Perekonnaõigus

[pealkirja vaade|avatud vaade]
[uuemad enne|vanemad enne]
[10|20|30]

Küsimus: Mida teha, kas pöörduda lastepsühholoogi poole, kui laps ei taha enam järsku isa juurde minna?23.02.2015

Tere,
Pöördun Teie poole järgmise murega. Oleme lapse isaga elanud lahus 5 aastat (poeg 7-aastane) alguses käis laps iga kahe nädala tagant isa juures üks-kaks ööd nädalavahetuseti. Mingil hetkel see jäi ära, isa ei leidnud töö kõrvalt aega. Siis tuli periood, kus isa võttis lapse nii kuidas juhtus, päevaks paari kuu tagant, mõnikord ei näinud me teda 3-4 kuud, aegajalt ta küll helistas ja tundis huvi, kuidas lapsel läheb. Meil mõlemal on nüüdseks ka uued elukaaslased. Poiss oli viimati isa ja ta elukaaslase (kellel on ka 2 last) juures jõulud 2014, ta on seal ka varasemal ajal viibinud. Sealt tagasi tulles oli laps masenduses ja ütles, et ei taha rohkem issi juurde minna. Üritasin temaga rääkida ja uurida, miks see nii on, aga laps lihtsalt ütleb, et talle ei meeldi seal, et issi on harva kodus ja ei mängi temaga. Nüüd jaanuaris tahtis lapse isa poissi nädalavahetuseks enda juurede, poiss ütles, et ei taha. Selgitasin, et isaga peab ka ikka olema jne, kui aga lapse isa järele poisile tuli, siis ta polnud nõus autosse minema, hakkas nutma ja tõmbus eemale kui isa temast kinni tahtis võtta. Sel korral jäi laps koju, sest sel moel pole südant last isa juurde saata. Samas ei tohi ma keelata isal lapsega kohtuda, aga ma näen ju, et see tekitab lapses masendust. Oleme elukaaslasega üritanud poisiga rääkida, et võiks ikka proovida issi juurde ka minna, aga ta keeldub minemast. Temaga on rääkinud ka minu tädi ja ema, aga samuti tulutult. Lapse isa ütleb, et see lihtsalt jonn. Kodus on ta üksik laps, aga seal peab teiste lastega arvestama. Mina ei usu, et see lihtsalt jonn on, varem pole olnud probleemi isa juures käimisega, alati oli õhinal ja ootas ärevusega, millal issi juurde saab, pärast viimast korda on aga asi kardinaalselt muutunud. Pean viibima 17-24.02 välismaal ja soovisin lapse vanaema (enda ema) juurde viia, aga lapse isa polnud sellega nõus ja võtab ise lapse. Pika töö tulemusena on laps nõus isa juurde minema üheks päevaks ja soovib siis vanaema juurde minna, aga lapse isa hoiab teda 5 päeva ja siis viib vanaema juurde. Kardan, et selline olukord mõjub lapsele traumeerivalt. Ma ei tea, mida teha. Kas peaks lastepsühholoogi poole pöörduma? Oskate midagi soovitada, mida edaspidi ette võtta?

Lugupidamisega

Vastus: Grete Kirsimaa, advokaat, Advokaadibüroo LMP, www.lmp.ee

Tere!
Esmalt tuleks välja selgitada, miks lapsel on enda isa vastu vastakad tunded – mis põhjusel ta ei soovi enam isaga suhelda, kui varasemalt ootas laps õhinaga, millal isa näeb. Sellest tulenevalt võib olla hea mõte, pöörduda esmalt lastepsühholoogi poole. Seal on võimalik välja selgitada, mis on juhtunud lapse ja isa vahel ning saada nõuandeid, kuidas last ja isa lähendada.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: info@lmp.ee.

Grete Lüüs
Advokaadibüroo LMP
advokaat

Tallinn & Tartu & Valga
Tel: 7 300 400
E-post: info@lmp.ee
www.lmp.ee
 

Küsimus: Mis õigused on kriminaalkorras karistatud ja vanglast vabaneval isal, kes ei ole lapse kasvatamises osalenud?23.02.2015

Sünnitunnistusele pole lapse isa märgitud (märgitud vaid ema), üldiselt pole lapse isa osalenud aastaid lapse kasvamisel, ainult esimesed 7 kuud ja seda ka osaliselt. Mis õigused on isal, kes on ka kriminaalkorras karistatud ja viibinud aastaid ka vangis. Laps on 5 aastat juba kasvanud teadmisega, et tema isaks on keegi teine! Üsna pea on vabanemas siis vanglast lapse päris isa. Mis ohud mind võivad ees oodata ja mis õigused on kriminaalkorras korduvalt karistatud isal lapsele.

Suured tänud teile juba ette!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kõnealust meesterahvast lapse sünnitunnistusele märgitud ei ole, puuduvad tal lapse suhtes igasugused õigused ja kohustused ehk teisisõnu tegemist on lapse jaoks täiesti võõra isikuga. Seni, kuni meesterahvast lapse sünnitunnistusele kantud ei ole, ei ole tal õigus nõuda lapsega suhtlemist, samuti ei ole tal kohustust maksta lapsele elatisraha.

Kui lapse isal peaks tekkima soov lapse elus osaleda ja olla ka juriidiliselt lapse vanemaks, peaks lapse bioloogiline isa ette võtma sammud enda kandmiseks lapse sünnitunnistusele. Selleks on lapse isal võimalus isadus omaks võtta, kuid isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Kui lapse ema nõusolekut ei anna, on lapse bioloogilisel isal õigus pöörduda isaduse tuvastamiseks kohtu poole. Kui meesterahvas kantakse isana lapse sünnitunnistusele, tekivad tal lapse suhtes õigused ja kohustused.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas leida õiglane kompromiss maja jagamise ja laste elukoha osas?23.02.2015

Toimub lahutus. Otsustasime ilma kohtuta läbi saada, kuid sooviks siiski selgitust. Terve kooselu jooksul (12a) on kõik pere kulutused kandnud ainult mees, naine praktiliselt töötanud pole ja nüüd töötades kulutab naine palga ainult endale. Jagamisele läheb kinnisvara (maja) ja 2 last (tüdrukud 6a ja 8a). Olen otsustanud, et maja müügist saadud raha teen siiski pooleks, et mõlemad saaks endale korteri. Üks laps läheb ema juurde, teine isa juurde, kusjuures 1 nädal kuus on 2 last ühe vanema juures ja siis teise vanema juures. Lisaks proovin toetada ema veel ühe lapse alimentide suuruses summas kuus, kuna min. palgaga ei tuleks ta toime. Kas selline lahendus on spetsialisti vaatest õigustatud, lähtudes laste heaolust? Samas tundub mulle, et olen hetkel paras "lüpsilehm", naine ei nõustu teise lahendusega vaid ähvardab kohtuga. Tema pakkus majandusliku jagamise lahenduse ja mina laste jagamise. Lahutuse põhjus on naise alkoholiprobleemid, mida naine muidugi ei tunnista.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eelkõige peaksidki abikaasad/vanemad jõudma peale lahutust ühisvara jagamises ja laste elukohas ning nendega suhtlemise korras omavahel kokkuleppele ja seda kohtu kaasabita. Kokkuleppe sisu oleneb täielikult poolte soovidest ja võimalustest, lapsi puudutavate kokkulepete puhul tuleks ilmselgelt arvestada ka laste huve.

Seega, kui Teie ja abikaasa kokkulepe eelkirjeldatud tingimustel arvestab mõlema poole huvidega, seejuures laste heaoluga, on tegemist igati mõistliku ja õiglase kokkuleppega.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kuidas saada hooldusõiguse ja loobuda elatisraha nõudmisest, et bioloogilise isaga igasugune seos lõpetada?20.02.2015

Tere
Lapse isa pole huvi tundnud lapse vastu. Kohtu kaudu on nõutud elatis välja, kuid ma pole seda kunagi saanud. Võlg on suur. Kuid nüüd ma olen uues elus ja kui ma pole kunagi lapse jaoks elatist saanud, siis soovin sellest loobuda. Tahaksin ka hooldusõiguse vaid endale saada. Poleks aus, kui uus elukaaslane kasvatab last nagu oma last ja siis ilmub kunagi kusagilt välja bioloogiline isa. Kas ja kuidas on kõige lihtsam ainuhooldusõigust taotleda? Kas seda saab ka teha notari juures, et isa loobub allkirjaga lapsest, kaob temal ju elatise maksmise kohustus ja ka minul kergem.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Laps kaotab oma bioloogilise isaga sidemeid vaid siis, kui laps lapsendatakse. Selleks, et Teie elukaaslane saaks lapse lapsendada, peab lapse bioloogiline isa andma selleks nõusoleku. Kui elukaaslane Teie lapse lapsendab, kaotab lapse bioloogiline isa lapse suhtes kõik õigused ja kohustused.

Pelgalt Teile lapse hooldusõiguse täielik üleandmine ei muuda kuidagi lapse sünnitunnistusele tehtud kannet isa kohta – olukorras, mil lapse bioloogiline isa on lapse suhtes hooldusõiguseta vanem, on tal endiselt lapse suhtes õigused ja kohustused, sh elatise maksmise kohustus.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ema tohib saada vallaslapse toetust, kui isa tunnistas isadust nimigi sai nüüd sünnitunnistusele?20.02.2015

Tere,
Mu praegusel elukaaslasel on 14-aastane tütar, kes sündis nn. vallaslapsena. Lapse tegeliku isaga läksid nad lahku juba kümne aasta eest, kuid kaks aastat tagasi otsustas ta lapse isalt kohtu teel alimendid välja nõuda. Isa kinnitas kohtus ka suusõnaliselt oma isadust ning tütrele väljastati uus sünnitunnistus, kus nüüd ka isa nimi kirjas. Vallasema toetust saab ema aga praeguseni. Kas see olukord on ikka õige või võib riik hakata kohtujärgselt makstud toetust tagasi nõudma?
Ette tänades

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isadus tuvastatakse, kaotab lapse ema kohtulahendile järgnevast kuust õiguse saada üksikvanema lapse toetust. Kui ema on jätnud Sotsiaalkindlustusametit isaduse tuvastamisest teavitamata, on Sotsiaalkindlustusametil õigus alusetult makstud toetus tagasi nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas lastead peab lubama vanema kirjaliku taotluse korral 6-aastase lapse oma 9-aastase õega koju, kuna vanemad on tööl?20.02.2015

Lasteaia direktor ei luba last vanema õega lasteaiast koju minna. Oleme mõlemad mehega tööl, mõned päevad kella 21-ni ja sellepärast ei saa meist keegi lapsele lasteaeda järgi minna. Saaks minna ainult vanem õde, kes on üheksa aastane. Lasteaed ise asub meist umbes 200 meetri kaugusel, teed ületama ei pea, asub majade vahel. On käinud ka enne järgi, midagi ei ole juhtunud ja ta käiks ainult 3-4 korda kuus, teistel aegadel saaks ise käia. Ei ole ka tuttavaid, kes saaksid minna. Tegin direktorile ka oma digiallkirjaga avalduse, et võtan vastutuse enda peale ja luban lastel koju tulla. Aga ta ikka ei taha lubada. Töölt ka ju ära tulla ei saa. Kas direktor võib mu last lasteaias kinni hoida? Või peakski olema mingi valverühm, kus laps seni olla saaks?
Ma ei oska enam midagi teha.
Aitäh teile!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Eesti seadused otseselt ei reguleeri antud küsimust, seega peaksite ikkagi lasteaia direktoriga kokkuleppele jõudma. Usun, et kõige õigem oleks lasteaia direktoriga kohtumine korraldada ja vahetult antud küsimust arutada, seejuures kirjeldada täpselt, kui kaugel asub lasteaed kodust ja kui turvaline oleks lastele kodutee.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas isal on õigus maksta tähtajaks osa elatisraha ja siis millalgi jälle ülejäänud osa?20.02.2015

Isalt on kohtus välja nõutud elatis 2 lapsele summas 400 eurot, mis tuleb tasuda 05.kuupäevaks. Isa aga maksab summat osade kaupa natuke 05.kuupäeval ja siis millalgi ülejäänud osa. Kas mul on siiski õigus saada kogu summa 05.kuupäeval ja kelle poole pöörduda, et isa seda hakkaks tasuma?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui laste isa ei maksa elatist vastavalt kohtuotsusele, sealhulgas hilineb maksetega, on Teil õigus pöörduda elatisraha kättesaamiseks kohtutäituri poole. Usun, et kõigepealt peaksite laste isa teavitama antud olukorras kohtutäituri poole pöördumise õigusest ja kui see korrektset elatise maksmist ei taga, siis pöörduma kohtutäituri poole.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Millest alustada, et isa maksaks elatisraha, kuigi ta ei ole ka sünnitunnistusele isana kantud?02.02.2015

Tere, lapse isa ei ole 11 aasta jooksul ei huvi tundnud ega ühendust võtnud. Samuti ei ole teda sünnitunnistusele kantud, ta ei soovinud seda. Millest alustada, et ta maksaks lapsele elatist. Kohtusse hagi esitamine?

Tänan!

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui lapse isa ei ole nõus isadust omaks võtma, tuleb pöörduda kohtusse isaduse tuvastamise nõudega, sest elatist on kohtu kaudu võimalik nõuda vaid mehelt, kes on lapse sünnitunnistusele isana kantud. Kui isadus on kohtulikult tuvastatud, on võimalik nõuda lapse isalt lapsele elatisraha.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas pärast lahutust on endisel abikaasal õigust mingile hüvitisele, kui müün osaühingu osaluse?02.02.2015

Tere,
Ostsin osaluse ettevõttes 09.03.2004. Abielu lahutati 09.08.2004 ja lahutus jõustus 23.08.2004 tagaselja otsusega kostja 04.05.2004 esitatud kirjaliku avaldusega hagiavalduse suhtes, et ei ole nõudeid vara jagamiseks ja on nõus tagaselja otsusega. Hagiavalduse esitasin kohtule 20.02.2004
Kas praegusel juhul on endisel abikaasal mingi õigus, kui soovin osaühingu osa võõrandada? Kui jah, siis missugused on minu võimalused ja mida pean tegema? Soovin, et osaühingu osale ei oleks endisel abikaasal mingeid õigusi.

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Kui kohus lahendas vaid abielu lahutamise asja, mitte abielu lahutamise koos ühisvara jagamisega, siis on endisel abikaasal õigus siiani nõuda ühisvara jagamist.

Kui ettevõtte osa on soetatud abielu ajal, on tegemist Teie ja endise abikaasa ühisvaraga, mille jagamist võib endine abikaasa nõuda.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand
 

Küsimus: Kas ma saan mehele panna peale elatusraha, kuigi oleme abielus, kuid ta läks kodust ära ega anna näole?02.02.2015

Mul on selline delikaatne küsimus, et kuidas ma peaksin käituma sellises olukorras, kui abikaasa läks meie juurest ära juba 1 kuu tagasi, pole helistanud ega lapse vastu huvi üles näidanud. Ja lahutada ta ka ei taha, ei anna endast märku ega midagi.
Ning abikaasa käib tihti mu töö juures ja kui ma püüan talle ligineda, et rääkida, läheb ta minema kohe. Ning töökaaslasel palusin edasi öelda, et tulgu rääkigu minuga ja lähme anname lahutuse sisse aga ei tee väljagi.
Lapsest ei tee välja, ei ole ühendust võtnud ega midagi, et kuidas lapsel on ega midagi. Ja kas ma saaksin talle panna elatusraha peale ka nii, et kui me abielus veel?
Ei oska enam midagi teha ja kuhugi pöörduda. See juba meil kolmas lahkuminek nii ja 2 lahkumineku süü on olnud mehe ema, kes manipuleerib temaga. Mida ma tegema pean? Ning ma ei tea kas üksinda lahutust sisse anda saab?

Vastus: Hanna Kivirand, jurist, Õigusbüroo KIVIRAND, www.kivirand.ee

Tere!

Asjaolu, et olete lapse isaga endiselt abielus, ei vähenda kuidagi Teie õigust nõuda lapsele elatisraha. Kui lapse isa kuidagi lapse ülalpidamises ei osale, on elatise nõudmine igal juhul põhjendatud.

Kui lapse isaga abielu lahutamise osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleb abielu lahutamiseks pöörduda kohtu poole. Selleks tuleb Teil esitada kohtule vastav hagiavaldus ja tasuda riigilõivu 100 eurot.

Parimate soovidega,
Hanna Kivirand