, et maja on Teie lahusvara, oleks maja müük väga keeruline (abikaasa kasuks seatud isiklik kasutusõigus on ilmselgelt väga suur piirang maja võõrandamisel).

Soovitan Teil veelkord üritada abikaasaga omandiõiguse küsimuses kokkuleppele saada, sest see oleks ilmselgelt parim lahendus (kohtu kaudu ei ole võimalik taotleda, et abikaasa oma lahusvaraks oleva korteri omandiõiguse Teile üle annaks). Kui omavahel kokkuleppele saada ei õnnestu, soovitan Teil läbi esindaja abikaasale ettepanek teha, mõnikord on selline pöördumine mõjusam kui omavaheline suhtlus. Arusaadavalt on tegemist rahalise kuluga, kuid see võib viia soovitud lahenduseni.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas 20-aastasele gümnaasiumi lõpetanud kutsekooli õppurile peab elatisraha maksma või mitte, ta on ju ikkagi ülalpeetav?16.04.2015

Olen lahutatud. Mu poeg, kes isalt elatist ehk alimente sai, on nüüd 20-aastane. Lõpetas gümnaasiumi. Õpib nüüd kutsekoolis. Seega, on endiselt ülalpeetav. Isa ei taha enam elatist maksta. Kas tal on kohustus maksta kuni laps saab 21? Ma ei loe seadusest midagi välja. Juttu on ainult alaealisest. Aga Eesti koolisüsteemis õpib 18-aastane inimene veel gümnaasiumis või kutsekoolis ning on seega ülalpeetav niikaua, kui kool lõpetatud on.
Mida peaksin ette võtma?
Lugupidamisega,

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Pks § 97 punkti 2 kohaselt on ülalpidamiseks õigustatud kuni 21-aastane laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Eeltoodud sättele tuginedes lõppes isa ülalpidamiskohustus poja ees keshariduse omandamisel ehk siis gümnaasiumi lõpetamisel ja hetkel isal enam elatise maksmise kohustust ei ole.

Samas on PkS § 97 punkti 3 kohaselt ülalpidamiseks õigustatud ka abivajav sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama – on vaieldav, kas 20-aastane poeg on oma õpingute tõttu abivajavaks sugulaseks selle sätte tähenduses või mitte.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isa võib hakata ühel hetkel maksma elatisraha vähem, kui ta tegelikult on seni maksnud rohkem kui ette nähtud?16.04.2015

Kui laste isa on juba aasta maksnud laste emale elatisraha veidi suuremas summas kui miinimum ette näeb, siis kas mees saab seda lihtsalt niisama ükspäev vähem maksta? Ehk, kas emal on õigust nõuda, et mees sama summa edasi maksaks, eriti kui põhjus vähendada on ainult solvumine? Ja kas on kohtu jaoks vahet, mis sõnaga on nimetatud elatisraha pangaarvetel aga selge on, et see läheb emale lastega toetuseks?
Tänan ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui seoses elatisraha vähendamisega tuleb emal hakata kandma laste ülalpidamiskuludest suurem osa kui isal, on põhjendatud nõuda elatisraha suurendamist eelnevalt makstud ulatuseni. Kui isa sellega vabatahtlikult ei nõustu, on emal võimalik elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.

Ülekandest peab olema võimalik järeldada, et tegemist on igakuise elatisraha maksega, vajalik ei ole tingimata sõna „elatise“ kasutamine.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas minu endine tuttav mees võib nõuda isadustesti, kui abielus perre sündis laps ja sünnitunnistusel on isa nimi?15.04.2015

Tere. On küsimus isadustesti kohta. Olen abielus ja perre sündis eelmine aasta laps, kes saab siis kohe nädala pärast aastaseks. Lapse sünnitunnistusel on abikaasa nimi ja oleme üks perekond. Nüüd aga nõuab teine mees, arvates, et tema võib lapse isa olla, isadustesti, millest ma keeldusin. Seepeale ähvardas ta kohtuga, et kui ma vabatahtlikult isadustesti ei tee, siis läheb kohtusse. Kas tal on õigus nõuda isadustesti? Lisaks veel nii palju, et ta on juba enne lapse sündi olnud kursis, et see võib ka tema laps olla, pakkusin talle, et teeme testi kui soovib kindlalt teada aga siis ta keeldus sellest ja nüüd kui ma enam ei soovi temaga suhelda ja olen oma abikaasaga ikkagi koos, siis hakkab nõudma isadustesti ja väitma, et tema on isa ja tal on lapsele õigused. Seadusest lugesin, et kui laps on alla aasta või siis aasta teada saamisest, et võidakse isa olla, saab asja vaidlustada, aga peale seda tal õigust selleks ei ole, et see üks aasta on vaidlustamis aeg. Kuidas sellega nüüd siis lood on, kas ta võib isadustesti nõuda ja minu abikaasa nime eemaldamist lapse sünnitunnistuselt või enam mitte?

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!

Vastavalt perekonnaseadusele on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kes soovib ise olla isana rahvastikuregistrisse kantud. Seega on „teisel mehel“ õigus pöörduda kohtu poole ning esiteks nõuda Teie abikaasa isaduse vaidlustamist ning seejärel enda isaduse tuvastamist. Lapse põlvnemise kindlakstegemiseks viiakse kohtumenetluses läbi ka DNA-ekspertiis. Kui selle ekspertiisi tagajärjel selgub, et isana sünniakti kantud mees ei ole lapse isa, tuvastatakse teise mehe isadus ning tema kantakse isana lapse sünniakti.

Tõepoolest, isaduse vaidlustamise tähtajaks on üks aasta alates lapse sünnist. Ka pärast ühe aasta möödumist on võimalik vastav nõue esitada, kuid selliselt juhul peab selleks olema juba mõjuv põhjus.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Kuidas lahendada segadus, et sünnitunnistusele saaks isa õige nimi?14.04.2015

Tere,
Tekkis küsimus seoses isaduse tuvastamisega. Minu sünnitunnistusel, väljastatud aastal 1987, on minu isa perekonna nimi valesti märgitud ehk siis täiesti teine nimi mis tal tegelikult on ning sünnikuupäeva ei ole ka märgitud. Tean, et tema on minu bioloogiline isa ning mu eest hoolitsenud ja kasvatanud. Kas ametlikult siis ei olegi kirjutatud kuskile, et mul on isa olemas! Minu vanemad ei ole olnud abielus. Kuna isal on uus naine ja neil on lapsed, siis tekibki küsimus, kui minu isaga peaks midagi juhtuma, kuidas siis selgitatakse välja kes on tema lapsed, kui ta ei ole ka uue naisega abielus, kes on pärast pärijad, kui testamenti pole tehtud! Millised on minu võimalused isaduse tuvastamiseks seaduslikult, et see probleem leiaks lahenduse.
Tänud vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teie kirjelduse alusel tuleb asuda seisukohale, et Teie sünnitunnistusel isa kohta kanne puudub. Sellest tulenevalt puudub Teie ja Teie bioloogilise isa vahel igasugune õigussuhe, sealhulgas ei saa Teie olla tema pärijaks isa surma korral.

Teie bioloogilise isa kandmiseks Teie sünnitunnistusele tuleks isal isadus omaks võtta, tehes perekonnaseisuametis vastava avalduse (seejuures peab selleks olema Teie ema nõusolek). Kui isa ei ole nõus vabatahtlikult isadust omaks võtma, on Teil õigus pöörduda isaduse tuvastamise nõudega kohtu poole. Isaduse edukal tuvastamisel kantakse isa nimi Teie sünnitunnistusele ning tekivad põlvnemisest tulenevad õigused ja kohustused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand