Perekonnaõigus
Küsimus: Mida peaksin tegema, kui eksnaine ei näita mulle minu enda last ja toob igasuguseid nõmedaid ettekäändeid?24.04.2015
Olen väga mures, et minu eksnaine ei näita mulle minu enda last ja toob igasuguseid nõmedaid ettekäändeid. Kas saaks mingitki nõu, et mida edasi teha?
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Perekonnaseaduse § 143 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
Vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava lapsevanema ja lapse suhtlemises. Vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.
Seega kui läbirääkimised eksnaisega ei kanna vilja, soovitame Teil pöörduda kohtu poole suhtlemiskorra kokkuleppimiseks.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Mida sisaldab endast perekonnaseaduses mõiste "tavahooldus"?24.04.2015
Tere!
Mida sisaldab endas perekonnaseaduses mõiste tavahooldus §146(1). Kas see koosneb isiku- ja varahooldusest.
Mida sisaldab endas perekonnaseaduses mõiste tavahooldus §146(1). Kas see koosneb isiku- ja varahooldusest.
Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee
Vanemal, kelle juures laps parasjagu viibib on ka õigus otsustada lapse igapäevaelu asju.
Siia alla võiks paigutada, toitumist, riietumist, ärkveloleku- ja uneaega, arvuti jm tehnoloogia kasutamist, sõprade külla kutsumist, taskuraha ja muid sarnaseid küsimusi.
PKS § 145 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
Seega võiks kokkuvõtvalt öelda, et olulisi ja pikaajalisema mõjuga küsimusi peavad ka lahuselavad vanemad otsustama koos, kuid igapäevased otsused võib lahuselav vanem, kelle juures parasjagu laps viibib, otsustada üksi. Tavahooldamine hõlmab nii isiku- kui ka varahooldust.
Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.
Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat
Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
Küsimus: Kuhu peaksin pöörduma, kui saan küll peagi täisealiseks, kuid sooviks isalt tagantjärgi elatisraha nõuda?23.04.2015
Tere! Olen alaealine ja oleks soov oma isalt alimente nõuda. Sündides leppisid vanemad suuliselt kokku, et isa ei pea alimente maksma ja nii ka jäi. Kuid endal on neid soov siiski kätte saada. Olen saamas kohe täisealiseks ja seetõttu küsingi, et kas on võimalik neid tagant järgi nõuda ja kuhu ma selle jaoks peaksin täpsemalt pöörduma kui on selline asi võimalik.
Ette tänades
Ette tänades
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete alaealine, peab elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduma Teie seaduslik esindaja ehk Teie ema. Kui olete saanud täisealiseks, saate iseseisvalt kohtu poole pöörduda. Selleks tuleb kohtule esitada hagiavaldus, riigilõivu elatise hagilt tasuma ei pea. Märgin seejuures ära, et täisealisena on Teil õigus elatist nõuda siis, kui jätkate täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses.
Elatist on võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt, mitte rohkem.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas elatisraha maksmiseks kindla kuupäeva kokkuleppimiseks peab kindlasti kohtusse pöörduma?23.04.2015
Isa ei ole nõus elatisraha notariaalselt kokku leppima. Elatisraha siiski kannab igakuiselt kolm aastat, küll mitte ette enne järgmist kuud, vahel ka kahes osas, kindlaid kuupäevi ei ole ning on olnud juhuseid, kus mingi osa peetakse kinni ühepoolselt ilma teavituseta kui lapsed on tema juures olnud pikemalt kui üldiselt kokku lepitud. Lapsed (11a ja 13a) elavad alaliselt minu juures, isaga viibivad igal teisel nädalvahetusel, suvel ka harvem. Soovin fikseerida kindlat elatisraha maksmise kuupäeva ja summat (mida ma üldjuhul saangi), kuid mis on kõrgem kui 200 eurot. Isa ei ole nõus kirjalikke kokkuleppeid sõlmima, samas puudub mul teadmine, kas, millal ja millise summa ma saan. Kas ainus viis on elatishagi või on siiski mingi järjepidevuse tõestuse korral taotleda kiirmenetlust ka kõrgema kui 200 euro puhul?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Teie poolt kirjeldatud olukorras on tõepoolest ainuke võimalus pöörduda elatishagiga kohtu poole, kuna maksekäsu kiirmenetluses ei ole võimalik nõuda suuremat elatist kui 200 eurot kuus ühe lapse kohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kui palju peab teisele lapsele maksma alimente kui laste ema läheks kohtusse?23.04.2015
Palju peab teisele lapsele maksma alimente kui laste ema läheks kohtusse? Praegusel hetkel maksan ühe lapse pealt 220 € kuus aga endal uus pere ja uus laps praeguse elukaaslasega ja loogiliselt võtta siis läheb uue lapse peale ka raha iga kuu.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kohtu poolt väljamõistetava elatise suurus oleneb eeskätt lapse vajadustest, kuid samas ka vanemate majanduslikust olukorrast ja teistest ülalpeetavatest. Kui nõuda miinimummäärast suuremas summas ehk 195 eurost suuremat elatist, tuleb lapse kulutusi dokumentaalselt tõendada.
Kui hetkel maksate lapsele elatisraha 220 eurot kuus, peaksid lapse ülalpidamiskulud eelduslikult olema umbkaudu 440 eurot kuus. Kohtus nimetatud summas elatise väljamõistmiseks peaks lapse ema olema võimeline ka tõendama, et lapse kulutused on 440 eurot kuus. Kui lapse ema on selleks võimeline, mõistab kohus tõenäoliselt selles summas elatise välja.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas ja kus kohas ma saan esitada kohtule vastuväidet, et me ei ole võimeline maksma niipalju alimente?22.04.2015
Kuidas ja kus kohas ma saan esitada kohtule vastuväidet, et ma ei ole võimeline maksma niipalju alimente?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Te ei ole enam võimeline kohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatist tasuma, on Teil võimalik kohtule esitada elatise vähendamise hagi. Selleks tuleb esitada vastav hagiavaldus lapse elukohajärgsesse maakohtusse, riigilõivu sellest hagilt tasuma ei pea.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean peale lahutust taluma seda, et mees ei koli minu korterist välja?22.04.2015
Kas peale abielulahutust on mehel õigus jääda elama minu uude korterisse. See uus korter on minu enne abiellumist ostetud korteri müügist saadud vahenditest ostetud. Müük ja uue ost toimus aga abielu ajal ja kus omanik olen mina (varalahususe leping sõlmitud abielludes). Põhjendab mees aga sellega, et ta on töötu ja see korter on tema ainuke elamiskoht.
Tänan!
Tänan!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kuivõrd korter on Teie ainuomandis, on Teil õigus otsustada, kes Teile kuuluval elamispinnal viibib. Kui Te ei soovi, et endine abikaasa Teie korteris viibib, on tal kohustus sealt välja kolida. Kui endine abikaasa ei ole nõus seda vabatahtlikult tegema, on võimalik valduse vabastamiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas abikaasal on mingit õigust korterile, mille ostsin abielu ajal, kuid oma eelmise korteri raha eest?22.04.2015
Kavatsen varsti lahutada abikaasast, kellega oli abielludes 2011 a. sõlmitud lahusvara leping. Elamispind, kus asusime koos elama, oli ostetud minul enne abiellumist, mille ma müüsin juba abielus olles ära ja ostsin samas uue suurema elamispinna, kus me praegu koos oma alaealiste lastega elame.
Küsimus nüüd selles, et kas selle uue korteri ostu puhul on abikaasal ka õigus minu korterile, kuna ostsin selle siiski abielus olles. Vahendid ostuks tulid minu eelmise korteri müügist, lisaks pangalaen.
Tänud ette
Küsimus nüüd selles, et kas selle uue korteri ostu puhul on abikaasal ka õigus minu korterile, kuna ostsin selle siiski abielus olles. Vahendid ostuks tulid minu eelmise korteri müügist, lisaks pangalaen.
Tänud ette
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui Teie ja abikaasa vararežiimiks on juba abielludes valitud varalahusus, on Teie ostetud korter Teie lahusvara ja abikaasa ei saa abielu lahutamisel nõuda selle jagamist ühisvarana.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas isa peab hakkama maksma elatist isaduse tuvastamise hagi esitamise päevast või testi tulemuste teadasaamise hetkest?21.04.2015
Tere,
Mis kuupäevast tekib lapse isal kohustus maksta lapsele ülalpidamist, kas isaduse tuvastamise hagi esitamise kuupäevast või testi tulemuste teadasaamise hetkest?
Tänan ette vastuse eest!
Mis kuupäevast tekib lapse isal kohustus maksta lapsele ülalpidamist, kas isaduse tuvastamise hagi esitamise kuupäevast või testi tulemuste teadasaamise hetkest?
Tänan ette vastuse eest!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui olete koos isaduse tuvastamise nõudega esitanud elatise väljamõistmise hagi, mõistetakse elatis välja hagi esitamise ajast.
Kui olete esitanud ainult isaduse tuvastamise hagi, oleneb elatise maksmisega alustamine vanemate kokkuleppest. Kui kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb elatise väljamõistmiseks uuesti kohtu poole pöörduda – sellisel juhul on võimalik elatist taotleda alates hagi esitamisest või kuni 1 aasta tagasiulatuvalt (oleneb konkreetsetest asjaoludest, kas tagasiulatuv nõue on põhjendatud või mitte).
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas on võimalik arvestada elatisrahast maha eluasemelaenu tasutud maksed, kui neid on tasunud ainult üks abikaasa?21.04.2015
Tere!
Kas lahutuse korral on võimalik arvestada elatisrahast maha eluasemelaenu tasutud maksed, juhul kui neid on teostanud kogu abielu jooksul ainuisikuliselt tulevane elatisraha maksja? Laen on võetud abielu ajal pooleks. Hetkel veel suur laenujääk ja mõlemad osapooled on huvitatud eluaseme müügist pärast lahutust.
Ehk siis kui abikaasa ei ole kogu abielu jooksul omapoolset osa laenukohustusest täitnud, siis kas on näiteks võimalik ühisvara jagamise/müügi korral laenukohustuse täitmata jätmise eest moodustunud summat (poolt sellest), käsitleda näiteks ülekantud tähenduses tulevase elatisrahana?
Või kas on sellist laenukohustust üldse tagasiulatuvalt võimalik käsitleda abikaasade vahel jagatava ühisvarana ja kas on võimalik kasvõi kohtu kaudu nõuda sellise summa (poolt sellest) tagastamist?
Suur tänu
Kas lahutuse korral on võimalik arvestada elatisrahast maha eluasemelaenu tasutud maksed, juhul kui neid on teostanud kogu abielu jooksul ainuisikuliselt tulevane elatisraha maksja? Laen on võetud abielu ajal pooleks. Hetkel veel suur laenujääk ja mõlemad osapooled on huvitatud eluaseme müügist pärast lahutust.
Ehk siis kui abikaasa ei ole kogu abielu jooksul omapoolset osa laenukohustusest täitnud, siis kas on näiteks võimalik ühisvara jagamise/müügi korral laenukohustuse täitmata jätmise eest moodustunud summat (poolt sellest), käsitleda näiteks ülekantud tähenduses tulevase elatisrahana?
Või kas on sellist laenukohustust üldse tagasiulatuvalt võimalik käsitleda abikaasade vahel jagatava ühisvarana ja kas on võimalik kasvõi kohtu kaudu nõuda sellise summa (poolt sellest) tagastamist?
Suur tänu
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Varaühisuse vararežiimi korral ei pea abikaasad tegema võrdses osas kulutusi pere ülalpidamiseks, õiguslikult on igati korrektne ka olukord, kus üks abikaasa katab suurema osa perekonna ülalpidamiskuludest ja teine abikaasa teeb muid pingutusi (kasvatab lapsi, hoiab kodu korras jms).
Sellest tulenevalt ei ole võimalik arvestada tasutud eluasemelaenu makseid tulevikus makstavast elatisest maha, samuti ei saa seda arvesse võtta ühisvara jagamisel ehk nõuda mingisuguse osa laenumaksete nö tagastamist makseid mitteteinud abikaasalt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand