Perekonnaõigus

Tere! Lugu selline, et peale isa surma sain ma teada, et olen tegelikult lapsendatud ja nüüd ma ei oskagi midagi peale hakata ega kuhugi pöörduda kuna mu kasuema ei tunnista siiani, et nii on, siis ei oska ma ka millestki alustada. Annaksite äkki nõu kelle poole oleks mõistlik pöörduda ja kuidas kogu see bioloogiliste vanemate otsimine käib? Kaua umbes aega võtab jne..

Tere!
Kas elukaaslasel (vabaabielu) on lahkumineku puhul õigus minult raha tagasi nõuda, kui ostsime koos oma korterite müügi eest kinnisvara (majaosa), omanik olen aga mina?
Võtsime kohe ka pangalaenu, ostetavale majaosale seati hüpoteek (lepingus: eluaseme ostuks), mida ta samuti tagasi nõuab, sest laenu maksab tema, mina olen kaaslaenaja.
Kolm kuud peale kinnisvara ostu võtsime laenu lisaks, kusjuures lepingu lisas laenu sihtotstarvet ei muudetud.
Kas seda hilisemat laenuosa (või osa sellest) on tal õigus tagasi nõuda?

Aastal 2011 kevadel tegin maksekäsu kiirmenetluse elatise väljanõudmiseks, siis oli see 130 eurot lapse kohta. Tol korral ei taibanud tõesti lisada klauslit (kiirmenetluse puhul pole see vast võimalik ka), et elatis tõuseks vastavalt määratud miinimumile. Isa maksis siiski vabatahtlikult järgmisel aastal miinimumi, ehk 145 ja 2013-14 160€ (ehk eelmisel aastal enam ei tõstnud miinimumini 177,5). Küll aga on elu ja laps ning tema vajadused kasvanud ja sooviksin lapse elatist tõsta käesoleva aasta miinimummäärani 195 (rohkem pole ta nagunii nõus maksma). Kas selleks pean esitama uue kiirmenetluse või pöörduma kohalikku kohtusse? Kui isa ütleb, et tema neto on 630 ja ta pole võimeline maksma (muid kohustusi ei tea tal olevat), kas kiirmenetlusena või kohtu kaudu on võimalik siiski miinimumini võimalik elatis tõsta? Eelnevatest vastustest lugesin välja, et kui asi kohtuni läheks ehk kui ta keeldub kiirmenetlusest, siis tuleb mul maksta vahekorrutis lõivu ehk praegu määratud 130 ja 195 vahe (65x9?)? Millest alustada ja mida teha, suusõnalisest kokkuleppest pole kahjuks enam juttugi :( Tänud ette!

Tere!
Minu ligi 18 aastat kestnud pereelu lagunes 2012 detsembris, mis põhjusel, ei tea siiani. Koju jäi kaks armast tütart. Maksan elatist 355 eurot ja nüüd tõuseb 390 euroni, aga teine lapsevanem peaks ju sama palju panustama. Iialgi ei kulunud meil lastele selliseid summasid. Kooselu ajal muretsesin lastele kõik, mis lapsel olema peaks, suusad, jalgrattad jne. Ma ei saa kelleltki vastust, mida tähendab lause lastevanematel on võrdne kohustus laste ees? Kas mina maksan ja laste ema õmbleb pluusile nööbi ette, nii või? Käin lisaks lastega kinos, teen sünnipäevaks kingitused jne. Kuna tegin lisaks elatisele veel kulutusi, maksin talvel kolme kuu peale 50 eurot vähem ja seejärel ootas mind kohtutäituri kiri. Olen sõitnud maha tuhandeid kilomeetreid, et lastega koos olla. Töötan kaubanduses, saan käibelt palka ja talvel ei elata ennast ära. Kartsin seda hetke, et mis saab veel siis, kui haigeks jään ja nüüd see juhtuski. Mul ei ole mingi nohu. Ma ei tohi rooli istuda, kuna tegu on tasakaaluhäiretega ja pearinglusega. Paljud ütlevad, et pean kohtusse pöörduma, aga see maksab ja tekitab pigem lõhe minu ja laste vahel. Tean millest räägin, sest loen raamatut lastekasvatus pärast lahutust. Sooviksin lastega rohkem koos aega veeta, aga see nõuaks veel ju raha. Elatis ja vara peaks lahus hoidma, aga pole ju vähetähtis see, et lastel ja emal on kodu, aga mul ilusa kodu asemel ühetoaline üürikorter. Kuuleme meedias pidevalt rongaisadest, kes ei maksa elatist, aga rongaemadest ei räägi keegi. Laste emal on tähtis ainult raha. Selle kohta on mul ka üks kõnekas fakt, mida ma praegu ei avalda. Vanemaid pean käima ka aitamas, isa on 84-aastane.
Andke palun nõu, kuidas peaksin tegutsema. Tahan ka edasi elada ja lapsed vääriksid ka isa, kes ei mõtle ainult rahast. Peamised mured hetkel olid: lastevanemate võrdne kohustus laste ees - kuidas käituda, kui haigestun ja pean jääma haiguslehele palju peaks jääma mulle elamiseks raha peale elatise ja muude kohustuste maksmist.
Jään teie vastust ootama, kui see on võimalik, siis palun vastake homme.
Teid ette tänades.

Tere
Laps on 6-aastane, 2009. aastal andsin kohtusse, et lapsele elatis välja nõuda isalt. Ja kuna ta hoiab kõrvale ega ei maksa elatist, andsin asja kohtutäiturile, et ei ole saanud elatist. Tegin politseisse avalduse, sai karistada, ühiskondliku töö, see lõppes ära. Tööl käib, saab ümbrikuraha. Olen saanud nende aastate jooksul kokku 570 eurot. Teise perega on tal 2 last, lapsed naise nime peal. Kuhu peaksin pöörduma?

Kui laps sai 4 päevaseks, juhtus lapse isaga õnnetus. Purjuspeaga hüppas jõkke saltot, nüüd tagajäreks on ta ratastoolis ja 100% töövõimetu. Laps on seetõttu ka minu nimel ja isa kohta märge sünnitunnistusel puudub. Lapse isa maksab hetkel (õigemini tema ema) 100€ kuus, aga käesoleva aasta jaanuarist peaks minimaalne elatis olema 195€ (kui ma ei eksi). Väidetavalt on lapse isa sissetulek 280€ ja kõik tema sissetulekud lähevad tema ema arvele, tal endal millegipärast pole ühtegi arvet. Vara on ta ka oma ema nimele kirjutanud (auto).
Kas mul oleks üldse lootust nõuda temalt minimaalne elatis või saab siinkohal takistuseks tema invaliidsus? Praegu on nii, et kõik asjad olen lapsele mina ostnud - voodi, vanker, mööbel, söök, elukoht, mähkmed, apteegitarbed... mina ise aga saan minimaalset emapalka. Talvel maksan oma emapalga praktiliselt kõik maksude näol ära. Õnneks mu ema toetab ka nii kuidas suudab meid, aga mu ema on ka töövõimetuspensionär ja tema sissetulek on 160€ kuus, seega ei ole tema võimalused ka lõputud.
Kui pöördun kohtusse, kas oleks üldse lootust saada minimaalne elatis lapsele? Kuidas protsess välja näeb, saan aru, et tuleb elatisenõue koos isaduse tuvastamisega aga siit küsimus, et milliste kuludega ma peaksin arvestama? Kuidas üldse toimima peaksin?
Lapse vajadused peaks ju esikohal olema, seda enam, et lapseisa jätkab ratastoolis oma "elupõletamist"... ehk ratastoolis olemine ei takista teda pidutseda ja juua... aga takistab lapsega kohtuda ja lapsele elatist maksta. See kõik on nii ebaõiglane lihtsalt ja lapse kasvades ainult lapse vajadused suurenevad. Praegu on laps 7-kuune, ainuüksi kulud tema söögile on 100€ ringis ühes kuus.
Palun andke nõu, mida ma peaksin tegema... olen püüdnud 2 korda lapse isaga rääkida, tulutult... tema arvab, et hoopis minul on tema ees kohustused, näiteks, et mina pean last talle teise linna näha viima, samas kui ta oma sõpradega mujal saab ringi reisida, siis peaks ju last ka vaatama saama tulla. Lapsega seonduva info olen talle alati edastanud facebooki vahendusel ja ka pilte, videosid saatnud. Rohkem pole lihtsalt minu võimuses, kuna auto remontimiseks mul elamise kõrvalt raha ei jää, siis see seisab hetkel niisama ja ootab hooldust-remonti.

Kui suur on 2015 a laste elatisraha, siiani maksnud 355 eurot, lapsed vanuses 15 ja 17, poiss saab mais 18, kas isa peaks maksma elatist nii kaua kuni poiss lõpetab kooli ehk siis 19 a saamisena. Hetkel õpib Kutsehariduskoolis, kus omandab keskhariduse kui ka kutse, hetkel 2 kursus, lõpetab kooli niisiis 19 aastasena.
Aitäh

Meil on abielu ajal soetatud ühine korter. Mõned aastad hiljem tekkis võimalus osta ka ära kõrvalkorter, et siis 2 korterit omavahel kokku ehitada ja seda ka tegime. Teise korteri soetamiseks aga pangast laenu ei olnud võimalk küsida, kuna mehe ametlik palk oli siis liiga väike. Seega vormistati laenuleping ja juurde soetatud korter mehe sõbra nimele.
Kas mul on mingi võimalus abielu lahutamise käigus tõestada, et ka teine korter on tegelikult ühisvara, kuigi kuulub kolmandale isikule? Korterid on nõnda kokku ehitatud, et uuesti kaheks eraldi korteriks oleks neid teha väga keeruline ja ka kulukas.

Tere,
mul on küsimus seoses elatisrahaga, kas on veel võimalik nõuda elatist 1 aasta eest? Hagiavaldus oli esitatud suvel ja kohtuotsus on tehtud ja jõustunud septembris 2014.a (isalt välja mõisteti miinimum 177.50 eurot). Minu kaitsja ei ole taotlenud selles hagiavalduses elatisraha tagasiulatavalt 1 aasta eest, samas olen kuulnud, et see on võimalik. Kas veel hilja ei ole, et teen uuesti hagiavalduse ja palun elatist tagasiulatavalt.
Teie tagasisidet ootama jäädes.

Olen juba 6 aastat abielus välismaalasega. Koos ei ole me juba 5 aastat ja ta abiellus Rootsis juba uue naisega aastal 2011. Endal uus elukaaslane ja tulekul ühine laps. Kuidas siis nüüd toimida, kui tahan lahutuse sisse anda. Kas eesti riik võib panna uue elukaaslase lapsele nö abikaasa perenime? Ja kuidas saab abikaasa üldse uuesti abielluda kui kuskil ei kajastu, et ta lahutatud on?