Perekonnaõigus
Küsimus: Kui DNA testiga on tuvastatud, et ma ei ole isa, kas siis pean ikka elatist edasi maksma?22.01.2015
Olen lapse sünnitunnistusele kantud isana, olen andnud omal ajal ise nõusoleku selleks, kuna ei teadnud, et ma ei ole bioloogiline isa. 2 aastat peale lapse sündi teatati mulle purjus peaga, et ma polegi lapse isa. Tegime DNA testi ja selgus, et ma ei olegi isa. Kolisime lahku. Tänaseks on kulunud DNA vastusest 6 aastat ja ma ei ole isadust vaidlustanud, kuna lubati minu juurde tagasi kolida. Olen vaatamata kõigele last toetanud, kuna olen hea inimene. Lõpetasin lapse toetamise 5 kuud tagasi, kuna ei lubatud lapsega eraviisiliselt kohtuda. Täna nõutakse kohtu kaudu minult elatist ja paistab seadus olema naise poolel. Kas mul oleks mingeid variante isadus vaidlustada? Kas minu eksnaine oleks saanud kuidagi teisiti toimida, näiteks nõuda pärisisalt elatist või nõuda sünnitunnistusele õige isa nime kasvõi kohtu kaudu? Küsin seda selleks, et aru saada oma eksnaise sammust, mille ta minu vastu on astunud.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Asjaolu, et DNA-analüüsi alusel on tuvastatud, et Teie ei ole lapse bioloogiline isa, ei anna Teile alust elatist mitte maksta, sest sünnitunnistusele olete endiselt lapse isana märgitud.
Isaduse vaidlustamise tähtaeg on 1 aasta alates vastavatest asjaoludest teadasaamisest ja Teie puhul on selleks DNA-analüüsi tulemustest teadasaamine. Kui DNA-analüüsi läbiviimisest on möödunud juba 6 aastat, on isaduse vaidlustamise tähtaeg Teie jaoks juba lõppenud.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid?22.01.2015
Tere!
Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid? Põhjust, milleks seda kasutatakse, pole mulle öeldud.
Lapse isaga ei ela koos juba 10 aastat (laps on 11-aastane). Suhted on halvad ning vaimne vägivald kestab juba aastaid.
Jään teie vastust ootama.
Kas ma olen kohustatud tegema lapse isale lapse ID-kaardist koopiaid? Põhjust, milleks seda kasutatakse, pole mulle öeldud.
Lapse isaga ei ela koos juba 10 aastat (laps on 11-aastane). Suhted on halvad ning vaimne vägivald kestab juba aastaid.
Jään teie vastust ootama.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Lapse isal on õigus omada koopiaid lapsega seotud dokumentidest, seega otseselt alust keeldumiseks ei ole. Olukorras, mil isal ei õnnestu saada Teie käest koopiad lapsega seotud dokumentidest, on tal võimalik saada nt sünnitunnistuse ärakiri perekonnaseisuametist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas kohtus miinimumtasemel elatise summa määramist võib takistada see, et isa peab maksma veel ka iga kuu ajatatud võlga?21.01.2015
Tere.
Kas elatusmiinimumi nõude praegusele tasemele viimise takistuseks läbi kohtu võiks saada asjaolu, et aastaid tagasi väljamääratud elatusmiinimumi juurde makstav võlgnevus (tagantjärele nõue, mida teine lapsevanem maksab ajatatuna aastate peale) tuleb kokku makstav summa suurem, kui sellest aastast kehtima hakanud 195 eurot? Või elatusmiinimumi väljamääramisel ei mängi rolli eelnevalt tekkinud võlgnevus ning, et isal on kohustus lisaks veel seda tasuda.
Juhtum siis selline, et aastaid tagasi peale pere purunemist sai isalt kohtulikult välja mõistetud lapsele minimaalne elatusraha. Tol ajal oli see summa 160 eurot. Kirjutasin hagisse ka nõude, et lapsele makstav elatusraha oleks seotud EV kehtiva miinimumpalgaga ning, kui tõuseb üks - tõuseks automaatselt ka teine. Kohus rahuldas kõik minu soovid - elatusraha väljamääramine minimaalsel tasemel, tagantjärele nõude ning lisaks anti üle täielik otsustusõigus lapse üle tehtavates olulistes otsustes (elukoht jne).
Kui lõplikud kohtupaberid peale istungit saabusid, ei olnud seal aga kirjas, et väljamääratud elatusmiinimum oleks seotud EV miinimumpalgaga, kuigi istungil oli sellest korduvalt juttu ning ei leitud põhjendust, miks seda mitte rahuldada. Esialgu sellest asjaolust numbrit ei teinud, sest kui 160 eurost sai vahepeal 177,5 siis teine pool maksis seda vabatahtlikult. Nüüd aga on tekkinud situatsioon, kus isa avastas, et reaalselt on tema kohustus aastaid tagasi määratud 160 eurot ning selle mitteseotus vahepeal korduvalt tõusnud miinimumpalgaga. Sellest tulenevalt sooviksin uuesti hagi sisse viia ning siduda lapsele makstav elatusraha miinimumpalgaga. Koos ajatatud võlgnevusega tuleb momendil lapsele makstav summa veidi suurem, kui on praegune miinimum 195 eurot. Kui tõenäoline on, et kohus ei rahulda minu taotlust makstava elatusmiinimumi sidumiseks miinimumpalgaga seoses juurdemakstava võlaga? Või ei ole need asjad omavahel seotud?
Vanemate poolt lapsele tehtavad kulutused on võrdväärsed (tõendatav) ning isa saab lapsega regulaarselt kohtuda vastavalt oma soovidele. Mõlemal vanemal puuduvad majanduslikud piirangud, mis annaks kummalegi alust elatise vähendamiseks kehtiva miinimummäära järgi.
Tervitades ning vastust ootama jäädes!
Kas elatusmiinimumi nõude praegusele tasemele viimise takistuseks läbi kohtu võiks saada asjaolu, et aastaid tagasi väljamääratud elatusmiinimumi juurde makstav võlgnevus (tagantjärele nõue, mida teine lapsevanem maksab ajatatuna aastate peale) tuleb kokku makstav summa suurem, kui sellest aastast kehtima hakanud 195 eurot? Või elatusmiinimumi väljamääramisel ei mängi rolli eelnevalt tekkinud võlgnevus ning, et isal on kohustus lisaks veel seda tasuda.
Juhtum siis selline, et aastaid tagasi peale pere purunemist sai isalt kohtulikult välja mõistetud lapsele minimaalne elatusraha. Tol ajal oli see summa 160 eurot. Kirjutasin hagisse ka nõude, et lapsele makstav elatusraha oleks seotud EV kehtiva miinimumpalgaga ning, kui tõuseb üks - tõuseks automaatselt ka teine. Kohus rahuldas kõik minu soovid - elatusraha väljamääramine minimaalsel tasemel, tagantjärele nõude ning lisaks anti üle täielik otsustusõigus lapse üle tehtavates olulistes otsustes (elukoht jne).
Kui lõplikud kohtupaberid peale istungit saabusid, ei olnud seal aga kirjas, et väljamääratud elatusmiinimum oleks seotud EV miinimumpalgaga, kuigi istungil oli sellest korduvalt juttu ning ei leitud põhjendust, miks seda mitte rahuldada. Esialgu sellest asjaolust numbrit ei teinud, sest kui 160 eurost sai vahepeal 177,5 siis teine pool maksis seda vabatahtlikult. Nüüd aga on tekkinud situatsioon, kus isa avastas, et reaalselt on tema kohustus aastaid tagasi määratud 160 eurot ning selle mitteseotus vahepeal korduvalt tõusnud miinimumpalgaga. Sellest tulenevalt sooviksin uuesti hagi sisse viia ning siduda lapsele makstav elatusraha miinimumpalgaga. Koos ajatatud võlgnevusega tuleb momendil lapsele makstav summa veidi suurem, kui on praegune miinimum 195 eurot. Kui tõenäoline on, et kohus ei rahulda minu taotlust makstava elatusmiinimumi sidumiseks miinimumpalgaga seoses juurdemakstava võlaga? Või ei ole need asjad omavahel seotud?
Vanemate poolt lapsele tehtavad kulutused on võrdväärsed (tõendatav) ning isa saab lapsega regulaarselt kohtuda vastavalt oma soovidele. Mõlemal vanemal puuduvad majanduslikud piirangud, mis annaks kummalegi alust elatise vähendamiseks kehtiva miinimummäära järgi.
Tervitades ning vastust ootama jäädes!
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Reeglina mõistavad kohtud elatise kehtivas miinimummääras välja, samamoodi ei tohiks probleeme tekkida ka elatise suurendamisega kehtiva miinimummäärani. Asjaolu, et lapse isal on tekkinud elatisvõlg, ei piira elatise suurendamist Teie poolt soovitud suuruseni.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas meil õega on õigus nõuda isalt elatist ülikoolihariduse omandamise ajal?21.01.2015
Olen 22 ja õde on 20. Oleme üliõpilased ja kooli kõrvalt tööl ei käi. Kas meil on õigus nõuda isalt elatist hariduse omandamise ajal?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Perekonnaseaduse kohaselt on vanematel ülalpidamiskohustus alaealise lapse ja põhi-või keskharidust omandava kuni 21-aastase lapse suhtes, kõrgharidust omandava lapse suhtes vanematel enam otseselt ülalpidamiskohustust ei ole.
Lisaks eeltoodule on ülalpidamiseks õigustatud abivajav perekonnaliige, kuid nimetatu kehtib eelkõige olukorras, mil isik ei ole võimeline oma ülalpidamise eest ise hoolitsema (nt olukorras, mil isiku tervislik olukord ei võimalda tal endale ise sissetuelkut teenida). On vaieldav, kas kõrgharidust omandav täiskasvanud laps on abivajavaks perekonnaliikmeks perekonnaseaduse mõttes.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas tuvastada isadust kui isa on ameerika kodanik ja elab seal?21.01.2015
Tere. Tänan esmalt võimaluse eest esitada oma küsimus. Kuhu ja kas üldse on mõtet pöörduda isaduse tuvastamiseks elatisraha saamiseks, kui lapse isa on ameerika kodanik? Kas üldse saab niimoodi isadust tuvastada, kui ema on lapsega eestis ja isa ameerikas? Kui saab ja isadus on tõestatud, siis kas elatisraha suuruse saab ka ise määrata või tuleb arvestada eesti elatisraha suurusega? Kas saab elatist siis nõuda ka tagasiulatavalt? Laps on hetkel 8-aastane.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Hagiavaldus isaduse tuvastamiseks tuleb esitada lapse elukoha järgi ehk siis sobivasse Eesti maakohtusse.
Asjaolu, et lapse isa elab Ameerikas, ei piira Teie õigust pöörduda isaduse vaidlustamise nõudega kohtu poole, kuid kindlasti võib selle asjaolu tõttu kohtumenetlus venida pikemaks kui juhul, mil mõlema vanema elukoht on Eestis.
Reeglina viiakse isaduse tuvastamiseks läbi DNA-analüüs, kuid kohtul on teoreetiliselt võimalik langetada otsus ka analüüsi läbiviimiseta, kui asjaolud on kohtule piisavalt selged.
Elatisraha suurus tuleb kindlaks määrata lapse vajadustest lähtuvalt, seejuures ei tohi elatisraha ühele lapsele ühes kalendrikuus olla väiksem kui pool Eesti alampalka (hetkel on alampalga suuruseks 390 eurot ja minimaalne elatisraha sellest lähtuvalt 195 eurot). Isaduse tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, kuid nimetatud asjaolu ei võimalda siiski nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas on mõtekas vara jagada ja lahutada, kui meil on laenuga ehitatav ehitusjärgus maja?20.01.2015
Kooselu ajal taotlesime laenu eramu ehitamiseks. Mõlemad kaasomanikud. Vahepeal abiellusime, pangas vastavad andmed ka muudetud. Eramu on ehitusjärgus, laenu saame osade kaupa juurde uute hindamisaktide alusel.
Nüüd sooviksime abielu lahutada. Milline oleks mõistlik otsus?
1. Ehitada eramu valmis, müüa see maha, jagada varad/rahad võrdselt ja siis lahutada
2. Lahutada abielu, sellega seoses jätta eramu poolikuks, jagada varad võrdselt
3. Ehitada eramu valmis, lahutada ning lahutuse käigus saadud vara jagada võrdselt.
Kas ühel poolel on ka võimalus endale võtta kogu laenukoormus ja jätta eramu endale kui tema sissetulek seda võimaldab, kuid teine pool ei anna oma nõusolekut?
Nüüd sooviksime abielu lahutada. Milline oleks mõistlik otsus?
1. Ehitada eramu valmis, müüa see maha, jagada varad/rahad võrdselt ja siis lahutada
2. Lahutada abielu, sellega seoses jätta eramu poolikuks, jagada varad võrdselt
3. Ehitada eramu valmis, lahutada ning lahutuse käigus saadud vara jagada võrdselt.
Kas ühel poolel on ka võimalus endale võtta kogu laenukoormus ja jätta eramu endale kui tema sissetulek seda võimaldab, kuid teine pool ei anna oma nõusolekut?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui soetasite eramu enne abiellumist, on mõlema abikaasa kaasomandi osa selle abikaasa lahusvara ja abielu lahutamisel eramu ühisvarana jagamisele ei lähe, seega ei ole kaasomandi jagamise seisukohalt oluline, millal abielu lahutate.
Kaasomandi võite lõpetada igal ajal, nii abielus olles kui ka peale lahutamist – kuidas ja millal seda täpselt teete, on kokkuleppe küsimus. Kui üks pooltest soovib jätta eramu enda ainuomandisse ja tal on võimalus üle võtta pangalaen ning hüvitada teisele poolele tema kaasomandi osa väärtus, kuid teine kaasomanik ei ole sellega nõus, on võimalik taotleda kohtu kaudu kaasomandi jagamist eelkirjeldatud viisil.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas ühisvara jagamisel saab maja tänast väärtust vähendada maja kinkimise hetke väärtuse võrra?20.01.2015
Palun abi kahe teema osas, mis on kerkinud üles pärast abielulahutust:
- Abielu sõlmiti 1990. Ühisvara hulka kuulub elumaja ja selle alune maa. Maja kingiti vanavanemate poolt ühele abikaasale kinkelepinguga 1992.aastal, hinda kinkelepingus fikseeritud ei ole. Maja alune maa erastati hiljem ühiselt (kollased kaardid). Tänaseks on maja ka ühiselt renoveeritud, elamisluba uuendatud majal ei ole vormistatud.
Küsimus: Kas ühisvara abikaasade vahel jagamisel saab vara tänast väärtust vähendada maja nn soetusmaksumuse võrra (kingituse väärtus)? Ja sel moel jääb kingi saajale suurem osa ühisvara tänasest väärtusest või on kõik ühisvara, sest maa alune maa erastati ühiselt abielu jooksul ja läheb jagamisele võrdselt?
- Abielu lahutati jaanuaris 2014. Sellest ajast elab ka laste isa eraldi. Elatist ei ole lastele (2 tk) makstud. Üks lastest sai oktoobris 2014 täisealiseks, lõpetab juunis 2015 gümnaasiumi.
Küsimus: Kui saamata elatis nõuda välja tagantjärgi, s.o alates 2014. aasta algusest, siis kas ema saab oktoobris täisealiseks saanud last esindada kuni täisealiseni, st nõuda elatist perioodi eest 2014 jaanuar kuni oktoober (september?) või peab kogu nõue tulema lapse poolt (st alates jaanuar 2014 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni juunis 2015)?
- Abielu sõlmiti 1990. Ühisvara hulka kuulub elumaja ja selle alune maa. Maja kingiti vanavanemate poolt ühele abikaasale kinkelepinguga 1992.aastal, hinda kinkelepingus fikseeritud ei ole. Maja alune maa erastati hiljem ühiselt (kollased kaardid). Tänaseks on maja ka ühiselt renoveeritud, elamisluba uuendatud majal ei ole vormistatud.
Küsimus: Kas ühisvara abikaasade vahel jagamisel saab vara tänast väärtust vähendada maja nn soetusmaksumuse võrra (kingituse väärtus)? Ja sel moel jääb kingi saajale suurem osa ühisvara tänasest väärtusest või on kõik ühisvara, sest maa alune maa erastati ühiselt abielu jooksul ja läheb jagamisele võrdselt?
- Abielu lahutati jaanuaris 2014. Sellest ajast elab ka laste isa eraldi. Elatist ei ole lastele (2 tk) makstud. Üks lastest sai oktoobris 2014 täisealiseks, lõpetab juunis 2015 gümnaasiumi.
Küsimus: Kui saamata elatis nõuda välja tagantjärgi, s.o alates 2014. aasta algusest, siis kas ema saab oktoobris täisealiseks saanud last esindada kuni täisealiseni, st nõuda elatist perioodi eest 2014 jaanuar kuni oktoober (september?) või peab kogu nõue tulema lapse poolt (st alates jaanuar 2014 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni juunis 2015)?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib kinnistule ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühe abikaasa lahusvara hulka (Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-77-07).
Kuigi hetkel kehtiv perekonnaseadus ei anna ühisvara jagamisel alust abikaasade osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumiseks, annab selleks võimaluse eelmine perekonnaseadus, mida kohtud ebaõiglase tulemuse vältimiseks kohati kohaldavad. Seega sisuliselt on Teie poolt kirjeldatud olukorras võimalik taotleda ühisvara jagamist ebavõrdsetes osades, kuivõrd ühisvara hulka kuuluv kinnistu on tekkinud ühe abikaasa lahusvaraks olnud elamu juurde maa erastamisega.
Elatist on võimalik nõuda tagasiulatuvalt kuni 1 aasta eest alates elatishagi kohtule esitamisest. Kui laps on alaealine, tuleb elatisnõue kohtule esitada lapse seaduslikul esindajal ehk lapse vanemal ja kui laps saab täisealiseks, tuleb tal juba iseseisvalt elatist nõuda – antud juhul tuleb seega täisealisel lapsel ise elatise väljamõistmiseks kohtu poole pöörduda.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas pean elatiseks maksma 195 eurot või selle summa, mis notari juures kunagi vormistatud sai?20.01.2015
Tere, Olen enne 2015. aastat teinud oma endise naisega notari juures elatise maksmise lepingu, kus elatise suurus on väiksem kui 2015 aasta miinimum. Hiljuti helistas endine naine ja hakkas nõudma 195 euro kuus. Juhul kui asi läheb kohtusse, kas kohtus jääb elatise suurus samaks või mitte?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse ema pöördub elatise väljamõistmiseks kohtusse, mõistab kohus suure tõenäosusega elatise kehtivas miinimummääras välja. Seega oleks antud olukorras mõistlik mittevajaliku kohtumenetluse vältimiseks nõustuda lapse ema ettepanekuga ja tasuda elatist vastavalt kehtivale miinimumile ehk 195 eurot kuus.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kas lapselapsel on kohustus tasuda vanavanema hooldekodu arvete puudujäävat osa?19.01.2015
Vanaisa läks hooldekodusse 7 a. tagasi, kohalik omavalitsus sõlmis lepingu hooldekodu arvete tasumiseks, kuna vanaisa tütar oli surnud. Kas nüüd on kohalikul omavalitsusel õigus muuta lepingut ja minult, tütretütrelt, nõuda hooldekodu arvete tasumist? Minu peres kasvab 2 alaealist last.
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Abivajava perekonnaliikme ülalpidamiseks on kohustatud nii esimese kui ka teise astme alanejad sugulased ehk siis nii isiku lapsed kui ka lapselapsed. Kui abivajava isiku laps on surnud, on abivajaval isikul õigus nõuda ülalpidamist lapselapselt.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
Küsimus: Kuidas saaks 13-aastane laps minna ametlikult vanaema juurde elama ja kohalikku kooli?19.01.2015
Lapse (13-aastane) soov on asuda elama vanavanema juurde ja käia selles omavalitsuses ka koolis. Lapse ema elab teises Eestimaa piirkonnas.
Kas saab sissekirjutust ja kuidas ning milline juriidiline vorm annaks kaashooldusõiguse?
Kas saab sissekirjutust ja kuidas ning milline juriidiline vorm annaks kaashooldusõiguse?
Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee
Kui lapse hooldusõiguslikud vanemad ja lapse vanaema jõuavad lapse vanaema juurde elama asumise osas kokkuleppele, ei näe ma probleemi lapse elukorralduse muutmises Teie poolt kirjeldatud viisil.
Lapse elukohaandmete muutmiseks on vajalik mõlema hooldusõigusliku vanema nõusolek – kui vanemad oma nõusoleku annavad, on võimalik lapse elukoha registreerimine vanaema elukohta.
Parimate soovidega,
Hanna Kivirand