Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida pean ette võtma, et ma ei peaks tulevikus oma isa eest hoolitsema, sest tema ei ole minust hoolinud?19.01.2015

Tere
Minu perekond lagunes kunagi umbes 15 aastat tagasi. Ema ja isa lahutus oli ebameeldiv ja piinarikas. Lapsepõlvest ei ole jäänud eriti midagi positiivset meelde oma isast, kes ainult kodus leiba luusse lasi ja võlgasid korjas. Samuti on tema tegevuste ja tegematuste tõttu jäädud ilma kolmest kodust. Ka peale vanemate lahkuminekut on minu teada tal (minu isal) pidevalt rahalisi probleeme ja veidi ka kasiino sõltuvust. Kolib ühest üürikorterist teise jäädes pidevalt nende eest võlgu.
Suhtlemine leiab nn kohustuslikus korras aset aastas kaks (max 3) korda ehk sünnipäevadel õnne soovimise näol ja hea õnne korral ka jõulude ajal (see aasta seda ei juhtunud). Muus osas olen aru saanud, et teda eriti ei huvita kuidas minul läheb või millega tegelen.
Olles nüüd peaaegu 30-aastane, tunnen muret, et mis saab, kui temast saab väeti pensionär. Kas mina pean hakkama huvituma, kuidas temal läheb või kuidas ta oma eluga hakkama saab? Tagama talle mingisuguse toimetuleku toetuse või eluaseme, kus elada? Saan ma kuidagi loobuda nendest kohustustest loobudes ametlikult oma seaduslikust vanemast?
Ma ei tunne endal mingisugust moraalset kohustust tunda huvi inimese vastu, kes minu vastu ei tunne mingisugust huvi.
Samuti millistel tingimustel ma saan loobuda oma isalt saadud perekonnanimest?

Suured tänud juba ette vastamast.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui isa on kunagi rikkunud Teie suhtes ülalpidamiskohustust, võib see asjaolu piirata Teie ülalpidamiskohustust isa suhtes või isegi vabastada isa ülalpidamise kohustusest. Kui isa peaks hakkama kunagi Teilt ülalpidamist nõudma, kuid Teie ei pea seda isa käitumise tõttu põhjendatuks, tuleks Teil juba praegu koguda tõendeid selle kohta, et isa on Teie ülalpidamiskohustust kunagi rikkunud – selleks peaksite välja uurima, kas ema on isalt kohtu kaudu elatist nõudnud; kui jah, kas isa kohtuotsust ka täitis; samuti võiks küsida tunnistusi isikutelt, kes omavad infot selle kohta, et isa ei ole Teid ülal pidanud.

Täiskasvanud isikuna on Teil õigus muuta oma perekonnanime, vanemate nõusolek selleks vajalik ei ole. Siiski märgin ära, et perekonnanime muutmine ei muuda põlvnemist, st ka peale perekonnanime muutmist jääb isa Teie sünnitunnistusele isana märgituks.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui elatisraha nõue on kohtutäituri käes, kuidas saab loobuda sellest elatisraha nõudest?16.01.2015

Kui elatisraha nõue on kohtutäituri käes, kuidas saab naine loobuda elatisraha nõudest? Kas sellega kaasneb kohtutäituri tasu.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Täitemenetluse lõpetamiseks tuleb kohtutäiturile esitada vastav avaldus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas on võimalik esitada kohtule avaldus elatise saamiseks vanavanematelt ning nende korteri müügiks elatise võla katteks?15.01.2015

Tere,
kuna laste isa maksab väga vähe elatist, mõnel kuul üldse mitte (võlg on üle 30 000 euro), lastega ta ei suhtle, vara tal endal ei ole, kõik on kirjutatud elukaaslase nimele.
Kuid vanavanematel on korter. Kas on võimalik esitada kohtule avaldus elatise saamiseks vanavanematelt ning korteri realiseerimiseks elatise võla katteks?
Lisan veel, et laste isa on karistatud elatise maksmisest kõrvalhoidmise eest.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Juhul, kui lapse isalt ei ole võimalik elatist saada (või on seda ülemäära raske saavutada), on võimalik asenduskohustusena nõuda elatist lapse isapoolsetelt vanavanematelt. Selleks tuleb kohtule esitada vastav hagiavaldus.

Kui kohus rahuldab hagi, ei määrata kohtuotsusega kindlaks, kuidas peavad lapse vanavanemad elatise maksmiseks raha hankima ehk siis kohtuotsusega ei sunnita vanavanemaid oma korterit võõrandama.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas muuta lapse isa nime, kui praegu on sünnitunnistusel isaks minu abikaasa nimi?15.01.2015

Kui lapse isaks on märgitud praegune abikaasa, aga lapse päris isa tahab, et sünnitunnistusel oleks märgitud tema nimi, siis kas piisab kui perekonnaseisu ametis kirjutada avaldus? Ja kas lapse isaga kokkuleppele saades saab jätta lapsele ema abielu nimi või on ainuke variant lapse isa perekonna nimi?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Isaduse vaidlustamiseks tuleb pöörduda kohtu poole – selleks peab kohtule esitama vastava hagiavalduse, olenevalt asjaoludest saate seda teha Teie või lapse eostanud mees. Kui isadus edukalt vaidlustatakse, on lapse bioloogilisel isal võimalik isadus omaks võtta.

Kui lapse sünnitunnistusele kantakse laps bioloogiline isa, ei pea laps võtma endale tema perekonnanime – laps võib edasi kanda ka oma ema perekonnanime.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas tundub reaalne, et esimesele lapsele määratud elatisraha võiks kohus vähendada seoses teise lapse sünniga?15.01.2015

Tere! Maksan oma esimese elukaaslase pangakontole iga kuu lapse elatisraha. Summa kohtu poolt määratud - 160 eurot. Nüüd on meil uue elukaaslasega kodus kasvamas uus laps. Kas tundub reaalne, et esimesele lapsele määratud elatisraha võiks kohus vähendada seoses teise lapse sünniga? Igakuine kindel sissetulek mul puudub.
Lugupidamisega

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Vastus Teie küsimusele sõltub eelkõige Teie varanduslikust olukorrast. Reeglina kohtud elatist alla miinimummäära ei vähenda (mis on 2015. aastal 195 eurot) ja seda ka olukorras, kui vanemal on kaks ülalpeetavat last. Elatise vähendamiseks tuleb kohtule tõendada, et Teie majanduslik olukord ei võimalda lapsele lisandunud ülalpeetava tõttu enam samaväärselt elatist maksta ja Teil ei ole võimalusi oma majandusliku olukorra parandamiseks (kohtud viitavad tihti sellele, et vanemal on kohustus hankida vahendid nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks).

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas laps saab täisealiseks saades "üle võtta" 2010-2012 aasta elatise võlgnevuse väljanõudmise?15.01.2015

Tere,
hetkel on jooksvad elatismaksud kõik ilusti tasutud. Elatisnõue on tekkinud perioodilt 2010-2012. See nõue on ka osaliselt täidetud. Laps saab kohe täisealiseks. Kas tal on seaduse järgi võimalik järgi jäänud elatisnõue kuidagi üle võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui hagejana on kohtusse pöördunud laps, saab laps täisealiseks saanuna ise võlgnevust nõuda, kui hagejana on elatist nõudnud lapse vanem, tuleb võlgnevuse sissenõudmisega tegeleda lapse vanemal.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pean isalt elatisraha kätte saamise kohta ise uurima kohtutäiturilt, või peab tema andma mingit tagasisidet?14.01.2015

Laste isa ei ole maksnud elatisraha, mis on välja nõutud kohtu kaudu. Pool aastat tagasi tegin avalduse kohtutäiturile mittemaksmise kohta. Kuu aega hiljem helistasin ja uurisin kas paberid on ikka kohtutäiturini jõudnud, kuna ei olnud mingit teadet selle kohta. Nüüd on pool aastat möödas, laste isa ei maksa ikkagi raha, ja kohtututäitur ei ole mingit tagasisidet andnud. Kas mina pean ise uurima kohtutäituri käest, või peab tema andma mingit tagasisidet? Nüüd on pool aastat jälle elatisraha maksmata, kas pean kohtutäiturile uue avalduse esitama selle perioodi kohta? Laste isa ametlikult tööl ei käi, ja ei ole ka ametlikku sissetulekut. Mida võiks veel ette võtta?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Teil kui sissenõudjal tuleks ise küsida käimasoleva täitemenetluse kohta kohtutäiturilt informatsiooni, võibolla segub siis ka põhjus, miks ei ole täitemenetlus soovitud tulemust andnud.

Lisaks täitemenetluse algatamisele võib elatisraha kättesaamisele kaasa aidata lapse isa suhtes kriminaalmenetluse algatamine KarS § 169 alusel elatise maksmisest kõrvalehoidumise eest, mõningatel juhtudel distsiplineerib see elatise maksmiseks kohustatud vanemat siiski korrektselt oma ülalpidamistkohustust täitma.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kui lapse ema soovib kohtu kaudu hakata elatist suurendama, kas siis saaks ka mingeid selgitusi, kuhu ta raha kulutab?14.01.2015

Tere,
maksan hetkel 2013 aastal tehtud kohtumääruse põhjal lapsele iga kuu 160 eurot elatist. Ema soovib nüüd seda summat tõsta selle aasta miinimumini. Kui lapse ema soovib kohtu kaudu hakata nõudma miinimumi, siis kas oleks kuidagi võimalik nõuda, et ema tõestaks/näitaks, kuhu ta lapse raha paneb? Seda seetõttu, et lapse pealt ei ole näha, et ta lapsele midagi ostaks. Riided katki, mustad, kulunud, liiga suured või väikesed jne. Minu uued poest ostetud asjad talle ei sobi (raha eest, mis ise siis lisaks määratud elatisele välja käin). Lapse ema valetab, et tal kulub lapsele nii ja nii palju, mis on kergesti tõestatav vale. Arvutades tuleb välja, et ema ei panusta lapsele enda poolt midagi, kuna minu summast täiesti piisab lapse osaks üürist, toidust jne. Selle asemel käib ta koolis tasulises õppes, sõidab taksodega jne.
Kuidas selliste emade eest end kaitsta? Kuidas lapsi kaitsta?

Ette tänades!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kahjuks peab tõdema, et seadus ei anna alust nõuda elatist saavalt vanemalt informatsiooni elatise kasutamise kohta. Perekonnaseadus küll sätestab, et elatist tuleb kasutada lapse huvides, kuid samas mingisugust infot elatist saav vanem elatist maksvale vanemale elatise kasutamise kohta andma ei pea. Seega saate vaid lapse ema tähelepanu juhtida asjaolule, et tal tuleb elatist kasutada lapse huvides.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas aastaid peale isa surma on võimalik isadus tuvastada?13.01.2015

Tere,
mind on pikka aega vaevanud küsimus - kui mul on sünnitunnistusel laps märgitud vallaslapseks ja isa eesnimi. Isa on surnud, aga kas on mingi võimalus isadus tuvastada kuigi 16 aastat on möödas surmast?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Seadus võimaldab põlvnemise tuvastamise nõudmist ka surnud isikust. Selleks tuleb kohtule esitada vastav avaldus, milles on märgitud asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemist tuvastatakse.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kes peab üleval pidama 17-aastast rasedat tüdrukut?13.01.2015

Tere.
Mul mure selline, et minu poeg ja tema tüdruk otsustasid raseduse ja sünnituse kasuks. Poeg sai detsembris 18, tüdruk saab suvel. Tüdruku vanemad elavad lahus ja rasedusest teada saamiseni elas tüdruk isaga. Möödunud aasta sügisest elab aga tütarlaps meil. Pojal sissetulek puudub, kuna käib kutsekoolis esimesel kursusel. Tüdruku vanematega mingeid läbirääkimisi ei õnnestu pidada. Kas tõesti on minu kohus nüüd neid mõlemaid oma vahenditest üleval pidada? Olin nõus, et väljaminekute vältimiseks võivad nad meil elada, kuna poisil on nagunii vaja veel 2,5 aastat koolis käia. Tekib aga ikkagi küsimus, et millised on antud momendil minu õigused ja kohustused?
Ette tänades vastuse eest

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Alaealise lapse ülalpidamiskohustus on eeskätt tema vanematel, vanemaid ei vabasta oma lapse ülalpidamisest asjaolu, et nende alaealine laps on rase – seega tuleb ülalpidamist nõuda ikkagi Teie poja tüdruksõbra vanematelt.

Lisaks Teie poja tüdruksõbra vanematele on kaheksa nädalat enne sünnitust (ja kaksteist nädalat peale lapse sündi) ülalpidamiseks kohustatud ka Teie poeg kui lapse isa.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand