Perekonnaõigus

Minul siis selline olukord. Läksime lapse isast lahku, ta ei teinud lapsest enam välja. Nõudsin temalt siis elatusraha. Paar aastat hiljem kohtusin oma praeguse abikaasaga, abiellusime ja abikaasa lapsendas minu lapse. Aga lapse bioloogiliselt isalt nõudsin elatusraha võla tasumist. See oli 2012 aasta jaanuaris, siiani ei ole ta seda võlga tasunud. Käisin ka kohtutäituri juures, aga ta ei saa ka midagi teha, kuna mees ei ole ametlikult tööl. Niisiis on minu küsimus selline, et kas elaturaha võlg aegub millalgi?

Ostame korteri. Kuna abikaasal on vanad võlad likvideerimata, soovime teha lahusvaralepingu, laenu võtan mina isiklikult ja korter läheb ka minu nimele, nii oleme kokku leppinud. Küsimus on selles, kas pean tegema enne ostu lahusvaralepingu või saan sellise lepingu teha koos ostuga ühel ja samal ajal notari juures?

Tere. USA-s oli sõlmitud abielu ja lahutatud ka USA-s, peale seda Eestisse tulles abiellus naine uuesti teise mehega. Kas USA-s lahutatud abielu omakorda ei tuleks Eestis kinnitada, et Eestis see lahutus ikka kehtiks? Kas on alust arvata, et praegune Eestis sõlmitud abielu on kehtetu?

Tere,
Mul on 3 last naisega, kellega ma olen abielus ja üks laps eelmisest suhtest. Palju ma peaks maksma elatist oma lapsele. Oma 1000 eurose palgaga.

Olen kasvatanud üksi alates 6. elukuust oma poega, kui lapse ema meid maha jättis. Ta ei ole pärast seda käinud kordagi last vaatamas, ega tundnud huvi tema käekäigu vastu. Nüüd äkki, kui laps on saanud 3,5 aastaseks ilmus ta mu uksetaha – tal ei ole kindlat elu ja töökohta, ta soovib saada last endale ja viia ta minu juurest ära. Soovib, et ma hakkaksin maksma elatusraha ja alimente ning peaksin teda ja last üleval. Kuna poeg oli naise lahkudes nii väike, ei tunne ta oma ema, kas kohus võib anda lapse minu endisele elukaaslasele?
Mul on kõik lapse jaoks vajalik olemas, laps on hoitud ja armastatud – käin tööl, mul on kindel sissetulek, kena ja puha kodu, ma ei tarvita alkoholi ja soov oma laps temata üles kasvatada, kuna ma ei saa olla oma ekskaasa peale kindel. Lapse mõlema poole vanavanemad on alati saanud võimaluse olla osaks lapse elust, me saame hakkama majanduslikult ja suhtleme nendega hästi, ma pole ka naise vanematel keelanud olemast osa nende lapselapse elust. Millised on minu võimalused üksikisana saada lapse täit hooldusõigust?
Millised õigused on minu endisel elukaaslasel (kooselu temaga 1 aasta ja siis 6 kuud koos tema ja lapsega, pärast poja sündi) lapse suhtes, kui ta pole enne lapsest hoolinud ja ma ei saa olla kindel, et tema soovid olla osa lapse elust ei ole vaid enda majandusliku heaolu tagamiseks mõeldud tegevus?
Kui mul on tekkinud oma ellu side naisega, kellega plaanin oma elu koos veeta ja see naine on kiindunud ka väga minu poega, sooviksime lapse koos üles kasvatada – millised oleksid sellisel juhul minu võimalused saada ainuhooldus, kui mu poeg peab seda naist oma emmeks?

Tere,
Kas ma saan elatisraha küsida laste isalt, kui me elame ühes korteris? Ühe lapsega seotud kulud on kõik minu kanda (toit, huviringid, riided jm.). Tema maksab ainult korteri kommunaalkulud. Teise lapse eest maksab trennikulud. Kas lahku kolimisel, kui lisanduvad ka eluasemekulud, tuleks esitada uus elatishagi? Tema sissetulek on minu omast oluliset suurem.

Tere,
Olen aru saanud, et lapsevanem saab avaldusega võtta tagasi elatisnõude kohtutäiturilt. Oletame, et lapse vanemad saavad kokkuleppele, et tegelikult on nö võlgu jäädud summa tasutud. Laps on ise juba täisealine. Teine osapool on tõepoolest üht-või teistmoodi oma kohustuse tasunud (peamiselt rahaliselt). Kuidas vältida olukorda, et lapse ema hiljem nõuet kohtutäituri kätte ei anna? Kas kohtutäituri juures saab teha dokumendi, kus mõlemad osapooled kinnitavad, et võlg on tasutud?

Tere,
Isale on esitatud elatisenõue. Tema keskmine sissetulek 2500 eurot kuus, 2 alaealist last, üle 3-aastased. Naine nõuab kolmandikku tema sissetulekust. Kas elatise väljamõistmine näeks välja selliselt:
Palk miinus laste isa ja tema ülalpeetavate (elukaaslane ja alla 3-aastane laps) tavapärased kulud ja mis järgi jääb arvestatakse elatise suuruse mõistmisel lähtudes laste vajadustest?
Kui siiani lapsed ei ole kandnud hirmkalleid riideid, ega söönud hirmkallist toitu, vaid toitunud täiesti tavapäraselt, lihtsate koduste toitudega ja kui laste ema praegu märgib need kulud hirmsuureks, kas sellel nõudel on üldse alust?

Tere
Kui enne abielu vormistamist sai võetud mehel naisega laen kinnisvarale kahepeale. 1,5 kuud enne abielu tegi mees kinnisvara oma osaluse kinkelepinguga naise nimele, aga säilitas õiguse elada selles kinnisvaras notariaalselt.
Möödas 8 aastat, mees maksab endiselt ainukesena laenu, õiguseid kinnisvarale ei ole, käsil lahutus ja elatise vaidlus. Naine keeldub laenu maksmast ja kinnisvara müümast. Kas mehel on üldse mingeid võimalusi tulla sellisest olukorrast välja ilma, et ise nüüd kannatajaks jääks. Sest hetkeolukord on selline, et naine on omanik, tema ei müü ja tema ei maksa. Mees maksab kohustust + veel elatist ja õigused puuduvad täielikult makstavale kinnisvarale.

Tere,
Me elame koos abikaasaga ja meil on 19-aastane tütar. Praegu on tütar 19-aastane ja ta õpib kutsekoolis. Teatud ajani me elasime koos ühtse perena. Pärast seda, kui tütar otsustas elada koos noormehega, hakkas ta elama meist eraldi. Nad elavad praegu vabas kooselus ega ole abiellunud. Me toetame tütart materiaalselt. Kas seaduse seisukohast oleme me kohustatud toetama tütart materiaalselt, kui ta on otsustanud elada meist eraldi registreerimata vabas kooselus? Kas me oleme kohustatud seda tegema, kui nad registreerivad oma kooselu?